Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti valitsemissüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigilõiv, kohtumenetlus, istungil, parlament, michal, muudatus, õiguskantsler, tempos, ümardamine, igat, korrigeerida, krister, eurost, eeldusel, seletuskirja, paberil, edastatud, motiveerida, suuremal, elektrooniliselt, parandama, alandamine, senisest, äriregistris, menetlusosaline, kohut, dokumendid, seletuskiri, arvamusi, rein, aaviksoo, helirPresidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 58. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Valimine toimub salajasel hääletusel, igal RK liikmel on 1 hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab RK kahekolmandikuline enamus. PS § 79. 59. Riigikogu funktsioonid § 65 60. valitsuse kontrolli vormid Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama
hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane
39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnaseadus paragrahv 1: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41. Riigikogu funktsioonid
Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnaseadus paragrahv 1: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj
Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus
* valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa *Unitaarriik -osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika
· President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism · Valitsuse moodustab parlament · President on üksnes esindusisik · Sagedased valitsuskriisid · Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: · Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? · 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?
paigutamine kinnisesse asutusse tema tahtevastaseks ravimiseks. Peab jälgima, et seda ei kasuta ära varalistest huvidest tingituna sugulased. Uurimisprintsiip ei välista asjast puudutatul iskul ise kohtule tõendeid esitada. HEA USU PÕHIMÕTE Kohtumenetlus toimib hea usu põhimõttel. Et vältida pahatahtliku hageja tegevusest lähtuvaid kostja kulutusi, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kolmandas osas reguleeritud menetluskulud ja tagatised sh riigilõiv, kautsjon ja kohtuvälised kulud, eksperditasu. TsMS § 162 lg 1 ütleb:“ Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti“. Kohus jälgib, et kohtuvõimu kätega ei põhjustataks teisele isikule asjatut ja õigustatmatut kahju. Kohtul on õigus pooli distsiplineerida, kui kohtupidamist asjatult venitatkse või eksitatakse. SUULISUSE JA AVALIKKUSE PÕHIMÕTE Suulisus ja avalikkus on eelkõige õigus avalikule kohtupidamisele, mida tagab avalikkuse kontroll
rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 4) Seadlused
jaoks, kuna nii on võimalik saada teavet laste kui sihtrühma vajaduse kohta. Eesti laste endi hinnangul on oluline, et neid kaasataks ka riiklikul tasandil, sh seadusloomes. Noorte arvamuse kohaselt lasub laste kaasamise edendamine riiklikul tasandil suurel määral vastavate institutsioonide, sh sotsiaalministeeriumi ning lasteombudsmani õlul (Philips 2013). Laste ombudsmani institutsiooni loomine on oluline areng laste õiguste teemade edendamisel ühiskonnas. Laste ombudsmanina tegutseb õiguskantsler, kelle tegutsemise aluseks on õiguskantsleri seaduse § 1 lg 8, mille kohaselt täidab õiguskantsler täiendavalt tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid. Samal ajal aga ei ole Eesti lapsed ning täiskasvanud eriti teadlikud, millega laste ombudsmani institutsioon tegeleb (Karu jt 2012a, Karu jt 2012b). Eestis aidatakse liiga vähe lapsi tagasi oma perekondadesse. Põhjuseks asjaolu, et sotsiaaltöötaja ja
Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast
panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E
o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) o Täitemenetluse alustamise tasu o Täituri tasu Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal
Seejärel saabub kohtusse A ise ja taotleb, et tal võimaldatakse tutvuda toimikuga oma nõustaja (st PV juuresolekul). Kohtusekretär keeldub ka sellest ja kutsub kohtuniku, kes tutvumist lubab. Kuna teema vastu on tärganud ,,kollase meedia" suur huvi, saabuvad asja arutamise kohtuistungile mitmed ajakirjanikud, sh telekaameraga ning B-le esitatakse ,,mürgiseid küsimusi". Istungit asutakse ka kohe filmima, vaatamata B protestile, et filmimiseks tuleb saada eelnev kohtuniku luba. Istungil on A ,,sõiduvees" ja kirjeldab ,,mahlakalt", kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionäri ,,tüssata", milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh ,,ära tappa", ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nõudmisele ,,rääkida midagi ka asja kohta". Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi avaldusi teha ning loeb ta istungilt lahkunuks
ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab. IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10
Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
06.2000 vastu võetud ,,Vangistusseaduse" § 90 lõigetes 3 ja 5 kehtestatud liikumis- ja suhtlemispiirangud on põhiseaduspärased. Lõputöö eesmärgislt lähtuvalt püstitati ka hüpotees: VangS § 90 lõigetest 3 ja 5 tulenevad vahistatule seatud piirangud ei ole kooskõlas PS §-dega 19, 20, 26 ja 34. Oluliseks ajendiks teema valikul oli autorile valdkonna problemaatilisus ning aktuaalsus seoses õiguskantsleri 01.06.2012 teabe nõudega justiitsministrile, milles õiguskantsler seab kahtluse, kas VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Selleks selgitatakse esmalt välja VangS § 90 lõigete 3 ja 5 formaalne põhiseaduspärasus ning seejärel analüüsitakse sätete materiaalset
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia. ABSOLUUTNE Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Katar, Brunei Peamine erinevus vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse võim. Riigikorralduse vormid: UNITAARRIIK Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu
tõestamistoimingute ja mitmete muude õiguskindlust tagavate ülesannete täitmise pädevuse. Notariaadiseaduse 1993. aasta redaktsioonis on notar isik "kes peab riigiametit 37 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2667_2.aspx 19 vabakutselisena". Alles 1998. aastal viidi sisse muudatus, mille kohaselt sai notarist riigiametit pidav sõltumatu isik.38 1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja Notari tegevust ja notari õiguslikku seisundit reguleerib alates 1993. aastast notariaadiseadus. Vastavalt seadusele notar on füüsiline isik, kellele seadusandja on usaldanud tõestamistoimingute ja mitmete muude õiguslikkust tagavate ülesannete täitmise pädevuse.
3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid 44. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna
1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra
1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 3. Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus? Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil. Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust
Avalikkuse printsiip kohtusüsteemis (3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida osa sellest kuulutada kinniseks: kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus - riigi- või ärisaladuse, ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest.
(3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, osa sellest kuulutada kinniseks: eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida - riigi- või ärisaladuse, kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus - kõlbluse või ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest.
annaabi.ee 
