Baaco a Peepa , ............ 2009 C -.................................................................................... lk.3 .......................................................................................................lk.7 Pc..................................................................................lk.8 2......................................................................................................lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , .
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi,
Korvpallis Leedu meeskond 1937. aasta Riias sai Euroopa meistriks (1939, 2003). Majandus: Esimestel aastatel majanduselus oli probleemiks rahapuudus - Kuni rahasüsteemi korrastamiseni käibisid siin idamargid. Välisleedulased ostsid obligatsioone. Valuutareservide kogumisele aitas kaasa Moskvalt saadud 3 miljonit kuldrubla. 1922 - Kehtestati oma raha lit, mis kullavarudega võrdus 10 USA sentiga. Vabaneti Saksa majanduse dominatsioonist. Hinnad stabiliseerusid. Leedu oli agraalne maa, mida domineeris loomakasvatus, mis moodustas põhilise osa ekspordist. EKSPORT: 26% liha, 40% piimasaadused, 37% munad. Leedu tööstus andis toodangut siseturu tarbeks. Vilniuse ja Klaipeda küsimus Leedu välispoliitikas- Suhted Poola ja Leedu vahel olid pingelised, sest Poola annekteeris Vilniuse. 1920-1922 aastatel toimus Vilniuse küsimuse lahendamine. Vilnius oli Leedu suurvürsti riigi vägevuse sümbol, mida rahvas vajas, kuid rahvuslikult oli tegemist poola-juudi linnaga (leedulased vaid
: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,
Armukadedus Semperi 1934. aastal ilmunud romaan on vormilt peenekoeline, haarav ja kergesti loetav. Lugu ise on lihtne, teema aga aegumatu: see on suhtedraama, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda, kõigi selle juurde kuuluvate nüanssidega: on armukolmnurk, peategelase siseheitlused, valikud, mis on mõnikord ka asjaosalistele seletamatud, peategelase eneseanalüüs, lumepallina veerev ja iseendast jõudu juurde ammutav armukadedus, ootused, mida välja ei öelda, ja pettumus, kui ootustele ei vastata. Minategelane kirjeldab, lahkab ja tõlgendab oma tunnete varjundeid tagantjärele (tarkusega). (Johannes,Semper,Armukadedus,lugemissoovitus) 6 KOKKUVÕTE Selle töö lõpedes sain rohkem teada selle kirjaniku kohta keda mina polnud ennem kuulnud. Teada sain et on tegemist väga tuntud kirjanikuga. Teada sain nii eluloost kui loomingust.Õppisin et ta on
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..........................
Kõik kommentaarid