Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
venelane, riigikeel, arvavad, seisukohast, vaatad, võõramaalasi, õppinud, omandanud, kius, venelased, pahane, rahvuslane, kuhugi, nõudma, rahus, tekiks, ühesugused, aeta, tehtaTeksti "Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid" mõju on sarnane intervjuu mõjuga, kuna neil on sarnane teema (eesti keele õppimine), aga see mõju ei ole ühesugune, mõni vahe on. Selles uudises on NEG kooli õpetajatelt ainult üks seisukoht ühendamine ainult segab lapsi, vene lapsed segavad eesti lapsi. Ma arvan, et nende arvamust mõjub palju meie riigi eestlaste avalik arvamust selle kohta ja stereotüüpid venelaste kohta. Palju kuulsin eestlastelt pressis, et venelased ei ole targad, venelased on lärmakad jne.(Vaikusespiraali teooria, sissendusjõu teooria) See mis, puutub selles tekstis agendaseadmis teooriat ja meediakasutuse teooriat, on samasugune nagu intervjuus kas see teema on aktuualne meie ühiskonnas, või sellina teeb seda massmeedia? See on üks pool, ja võimalus, teine on aga see, et inimene ise valib, mida ta loeb ja kes seda uudist valis, ise on sellest huvitatud.
et ainult 60% ainetest oleks läti keeles. Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid. Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane tudeng Anna, ,,läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid". Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti. Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt.
Ollakse sallimatud, kuna nad tulevad siia maksumaksja raha eest, kuid ei osata ennast nende olukorda panna. Asi on lausa nii hull, et isegi eestlased, kes ei näe välja nagu põlirahvas võivad saada peksa. Ainult seetõttu, et näeb välja nagu pagulane. Kuid peamine on see, et enamik inimesi siiski toetavad antud sündmust ning immigrandid tulevad siia ning loodetavasti tolerantsus eestlase seas kasvab ka seetõttu. Venemaa hõivab suure osa Eesti ajaloost ning ka siiani mängivad venelased suurt rolli tänasel ajal Eestis. Neid elab Eestis umbes veerandijagu ning siiani ei salli eestlased neid. See kõik tugineb ajaloole, kuna kunagi oli Eesti Venemaa okupatsiooni all mitmekümneid aastaid. Sealt tuleb ka viha nende vastu. Eestlased ei mõista venelasi, kes siiani ei oska rääkida eesti keelt. See ongi kõige suuremaks takistuseks omavahelisel suhtlusel ning samuti on nende kohta ka palju eelarvamusi.
Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt mõistetavat inglise või vene keelt. Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda räägivad. Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt eesti keele kaitsmise vajalikkusele, Eesti keelepoliitika praegusele olukorrale, noorte suhtumisele emakeelde ja emakeele õpetamisele üldhariduskoolides. Keelekaitsja ei ole kitsalt erialainimestele mõeldud väljaanne. Püüdes kaitsta eesti kirjakeelt kui üht rahvuse ja omariikluse
Luksemburg on küll kolmekeelne riik, kuid selle keele oskamine on kõike tähtsam osa sellest. Tõeline luksemburglane on määratletud kui keegi, kes räägib seda keelt ka teiste luksemburglastega. Põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et nad oleksid kurvad, kui see keel tulevikus kaoks ning, kui see peaks juhtuma, siis kaotaks ka Luksemburg oma identiteedi. See keel on oluline just nende päritolule. Kindlasti nii-öelda põliseestlased arvavad täpselt sama, mis luksemburglasedki. Eest keel on eestlastele väga oluline, sest see on ka seotud meie minevikuga. Oleme võidelnud palju, et me oleksime iseseisvad ning meie keel oleks just meie oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt. Keel on meile oluline ning keegi ei sooviks, et see kaoks. Kahjuks eesti noored aga ei arva sama ning neile ei ole Eesti enam nii oluline. Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta.
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kui
Mõnikord, lugedes raamatu võin vahele jätta peamõttet ning jälle loen samad leheküljed üle Eesti-vene suhted Juba lapsepõlvest tüdrukele meeldisid venelesed. Ta arvas, et nad erilised ja tal on õigus. Iga rahabas on eripärane, kellel on oma traditsioonid ja kombed. Tüdrukule meeldis kuulata venelaste laulu ning oli huvitav nende keelt õppida. Mind üllatas tema tahtmine venelaseks olla, Tõõt-öelda ta peas end venelaseks ning oli kindel, et ta isa on venelane. Kuid teda lähedased põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema
võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse
Mõistagi vaid siis, kui eesmärgiks ei ole vähemusrühma tahtlik eraldamine. Eesti venekeelne elanikkond moodustab tüüpilise keeleliselt suletud kogukonna, keda ise- loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252). Millist osa etendab siin haridus? Uurimuste alusel on võimalik väita, et praegusel vene koolil Eestis on desintegreeriv toime. Paljud lõpetajad oskavad eesti keelt nii halvasti, et ei ole võimelised isegi argitasandil suhtlema, rääkimata edasiõppimisest või tööle asumisest. Näiteks M. Pavelsoni küsitluses osalenud
oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust
Tegu on väga vastuolulise teemaga, mis tähendab seda, et aja jooksul on esile kerkinud mitmed arusaamad ja arvamused vene vähemuse integreerimise kohta. Arvamused varieeruvad seinast seina, kes toetab vähemuse ühiskonda integreerimist ja kes on sellele iga hinna eest vastu. Konfliktsuse vältimiseks on õnneks selle teemalised tulised vaidlused raugenud, võrreldes varajase iseseisvumisperioodiga, ning tänapäeval pigem aktsepteeritakse, et venelased on osa Eesti ühiskonnast. Viimaste aastate jooksul on integratsiooni teemalised arutelud eriti aktuaalsed, arvestades kümne aasta taguseid sündmusi Tallinnas, mis nõrgestasid veelgi kahe rahvuse vahelist suhet. Need sündmused ei aidanud kaasa tuleviku perspektiivis venelaste integreerimisele, sest erinevate uuringute põhjal kasvas just siis venelaste ebausk Eestisse integreerumisse. See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi
end vastava omaduse ,,külgepookimisel" puudutatuna võivad tunda. Ometi on aga stereotüüpide olemasolu ja rahvuseti üksteise pilkamine justkui osa rahvusvahelisest lävimisest, juba aastatuhandeid on eestlased pilganud oma naabreid ning naabridki pole võlgu jäänud. Seega võib väita, et stereotüüpidel on arvestatav koht rahvuse kultuuris ja ajaloos. Väär oleks eelneva lõigu põhjal arvata, et stereotüüpe luuakse ja usutakse ainult teise rahvuse põhjal. Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A.
Alguses toimus kooli tegevus Baltimore's YWCA Rahvusvahelises Keskuses. Kool kolis üle kuuekümnendate aastate algul, kui Baltimore Eesti Maja sai ostetud. Kool inkorporeeriti Marylandis 20. detsembril 1990 aastal Baltimore Estonian Supplementary School, Inc. nime all. Inkorporeerijad olid kooli asutaja Leida Siimsen, tema tütar Marju Põldmäe ja ta väimees Ants Põldmäe, kes on ühtlasi kah kooli juhataja. Esimese 45 aasta jooksul on Baltimore'i Eesti Koolis õppinud 170 noort. Chicago Eesti Kool Chicago Eesti Kooli taasavamine toimus 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri. Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3 5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed). Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse välismaale ning ei
Noored seetõttu, et on nutitelefonid ja arvutid, kust aina nooremana juba õpitakse, vaadatakse videoid ja mängitakse mänge. Info levimine on üsna kiire. Tänapäeval aitab sellele kaasa kommunikatsioon. Näiteks ajalehed, telekas, internet ja telefon. Inimesed suhtlevad ka päriselus, mitte ainult tehnika vahendusel, sellest sõltub info levimise kiirus üsna palju. Keelte segunemine on Eestis üsna aktuaalne probleem. Eestlasi häirib asjaolu, et venelased tulevad siia elama, arvavad, et see on nende kodumaa ning räägivad veel vene keeles. Vene keeles rääkimine ei ole keelatud, kuid venelastel on arusaam, et meie – eestlased peame rääkima vene keeles. Neid ei huvita, et see on MEIE KODUMAA, nemad elavad siin ja esitavad oma nõudmisi. Teine keel vene keele kõrval on inglise keel. Tänapäeva noored reostavad emakeelt inglise keelega liiga palju. Noorukitel ei tule eesti keelne sõna meelde, siis kasutavad inglise keelset sõna või väljendit
lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja
Keel kui ühendaja ja eraldaja Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing. Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita. Emakeele oskus oli küllalti algelisel tasemel ning rahavas oli nõrk. Kuid ma arvan, et see on ka igati loogiline tänu eestlaste rängale ajaloole. Selja taga oli ligi 700 aastat Saksamaa võimu, 300 Rootsit, Vene tsaar ning kommun
või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi
teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis
Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi.
20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel
Z generatsioon on sündinud n-ö digiajastusse, kus tehnika areneb nendega samaaegselt või kohati isegi kiiremini, kuid arendajaks on ikkagi nemad ise või nende vanemad õed-vennad. Tänu tehnikale ja digimaailmale on Z generatsioon pigem sallivam erinevate rahvuste, uskude ja ka LGBT+ suhtes, sest nemad on maast madalast terve maailmaga ühenduses olnud. Sallimatus on maailmas väga levinud probleem. Iga inimene saab ise valida, kuidas ta suhtub neisse, kes mõtlevad ja arvavad teisiti kui ta ise. Elu jooksul puututakse paratamatult kokku erinevate arusaamade ja mõttemaailmadega ning nendega leppimine võib olla väga palju raskem kui neile vastandumine. Eestis on veel sallivuse arendamise osas pikk tee minna, kuid tehnoloogilised võimalused annavad võimaluse maailma mitmekesisust paremini tundma õppida ja seega sallivusemusklit treenida. See nõuab aga aega. Ei saa loota, et valged inimesed, kes pole
Ühel päeval suurepärases tujus olev teenindaja võib järgmine päev olla morn ja kuri. Eesti teenindajate viga on see, et nad toovad nii öelda eraelu tööle kaasa. Kõik see kärbib aga turismi võimalikkust. Hea teenindaja üks tunnus on see, et tal on ka endal teisi teenindades hea olla. Väga leierdatud teema on vene keel teeninduses. Teenindavale kohale ei saa ilma vene keeleta ja kui huvi on ikkagi asi maha müüa, siis peab oskama vene keelt. Suur protsent klientidest on siiski venelased. Ise ma ei oska vene keelt, aga olen nendega kuidagi hakkama saanud. Üks juhus on olnud, kui ma ei saanud aru, mida vene rahvusest klient soovis ja ma sain viisakalt öeldes riielda, et kuidas ma siia tööle üldse sain, kui ma vene keelt ei oska. Vastupidine variant on vene keelsed teenindajad, kes sõnagi eesti keelt ei oska. Seda ma ei poolda absoluutselt. Siiski me elame Eestis ja teenindajad peavad kindlasti oskama keelt, kus nad töötavad. Selline asi on väga levinud suurtes
perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest. Nemad arvavad, et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele. Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus............................................................................................................................4 Keel..................
Usaldus tekib inimeste vahel. See sünnib kodanikuühenduste abil, kelle kaudu toimub pidev dialoog ja partnerlus inimese ja riigiga. See peaks saama meie ühiseks prioriteediks. Eesti vajab kodanikke, kes oleksid lojaalsed riigi suhtes. Lojaalsuse eelduseks on valmidus õppida eesti keelt ja tunda eesti kultuuri ning riikluse aluseid. Siinkohal võiks esile tuua vene rahvusest inimesed, kellest koosneb küllaltki suur osakaal eesti rahvastikus. Paljud nendest inimestest on selgeks õppinud eesti keele ning nad austavad meie riiki ja kultuuri. Samuti on vene rahvusest perekonnad oma lapsed pannud eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse mõttega, et neist saavad korralikud Eesti riigi kodanikud. Need pered on valinud õige tee. Patriotismi ei saa peale sundida. Seda on võimalik vaid kasvatada. Kuid samas leidub ka neid inimesi, kes eesti keelt, riiki ja rahvast kahjuks põlgavad ning võib arvata, et seda just ajaloolistel põhjustel
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
SISEJUHATUS Palju venelasi elavad Eesti riigis. Tihti räägitakse sõnast ,,integratsioon". Eesti riik püüab teha ja korraldada uusi projekte, et vene rahvus integreeriks eesti kultuurisse. Ma ise saan aru, et selline probleem on väga aktuaalne tänapäeval. Mina alati tahan vaadata neid tegevusi praktikas. Minu jaoks on see teema on väga oluline, sest mina olen venelane ja mina integreerin eesti ühiskonda. Meie riigis on lasteaiad ja koolid, kus on keelekümblused rühmad ja klassid. Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. See on hea võimalus, kui meie lapsed teavad kahte keelt: emakeelt ja riigi keelt. Minu referaadi eesmärk on üle vaadata mõnda eesti laste muinasjutu, aga veel teha väike
bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms. Riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm keelepoliitika mõisted. Lingua franca (ühine keel); ülemaailme lingua franca inglise keel. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse
Ei ole olemas paremini või halvemini arenenud keeli, kõik keeled on tervik ja neid tuleb kirjeldada seest poolt. Keeled ei erine selle poolest, et ühes keeles saab midagi öelda, mida teises öelda ei saa. See mida saab öelda ühes keeles, saab öelda ka kõikides teistes keeltes, kuid vahendid on erinevad. Nt vene keeles kõikidel sõnadel/asjadel on sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi. Venelased nt ei saa mittenäha asjade sugu rahvaluules kaseke(naissoost) = noor neiu, sest selles kasekeses ka nii õrnus kui ka naiselikkus. Tamm vs kask - tamm mehelikkus, kask naiselikkus grammatika on tähtsam kui leksikoloogia. Semantika ja grammatika keele redundantsus (keeleliialdus). · Leonhard Bloomfield (1887-1949) Andis Ameerika keeleteadusele ,,meetodi". Ta teadis väga palju keeli, kuid teda huvitasid peale indiaanikeelte ka vaikse ookeani
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast.
Saksa - saksa keel Füsa - füüsika Kemma - keemia Keka kehaline kasvatus Aika - ajalugu Kunsta - kunstiajalugu Musa - muusikaõpetus Konta - kontrolltöö Dire - direktor Õppealajuss - õppealajuhataja Klassijuss - klassijuhataja Õps - õpetaja Poppi viskama - põhjuseta puuduma 5.2.INIMESED Kõbi - vana inimene Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine Kammoon - ole nüüd Soll - solaarium Läpakas - sülearvuti Burks - hamburger Väss - väsinud
Ülo Vooglaid on sotsioloog, ühiskonnateadlane, õpetaja ja avaliku elu tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eest
annaabi.ee 
