Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased venemaal. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
В путеводителях по Санкт-Петербургу, где упоминается Свято-Исидоровская церковь, обыкновенно отмечается, что этот храм является эстонским. Исторически это верно. Эстонская православная диаспора в Петербурге в начале ХХ века составляла около 4000 человек, постепенно становясь, все более и более сплоченной. Этому способствовали два события 1898 года: окончательная канонизация священномученика Исидора Юрьевского и создание священником Павлом Кульбушем и протоиереем Философом Орнатским православного братства в честь этого Святого. Тогда и возникла идея построить храм для православных эстонцев в столице Российской империи.
В Санкт-Петербурге имеются религиозные объединения, имеющие в названии определение "эстонское":
- Эстонский евангелическо-лютеранский приход Святого Иоанна Церковные службы по согласованию с Немецким Евангелическим приходом св. Екатерины проводятся в церкви св. Екатерины
- Эстонская евангелическо-лютеранская община Святого Иоанна
- Приход русско-эстонской Свято-Исидоровской церкви Санкт-Петербургской епархии (пр. Римского-Корсакова). В настоящее время приход передан Русской Православной Церкви Московской Патриархии.
Эстонские школы, Лютеранские церковные и различные общества сформировали основание из культурной жизни. Благодаря напряженным отношениям с родиной люди были связаны с развитием Эстонии. Книги и газеты были подписаны из Эстонии; родственники часто посещались там.
Предреволюция, то есть до 1917, не регистрировала национальность людей. Согласно переписи 1939 , 15 200 Эстонцев жили в Санкт-Петербурге. Тогда многие из них начали скрывать их национальность, дети были зарегистрированы как русские, родители преднамеренно не передавали их язык и таможню. Языковое использование было зарегистрировано, но в начале части 20-ого столетия Эстонцы были многоязычными. Согласно 1910 переписи было больше чем 25 000 Эстонцев, перед Октябрьской Революцией по крайней мере 50 000-60 000. например согласно 1926 переписи 154 660 Эстонцев жили в Санкт-Петербурге.
В течение советских времен была запрещена религия, религиозные процедуры все еще выполнялись в домах в течение некоторого времени. После Второй мировой войны не была Эстонской школой в Санкт-Петербурге.
С 1950 в течение нескольких лет молодые специалисты, дипломированные специалисты Таллиннского Политехнического Института были вынуждены пойти (kuhu olid sunnitud minema?), чтобы работать в России. Именно поэтому некоторые Эстонцы, перемещенные в Санкт-Петербург. Поток даже большого количества Эстонцев в Санкт-Петербург связан с их изучением там.. Множество молодых людей, которые выбирали работу, выбирало исследования в Санкт-Петербурге, кроме того, это было близко к Эстонии.
Историческое изменение контекста определяет развитие существующего изображения и будущих тенденций Эстонского патриотизма. Эстонцы, живущие в России теперь лишены этих возможностей в целом. Такая ситуация уменьшает Эстонскую идентичность и увеличивает двойственное отношение и принцип малых приращений в Санкт-Петербурге даже больше.
Eestlased venemaal #1 Eestlased venemaal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor patsiplika Õppematerjali autor
Vene keeles

Sarnased õppematerjalid

Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal-- referaat
5
doc

"Teemal mida tean eestlastest kes elavad Venemaal" - referaat

yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses . , , . . , . .

Vene keel
Eestlased venemaal
12
doc

Eestlased venemaal

Baaco a Peepa , ............ 2009 C -.................................................................................... lk.3 .......................................................................................................lk.7 Pc..................................................................................lk.8 2......................................................................................................lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , .

Vene keel
Suhted-venemaa-esimene maailmasõda-põhjused
3
doc

Suhted, venemaa, esimene maailmasõda, põhjused

Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist

Ajalugu
Leedu ajalugu
32
docx

Leedu ajalugu

sajandi keskel tabas Poola-Leedut rida õnnetusi ja sõjalist ebaedu. Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655. aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon Poolaga - Rootsi hiljem loobus liidust Leeduga. 1667. Andrussovo rahu - Poola- Leedu loovutas Venemaale Smolenski, Kiievi ja Ukraina. Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17. saj lõpuks sai kuninga valimine altkäemaksu ja korruptsiooni, rahvusvaheliste intriigide ja välismaise vahelesekkumise objektiks. Põhja-sõja laastav mõju Leedule. Leedu Poola jagamiste ajal - I jagamine: 1772. aastal: Poolas puhkes kodusõda, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu

Leedu ajalugu
EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED
30
docx

EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED

1937 1 130 143 1938 1 131 161 1939 1 133 917 1940 1 121 939 1941 .. 1942 .. 1943 .. 1944 .. 1945 .. AASTATEL 1946 – 1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 25 märts 1949 toimus teine suur küüditamine, kus Venemaale viidi 20 720 inimest, neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed. Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud, seega õnnestus enamikul kõrvalehoidnutest repressioonidest pääseda.(2) 80ndatel aastatel kuulus Eesti veel Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. 1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge

Majandusajalugu
OÜ MUSTVEE KURK
21
doc

OÜ MUSTVEE KURK

MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................

Äriplaan
Vene essee teemal-vene ballett
17
odt

Vene essee teemal "vene ballett"

: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,

Vene keel
Anton Hansen Tammsaare ja Vargamäe muuseum
1
docx

Anton Hansen Tammsaare ja Vargamäe muuseum

Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902. aastal H.Treffneri gümnaasiumis

Eesti kirjandus




Kommentaarid (1)

eliisuke profiilipilt
eliisuke: Aitäh !

07:54 16-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun