Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega
Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega
hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides,Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud. Seemnesoomused on rombjad
ettejuhtuvad taimejuured. Kompenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Teda ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. Orav: Eestis laialt levinud. Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija. Segatoiduline loom, kelle menüüs moodustavad peamise osa taimede seemned, kuusekäbid, tammetõrud ja sarapuupähklid. Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks koguvad toiduvarusid. Sageli on ühel isendil mitu pesa. Tavaliselt poegib kaks korda aastas. Tiinus kestab 35 kuni 40 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 4 kuni 5 poega, kes sünnivad märtsis ja juulis. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on 5 aastat, maksimaalne kuni 10 aastat
mudelitel, samas kui Tras-os-Montesis lämmatavad pottsepad oma ahjud põletamise lõpus, et oma toodangule must värv anda. Pits On olemas populaarne ütlus : ,,Kus on olemas võrgud, seal on ka pits" ja tõesti, pitsi valmistatakse praktiliselt ainult rannikul (Caminha, Póvoa de Varzim, Vila do Conde, Azurara, Peniche, Setúbal, Lagos ja Olhão) või sadamate läheduses (Valenca do Minho, Guimarães ja Sives). Ainuke erand on Nisa. Kasutatakse dekoratiivseid motiive, nagu näiteks kuusekäbid ja lilled, Viano do Castelos kasutatakse ristikheina, kus pits näeb rohkem tülli moodi välja, ja meriheina, merikarpe ning kalu Vila do Condes. Tikand Madeira tikand on eriti hästi tuntud, kuigi Portugali mandriosa toodab ka imelisi õlarätte, laudlinu ja voodikatteid. Tuntuimad voodikatted (colcha) on pärit Castelo Brancost ja nendele on linasele riidele tikitud siid. Traditsioon on pikaajaline ja töö ise on vaevanõudev. Voodikatted moodustavad pruudi kaasavarast olulise osa.
okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud.
lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega: pruuni tooni saamiseks näiteks lepalehtedega, hiljem lepakoortega; tumedama madarapunase värvitooni saamiseks värvitakse materjali enne kaselehtedega, hiljem madarajuurtega. Toore taimega värvides tuleb toon kõige tugevam. Taimi säilitatakse kuivatatult õhukindlas nõus. Kuivatatakse väljas päikesevarjulises kohas
kõhuli ajalehe peale jne. Reeglid: Ajalehele asetumisel (eri kehaasendites) ei tohi keha ja jäsemete toetuspunkt ületada ajalehe piirjooni. Pärast kehaasendi või kuju sooritamist volditakse ajaleht voltimisjoone järgi kokku ja asetatakse tagasi kaenla alla. SOSINAPARK KÜLLUSEMAAL Eesmärgid: arendada laste kuulamisoskust ja tähelepanu Vanus: 4 a Osavõtjad: väike rühm Vahendid: kuusekäbid, kivid, sammal, kuuseoksad, taldrik banaani-, õuna-, leiva- ja vorstitükikestega, lahtilõigatud sidrun, apelsin, sibul, kahekaupa ühtemoodi täidetud kaanega plasttopsid (nt riisiterade või kiviklibudega), üks suur lina, 8-10 väikest moosipurki (igaühes natuke liiva ja teeküünal). Mängu käik: Ruumi keskele on laotatud lina. Moosipurgid ja muud vahendid on paigutatud mööda ruumi laiali. Ruumis põleb ainult üks väike lamp.
10 Meetod ei ole liiga keeruline. 200 kordse bioloogilise mikroskoobiga saab identifitseerida puuvillakiudu, mis paistab mikroskoobis kui veidi keerdunud telefonijuhe või keerdunud lintnuudel. Joonis lk 70 Timoteus. Linakiudu näeb mikroskoobis kui linti, mis on mitmest kohast läbilõigatud ja siis uuesti kokku kleebitud. Joonis lk 70 Villakiud ja ka teised teiste loomade karvad paistavad mikroskoopis kui pikad kuusekäbid: soomustega pikad nöörid. Joonis lk.70. Need soomused ei ole küll väga korrapäraselt paigutatud. Siid on ainus looduslik kiud, mis on väga ühtlane ja seetõttu ei ole teda mikroskoobi all lihtne eristada teistest: tehis- ja sünteeskiududest eeskätt. Tehis- ja sünteeskiud on väga ühtlased. Nende läbimõõt on praktiliselt muutumatu, nad on läikivad, nende pinnal võivad olla pikivaod. Selgesti tunneb mikroskoobi all ära klaaskiu: see on palju peenem kui orgaanilised kiud. 2. 2
Kõdu hulk sõltub otseselt mullaviljakusest: näit. jänesekapsa kuusikus võib kõdu mass ulatuda 27,7 t/ha, sinilillekuusikus, kus lagunemistingimused on soodsamad 13,2 t/ha ja sinililletammikus vaid 4,0 t/ha. Et lehed ja okkad kõdunevad kiiremini kui muu varis, siis kõdus nende osakaal väheneb. Eriti aeglaselt kõdunevad käbid ja kooretükid, mistõttu nende osakaal suureneb, eeskätt alumistes mullakihtides. Näiteks männikäbid lagunevad täielikult 10...14 aasta, kuusekäbid 11...15 aasta jooksul. Kõdu tihedus oleneb kõige enam okaste ja lehtede kujust ning suurusest. Pikad ja keerdunud männiokkad annavad kobeda kõdu, kuuse- ja nuluokkad ladestuvad tihedalt. Lehtede ja okaste erinevast suurusest ja kujust tingituna on segapuistute kõdu kobe. Tihedalt ladestuvad ka haava- ja vahtralehed puhtpuistus. Mida kobedam on kõdu, seda paremini laseb ta vett läbi ja kaitseb mulda vee üleliigse aurumise eest selles
annaabi.ee 
