Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti Vabariigi kultuurisündmus 1918-1940 - sarnased materjalid

ukogu, ukogude, rahuleping, mber, parlament, llaltki, vabatahtliku, vares, ikep, suuremaks, finantstegelased, ppes, pliku, president, sotsialistlikuks, palus, sepp, astuma, lemaailmne, ldiselt, rahulikku, petamine, rtsi, asuda, parlamentaarse, riigipea, iseseisvusmanifest, alale
thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik 1918-1940

Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni

Eesti ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed

Ajalugu
263 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabariik 1919-1938

, 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), Riiginõukogu(ülemkoda

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................................................. 5 Kultuur

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

IX. EESTI VABARIIK 1920 ­ 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suhted madalseisus). - Eesti t

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabariik 1920 - 1940

Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadel. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra oludes ei suudetud demokraatiat taastada. Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai K. Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934

Ajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
5
docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 ­ kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 ­ rahareform (uus raha ­ eesti kroon) 12.03.1934 ­ sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandm

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti Vabariik 1920-1939

a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas Parlament Teostas seadusandlikku 1-kojaline, 50-liikmeline, 2-kojaline:Riigivolikogu võimu

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 ­ 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne J.H

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabariik 1920-1938

Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist, pakkudes neile hästitasustatud kohti riigiametites. Vabadussõdalasi arreteeriti pärast seda kui nad olid opositsioonile uut elujõudu andnud. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. „Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“. I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariik 1920-1939

Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Rii

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti vabariik(1920-1939)

Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile ­ Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) ­ K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) ­ J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond ­ J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) ­ O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) ­ O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) ­ A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

EESTI Vabariik (1920 ­ 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 ­ lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda ­ majanduslik tõus. 1920 ­ 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 ­ üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude

Ühiskond
23 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

läbi, et kas nad varastasid midagi või mitte. Töölised ei saanud luua organisatsioone, sest see oli ebaseaduslik. Kohustused ja õigused olid ebaproportsionaalsed, keskajast pärinesid mõisnikel feodaalsed õigused. Ainult mõisnikud võisid metsi kasvatada, kalapüüda, jahtida, avada kõrtse, valmistada alkoholi. Teede tegemise ja korrashoid oli talunike õlgade peal. Poliitiline probleem oli omavalitsuskord, ainsaks käskjaks ja korraldajaks oli keiser. Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

*Vabatahtlike arvel armee kasvas, Kalevlaste Malev, Skautspataljon, Kuperjanovi pataljon *Sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (Johan Laidoner) *Välisabi Soomest(raha/relv), Rootsi, Taani, Inglismaa, USA 6. jaanuar 1919 Eesti vägede pealetung Aprill 1919 ­ Asutava Kogu valimised (August Rei) EV Valitsus ­ Otto Strandman Juuni ­ November 1919 Landeswehri sõda Läti territooriumil (Rüdiger von der Goltz) 23. juuni 1919 ­ Võnnu lahing ­ Võidupüha Separaatrahu ­ eraldi rahuleping 2. veebruar 1920 Tartu Rahu. (Nõukogude Venemaa-EV) Tartu Rahu tingimused: *Piir 2 riigi vahel *Venemaa loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes *Eestist röövitud varad lubati tagastada *Venemaal viibivatel eestlastel lubati koju pöörduda *Tunnistati Eesti suveräänsust ­ õigus ise toimetada Eesti Vabariik 1920-1940 Mis takistas majanduse normaalset toimimist peale iseseisvumist ja Vabadussõda? *Suur seotus Venemaaga ja sõltuvus idaturust

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1. Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda). 2. Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest. Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra,

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust. o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. o Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid)

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone? Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon A. Joffe, kindral Kostjajev jt Millal sõlmiti Tartu rahuleping? 2. Veebruaril 1920 allkirjastati lõpuks rahuleping tähtsamad sätted:  Venemaa tunnistas eesti iseseisvust;  Määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir;  Eestlased said õiguse kodumaale naasta (Peamiselt Petrogradist);  Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel;  Saadi 15 miljonit kuldrubla;

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis ­ nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

põlluharimine ning karjakasvatus. Tekkisid ka kindlustatud asulad. Küllaltki tihedad majandussuhted olid Skandinaaviaga. Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines on rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks. Vanemal eesti rauaajal (kuni umbes 450 pKr) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Perioodi teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete alade, sealhulgas Rooma impeeriumiga. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse, Ida-Eestis ka kääbastesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ..

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

A.Ždanov hakkab juhtima Eesti liitmist NSVL-ga 21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin) J.Varese valitsus „Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares Rahareform kroon> rubla Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha 14 juuni 1941- juuniküüditamine Toimus mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises piirkonnas F Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 6% hukkus Suvesõda 1941 Sõjategevus Eestis 1941 aasa suvel ja sügisel 22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel 3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti 7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused​. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu

Riigikohtu ees on lubade büroo, mille ülesanne on läbi vaadata riigikohtusse tulnud toimikud ja otsustada, kas need asja kuuluvad riigikohtu kompententsi. Riigikohus on eelkõige seadusandliku järelvalve kohus. Riigikohtu ülesanne on kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. ​prokurör​ ja kaitsja e. ​advokaat​. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 ­ Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret. 1930 jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
14
odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklara

Ajalugu
241 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 ­ 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.

Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun