TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ehituskool Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2013 Analüüsimisel lähtun Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-st 4. Tallinna Ehituskooli asjaajamiskord (edaspidi "kord") määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Tallinna Ehituskoolis. 1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember)
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada. Vundament tehakse betoonist ja selleks, et betoon valada peab olema raketis. Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4
Tallinna Ehituskool Ehitusel kasutatud plaatmaterjalid Hardi Piirmaa REFERAAT Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 10 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Kipsplaat......................................................................................................... 3 Plaaditüübid ja struktuur..............................................................................4
Arhitektuuri analüüs Tallinna Ehituskool Johanna Vaida Valisin analüüsiks Tallinna Ehituskooli hoonetekompleksi, mille aadress on Pärnu mnt 162. Koolihoone valmis 1962 aastal. Nüüdseks oli kool amortiseerunud ning vajas põhjalikku renoveerimist. 2013. aastal alanud ja ligi 9 milj eurot maksva läinud ehitustööde käigus lammutati kooli territooriumil paiknenud vanad õppetöökojad ja nende asemele rajati uus kahekorruseline praktikahoone
TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
2.09.2015 Ehitiste restauraator Õpilase Ees- ja perekonnanimi Õpperühm Põhilised tööülesanded on: • viimistlustööd – maalritööd, dekoratiivviimistlemine, värvitud pindade konserveerimine ja restaureerimine; • puusepatööd – puusepatööde… • Kõik tööülesanded kirja, allikas: http://kutseharidus.ee/oppekava/puit-ja- kiviehitiste-restauraator-2-a-tallinna- ehituskool/ 1 2.09.2015 Restauraatori töö Enne… …Ja pärast! Restauraatori töö • Selline ehitis oli enne renoveerimist… 2 2.09.2015 Restauraatori töö • …selliseks ehitis sai peale renoveerimist.
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks ...
Tallinna Ehituskool 12 ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD referaat 27.11.2013 ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD Elektrikäsitööriistu kasutatakse puidust toorikute töötlemisel töö kergendamise eesmärgil: elektrikäsiketassaed, elektrikäsihöövlid, elektrilised puurmasinad, elektrikruvikeerajad jne... Kõik elektri käsitööriistad on ehituselt analoogilised ja koosnevad järgnevatest põhiosadest: elektrimootor, korpus ja lõikeinstrument. Lõike instrumendid kinnitatakse elektrimootori või reduktori võllile (kui instrumendi pöörete arvu on vaja vähendada). Ilma reduktorita elektrikäsiketassaag (joon. 12, a) koosneb: 4 elektri mootor; 5 tugipaneel; 1 esimene käepide; 2 liikumatu kaitse; 7 liikuv kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Redukto...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib t...
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · ...
Tallinna Ehituskool Ehituses kasutatavad puit ühendused Õpilane: Kaspar Liivak 2012-01-22 Sisukord Läbiv kalasabatappi kasti valmistamine............................1 Lamellseotised..........................................................1 Pool-poolega T-seotised..............................................2 T-seotised.............
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, o...
TALLINNA EHITUSKOOL RAKENDUSELEKTROONIKA Kursuseprojekt Õpilane: XXX Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähis...
Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehit...
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasan...
Tallinna Ehituskool Sisevooderduse paigaldus Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Soovitusi paigaldamiseks........................1 Kuhu võib ja kuhu mitte ? .....................1 Vaja minevad tööriistad ................1 Alusroovits..........................................2 Voodrilaua kinnitus.............................3 Lagi .........................................
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
Tallinna Ehituskool Ehituspäevik, ehitusjärelevalve, hea ehitustava Referaat Koostaja: Ragnar Lepna Ehituspuusepp, rühm 12. Juhendaja: Alar Kurg 2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi,...
Tallinna Ehituskool Rühm 12. Kalvi Riim Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava Referaat Rühmajuhendaja: Alar Kurg Tallinn 2013 Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed; 2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd; 3) järelevalve käigus tehtud märkused; 4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju. 5) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku ...
6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28. Vana-Antsla Kutsekeskkool 29. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 30. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 31. Võrumaa Kutsehariduskeskus 32. Tallinna Kopli Ametikool 33. Tartu Kutsehariduskeskus 34
Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET PROFILINE võrklaed on vastupidavad ja võimaldavad luua ainulaadseid sisekujunduslahendusi. Võrklaed on kasutust leidnud väga paljudes kohtades: kaubanduskeskused, loengusaalid, fuajeed, koridorid jne. Lisaks lagedele võib võrku kasutada ka siseruumide seintel ning välitingimustes (nt varikatustel). PROFILINE võrgupaneelide standardmõõdud on 600 x 600 mm ja 600 x 1200 mm ning neid saab paigaldada tavapärasele kandesüsteemile. Sel juhul on võimalik võrgupa...
Tallinna Ehituskool Hüdroisolatsioon saunas Elvis Aas Õr 26 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon....
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida......................................................................................... 4 2.1Töötasu....................................................................................................... 4 2.2Tingimused tehtava töö kohta....................................................................5 2.3Töö tegemise koht...............................................................
Muinsuskaitse ja renoveerimine Tallinna Ehituskool Referaat Kristo Kukk 35 rühm Tallinn 2009 Muinsuskaitse Muinsuskaitset korraldavad Eesti Vabariigis Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja valla- ja linnavalitsused. Muinsuskaitseamet on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine. Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teosta...
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on: · mutatsioonid · looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodus...
· Saaremaa lahing 4. juuni 1719 · Grönhamni lahing 7. august 1720 Põhjasõja rahulepingud · Traventhali rahu · Altranstädti rahu · Varssavi rahu · Stockholmi rahu 1719 · Stockholmi rahu 1720 · Frederiksborgi rahu · Uusikaupunki rahu Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Ajaloo konspekt Aju 9. klassi ajaloo õpik Tallinna Ehituskool PÕHJASÕDA Referaat Koostaja: Anna Nuga 13 grupp Juhendaja: Mari Huaana Tallinn 2009
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu....
Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV 2005 aasta juunis viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, millesse kaasati Eesti erinevate ettevõtete ja koolitajate esindajad Eesti erinevatest piirkondadest. Müürsepp I, II, III kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm
TALLINNA EHITUSKOOL Ehituspuusepp 12 Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo Välisvoodrilauad Välisvoodrinäited' Detailid Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Pinnaviimistlus 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näitek...
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst. Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõju...
annaabi.ee 
