Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss,
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade
Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki: 1. Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); 2. Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 3. Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 4. Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 5. Matsalu Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004). [http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark] (16.03.08) LOODUSKAITSEALA "..
Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere
järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel. 3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini. Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid, mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb?
Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3
Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad).
koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud
Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati
sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne. Pikim jõgi- võhandu jõgi, veerohkem-narva jõgi, suurima langusega-piusa jõgi.JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi
1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11
suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000
moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine
Eesti aluskord - Eesti aluskord on tard- ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid Tuntumad Kostivere ja Uhaku. tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas Krstivormid: kurisu ehk neeluauk, koopad, karstilehtrid, karrid Suursaarel. Eesti alsupõhi - Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseid kivimeist 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) koosnev kiht, millel saub pinnakate. Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist
mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA
Näiteks korraldatakse paadi tõrvamisi, kalaküpsetuspäev, taastati rannarootslaste hülgepüügilaev Jaala, millega saab turist merele sõitma minna jms. 40. Eestlaste traditsiooniline pulm Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa Ilmastik mõjutab igapäevast elu. Üleujutusi nimetatakse viiendaks aastaajaks. (kanuud, kummipaadid) 49. Vilsandi Palju linde(250linnuliiki) populaarne vaatamisväärsus, Vilsandile pääseb jalgsi või kummipaadiga. Hallhülged. 50. Karula Interaktiivsed muuseumid ja teemapargid 51.Militaarmuuseum Hiiumaal 52.Eesti Maanteemuuseum: Muuseum asub Tartu-Võru postiteel
Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa).* Pruuniveelised järved Pind soojeneb suvel tugevamini (nt
varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 97. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse?
Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2 . Territooriumi iga 4050 km2 kohta tuleb keskmiselt 1 järv. Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha. 3 Meie kõige järverikkaim paik on Kirde-Eestis, kus Kurtna mõhnastikus leiame 30 km 2 suurusel alal ligikaudu 40 järve. Enam kui 30 järve 100 km2 kohta on Haanja kõrgustikul. Kõrvemaa põhjaosas, Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on 100 km2 suurusel alal 2530 järve. Rohkesti järvi leiame veel Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel.Samas on Kesk- ja Lääne-Eestis suuri alasid looduslike järvedeta. Sealsetele jõgedele on rajatud hulgaliselt paisjärvi, lisaks neile leidub veel turba-, liiva-, pae- jt karjäärides olevaid tehisjärvi. Keskmiselt tuleb Eestis 100 km 2 kohta 3 järve.2 Eesti jaguneb seitsmeks limnoloogiliseks valdkonnaks:
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
River. Tacitius, the Roman historian, was the first one to mention it (AESTI), while the Arab scholar alIdrisi was the first one to mark it on a map (as ASTLANDA). To the ancient Scandinavians the land was known as EISTLAND; to modern Scandinavians it is known as ESTLAND. Most contemporary languages use the Latin name ESTONIA. FLAG The Estonian blueblackandwhite national flag was originally the flag of the Estonian Student's Society, consecrated in Otepää Church in 1884. today there is a memorial plaque on the church wall commemorating the event. The Flag Museum attracts tourists who take an interest in the history of the flag. After about half a century, during which it was prohibited by the Soviet authorities, the flag was sen again in public for the first time in Tartu. Many elderly people were carrying the flags they had kept in secret hiding places durin the Soviet years; tears were rolling down their cheeks. On 24 February
nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem
teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Kaitse alla võtmine: ettepanek, ekspertiis (kas algatatakse või ei algatata), menetlus, otsus, seletuskiri. Kaitstavad loodusobjektid 1.Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus (fun) säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspark (rp) Soomaa, Lahemaa, looduskaitseala (lka) Alam-Pedja, Endla, maastikukaitseala (mka) Haanja, Otepää looduspark. mka-del loodusreservaate ei eksisteeri! Nt Vooremaa, Nõva kaitsealad. 2.Hoiualad- elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Fun- soodsa seisundi tagamine. Nt Narva jõe ülemjooksu hoiuala. 3
1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!! 1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!! 1980 Looduskaitse kuu 1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 1985-1987 Fosforiidisõda !!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus 1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark
nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud,
25123 8400004-1Adra 58.58306325.950668 25123 Kolga-Jaani vald 9452 21581-1 Adra/ Vääna 59.38462324.400469 9452 Harku vald 9451 21580-1 Adra/ Vääna 59.38488324.400402 9451 Harku vald 27813 4400006-1Adraku 58.94256226.817527 27813 Avinurme vald 27814 4400005-1Adraku 58.94244726.817828 27814 Avinurme vald 134590 21729-1 Adruvahi 59.33785124.225025 134590 Keila vald 134591 21799-1 Adruvahi 59.33741824.228183 134591 Keila vald 5193 41102-1 Aedlinn 59.36639925.073154 5193 Raasiku vald 5194 41101-1 Aedlinn 59.36644325.073258 5194 Raasiku vald 25974 8200008-1Aedlinna 58.04739726.474950 25974 Otepää vald 25975 8200009-1Aedlinna 58.04746726.473701 25975 Otepää vald 28036 8200011-1Aedniku 58.07023125.977910 28036 Põdrala vald
*Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne)
tulenev kohustus. Kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealade jaotus: Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd. Nimeta kaitsealasid: Hiiumaa laiud, Kõrvemaa, Kurtna, Neeruti, Otepää, Paganamaa, Vooremaa, jne. Kaitseala vööndites ei ole lubatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
