Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal" - referaat (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Юypиская гимназия
Реферат
Что я знаю об эстонцах, которые живут в России
Составитель:
Класс: 10 Х
2007
Что я знаю об эстонцах, которые живут в России
Эстонцы в Санкт-Петербурге
В Санкт-Петербурге там все еще существует энергичное Эстонское сообщество, кто связан Эстонским языком и сильным национальным чувством. Большинство Эстонцев здесь родилось в первой половине 20-ого столетия в районе Ленинграда и города Ленинграда, который все они идентифицируют самостоятельно как Эстонцы в России. Некоторые из них -

Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat #1 Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat #2 Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat #3 Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat #4 Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisuke5 Õppematerjali autor
Lk-id 5 koos tiitellehe ja kasutatud kirjandusega. 10.kl teema.
VENE KEELES

Что я знаю об эстонцах, которые живут в России

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Eestlased venemaal

Baaco a Peepa , ............ 2009 C -.................................................................................... lk.3 .......................................................................................................lk.7 Pc..................................................................................lk.8 2......................................................................................................lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , .

Vene keel
thumbnail
2
doc

Eestlased venemaal.

-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .

Vene keel
thumbnail
272
doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 . . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu
thumbnail
30
docx

EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED

1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi,

Majandusajalugu
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

Korvpallis Leedu meeskond 1937. aasta Riias sai Euroopa meistriks (1939, 2003). Majandus: Esimestel aastatel majanduselus oli probleemiks rahapuudus - Kuni rahasüsteemi korrastamiseni käibisid siin idamargid. Välisleedulased ostsid obligatsioone. Valuutareservide kogumisele aitas kaasa Moskvalt saadud 3 miljonit kuldrubla. 1922 - Kehtestati oma raha lit, mis kullavarudega võrdus 10 USA sentiga. Vabaneti Saksa majanduse dominatsioonist. Hinnad stabiliseerusid. Leedu oli agraalne maa, mida domineeris loomakasvatus, mis moodustas põhilise osa ekspordist. EKSPORT: 26% liha, 40% piimasaadused, 37% munad. Leedu tööstus andis toodangut siseturu tarbeks. Vilniuse ja Klaipeda küsimus Leedu välispoliitikas- Suhted Poola ja Leedu vahel olid pingelised, sest Poola annekteeris Vilniuse. 1920-1922 aastatel toimus Vilniuse küsimuse lahendamine. Vilnius oli Leedu suurvürsti riigi vägevuse sümbol, mida rahvas vajas, kuid rahvuslikult oli tegemist poola-juudi linnaga (leedulased vaid

Leedu ajalugu
thumbnail
17
odt

Vene essee teemal "vene ballett"

: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,

Vene keel
thumbnail
8
pdf

Johannes Semper

Armukadedus Semperi 1934. aastal ilmunud romaan on vormilt peenekoeline, haarav ja kergesti loetav. Lugu ise on lihtne, teema aga aegumatu: see on suhtedraama, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda, kõigi selle juurde kuuluvate nüanssidega: on armukolmnurk, peategelase siseheitlused, valikud, mis on mõnikord ka asjaosalistele seletamatud, peategelase eneseanalüüs, lumepallina veerev ja iseendast jõudu juurde ammutav armukadedus, ootused, mida välja ei öelda, ja pettumus, kui ootustele ei vastata. Minategelane kirjeldab, lahkab ja tõlgendab oma tunnete varjundeid tagantjärele (tarkusega). (Johannes,Semper,Armukadedus,lugemissoovitus) 6  KOKKUVÕTE Selle töö lõpedes sain rohkem teada selle kirjaniku kohta keda mina polnud ennem kuulnud. Teada sain et on tegemist väga tuntud kirjanikuga. Teada sain nii eluloost kui loomingust.Õppisin et ta on

Kirjandus - 7. klass
thumbnail
14
doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus ..........................

Muusikaajalugu




Kommentaarid (8)

vampa profiilipilt
vampa: Absoluutselt mitte midagi ei saanud aru, aga õpetaja ytles, et väga hea olevat olnud. Järelikult oli tal õigus :)
16:45 06-02-2013
reidipiku profiilipilt
Bianca Koitmäe: Hea , kuid allikaid võiks rohkem olla .
03:01 19-01-2011
Neegrikunn profiilipilt
Neegrikunn: Üsnagi asjakohane
15:49 04-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun