50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pelmeen96
Õppematerjali autor
Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei tea, hakkan otsima. - Jumal, kui huvitav. Aga Teie...Kuule, meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised. Lähme üle ,,Sinale". Kui vana sa oled? - Laseme käia! Mul on 17, aga sul
Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ühtset halduslikku tervikut eesti siiski ei moodustanud, aga
Rahvaarv kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt. Kuninganna Kristiina 1632-1654 Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (autonoomne-piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Vähe jääb puudu et oleks sündinud Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis
o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele o soomlased o riiklik kolonisatsioonipoliitika o lätlased Lõuna-Eestis o hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased 1698 aastal 330 000 inimest o näljahäda 1696-1697 (suurim) o nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria) 1712 aasta 170 000 inimest o Põhjasõda o Katk 1710-1711 Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest.
○ maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); ○ lääni omanik (läänimees ehk vasall) peab teenima oma isandat sõjaliselt; ○ lääni territooriumil elavad talupojad on läänimehe ees maksukohuslased. ● Osa läänimeestest olid eesti päritolu, kunagiste tähtsate eestlaste järeltulijad; ○ Taani kuninga valduses oli neid umbes 10%, aga nad saksastusid kiiresti. Eestlaste suhted võõrvõimudega: ● Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel; ○ iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu; ○ lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud; ○ lepingus oli fikseeritud õigused ja kohustused; ■ iseloomulik oli see, et õigused aja jooksul pidevalt vähenesid ja kohustused kasvasid;
Põhiline murrang siiski 19.saj keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine. Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas.
Lõpliku saatuse otsustavad: Esiteks: septembris 1708 toimub Valgevenes üks esimesi rootslaste lüüasaamisi: Lesnaja lahing. Teiseks: 27.06.1709 on Poltaava lahing, mille võitsid venelased. Pärast seda põgeneb Karl XII Türki ja algab Põhjasõja järelmäng ning Euroopa saab aru, kes on järgmine peremees. 4 Mis sai saatuslikuks rootslastele? Miks rahva meeleolu ka järk-järgult vene poolele kaldus? Eestlased küll ei avaldanud oma meelsust, seda tegid Balti ja Liivimaa rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma.
69 1941.AASTAL SÕJASUVI...................................................................................................................................... 71 EESTI 1941 1944................................................................................................................................................73 SAKSA OKUPATSIOON......................................................................................................................................... 73 EESTLASED ERI POOLTEL.................................................................................................................................... 73 SÕJATEGEVUS 1944............................................................................................................................................ 74 NÕUKOGUDE EESTI .........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44...................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid