Eesti globaliseerumine (0)

Lianika Silla ja Külliki Kullama
Eesti globaliseerumine
Mida kaotab ja mida võidab
Globaliseerumine tähendab üleilmastumist. Üleilmastumine on protsess, mille käigus areneb rahvusvaheline kaubandus ja tiheneb kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.. Mida võidab ja kaotab Eesti sellega?
Üks suur pluss globaliseerumisel on rahvusvahelise kaubanduse arenemine ja laienemine. Rahvusvahelise kaubanduse teeb lihtsamaks tolliliit, mis tahab Euroopa Liidu sisese kaubanduse vaba liikumise. Tänu rahvusvahelise kaubanduse laienemisele on Eestis palju erinevaid välismaa tooteid ja ettevõtteid.
Eestile on ka võit see, et kultuurid segunevad. Me küll teame, et puhast eestlase verd on vähe, kuid puhas veri ei oleks hea. Ajapikku hakkaks inimese võimed ja organism nõrgenema, kuna uut ja värsket verd ei ole. Kultuuride segunemisel aitame kaasa rahvastiku arvule ja elanikearvule Eestis.
Globaliseerumise positiivne tulemus on see, et inglise keelega saab peaaegu kõik asjad aetud . Inglise keelt räägivad väga paljud maalased ning seda oskavad ilmselt juba paljud noored. Noored seetõttu, et on nutitelefonid ja arvutid , kust aina nooremana juba õpitakse, vaadatakse videoid ja mängitakse mänge.
Info levimine on üsna kiire. Tänapäeval aitab sellele kaasa kommunikatsioon. Näiteks ajalehed, telekas , internet ja telefon. Inimesed suhtlevad ka päriselus, mitte ainult tehnika vahendusel, sellest sõltub info levimise kiirus üsna palju.
Keelte segunemine on Eestis üsna aktuaalne probleem. Eestlasi häirib asjaolu, et venelased tulevad siia elama, arvavad , et see on nende kodumaa ning räägivad veel vene keeles. Vene keeles rääkimine ei ole keelatud, kuid venelastel on arusaam, et meie – eestlased peame rääkima vene keeles. Neid ei huvita, et see on MEIE KODUMAA, nemad elavad siin ja esitavad oma nõudmisi.
Teine keel vene keele kõrval on inglise keel. Tänapäeva noored reostavad emakeelt inglise keelega liiga palju. Noorukitel ei tule eesti keelne sõna meelde, siis kasutavad inglise keelset sõna või väljendit . Varsti räägitaksegi vaheldumisi eesti-vene-inglise keelt.
Negatiivne on globaliseerumise juures see, et tarbitakse rohkem toitu ja puhast vett. Puhast vett on maailmas niigi vähe, ka Eestis on probleeme sellega. Paljud linlased ei joo kraanivett, sest sellel ei olevat õiget maitset ja ostavad poest filtreeritud vett.
Jäätmeprobleemid mõjutavad meid kõiki suurel hulgal. Poest midagi osta ilma pakendita on üsna võimatu. Suveperioodil arbuusi küll kilesse ei paki, kuid näiteks õunu või muid puu- ja juurvilju ei saa ilma pakendita osta. Rääkimata veel näiteks saiast või lihatoodetest. Kodus visatakse pakid küll ära, kuid see sõltub inimesest, kuhu see pakend jõuab, kas prügikasti , kus selle koht on, või metsa alla kraavi . Teine variant on igal juhul halvem . Prügikastist viiakse prühi prügimäele, sorteeritakse, tehakse sellest uusi pakendeid, seega on vanad jäätmed ringluses koguaeg . Taaskasutus .
Veekogud on ka ühed suurimad kohad mida reostatakse. Eriti suveperioodil inimeste enda poolt. Pärnu rand ja Pärnu läheduses asuvad rannad on suvelerioodil paksult rahvast täis. Ikka tehakse pidu, võetakse puhkusest viimast ja grillitakse. Kahjuks jäävad pakendid ja plastiknõud ja ka pudelid vedelema. Mõeldakse vaid, et küll keegi teine hea inimene ära koristab. Kuid ei. Pakendid on kahjulikud lindudele ja mereloomadele, mis võib lõppeda nende surmaga.
Globaliseerumise üks suuremaid miinuseid on AIDS. Inimesed liiguvad pidevalt ringi ning kohatakse erinevaid inimesi. Võidakse arvata, et noormees või neiu on puhas, tal ei ole mingeid haigusi, siis PEAB igaks-juhuks vastaspoolelt üle küsima . Juhul kui vastassugupool ka ei tea, et ta on haige, sel juhul on nad endas kindlad, et nendega ei juhtu mitte kunagi mitte midagi halba ning see see halb ongi.
Globaliseerumisel kaotab Eesti riik inimesi. Inimesed rändavad riigist välja. Üldjuhul küll Soome, kuid on ka pesesid, kes lähevad lõplikult ja kaugemale elama, sest seal on alati parem, kus meid ei ole. On ka inimesi, kes tulevad peale paari aastat tagasi, kui on rasket raha teeninud , kuid on ka palju neid, kes jäävadki välismaale elama.