Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kodutöö: vabadussõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ajaloo kodutöö-vabadussõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2rolmttus Õppematerjali autor
Ajaloo kodutöö vabadussõja teemal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
odp

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. ­ 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ­ ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud ­ 4000 meest ·

Ajalugu
thumbnail
28
pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner

Eesti ajalugu
thumbnail
4
odt

Vabadussõda

Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumi

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus

Ajalugu
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega.

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 ­ 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi

Ajalugu
thumbnail
42
pptx

Vabadussõda "Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad"

Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued  I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk  Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased  Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused  Saksa okupatsioon  Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt  Eesti moodustab ajutise valitsuse  Punaarmee alustab pealetungi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun