Teeninduse olukord Eestis (1)

Teeninduse olukord Eestis
Teeninduskeskkond ja teenindamine Eestis on kiiresti paremuse poole arenenud. See tuleneb klientide suurtematest nõudmistest, turismi levikust, teenindajate paremast koolitamisest ja paljudest muudest teguritest. Enam ei sobi müüjaks, ettekandjaks või muule kohale klienditeenindajaks igaüks. Tahes tahtmata puutume kokku ka veel halva teenindusega .
Olen ise ettekandja ja pean pakkuma parimat teenindust , olenemata mis tuju mul parajasti on. Kui teenindajal on halb päev, ei tohi ta seda kliendile välja näidata või tema peale oma viha valada. Klient ei ole milleski süüdi. Tean, et on raske alati naeratada ja lõbusas tujus olla, aga kui klient saab halva teeninduse, siis ta ei külasta enam seda kohta. Eesti teeninduse suurim probleem ongi selle kõikuvus. Ühel päeval suurepärases tujus olev teenindaja võib järgmine päev olla morn ja kuri. Eesti teenindajate viga on see, et nad toovad nii öelda eraelu tööle kaasa. Kõik see kärbib aga turismi võimalikkust. Hea teenindaja üks tunnus on see, et tal on ka endal teisi teenindades hea olla.
Väga leierdatud teema on vene keel teeninduses. Teenindavale kohale ei saa ilma vene keeleta ja kui huvi on ikkagi asi maha müüa, siis peab oskama vene keelt. Suur protsent klientidest on siiski venelased . Ise ma ei oska vene keelt, aga olen nendega kuidagi hakkama saanud. Üks juhus on olnud, kui ma ei saanud aru, mida vene rahvusest klient soovis ja ma sain viisakalt öeldes riielda, et kuidas ma siia tööle üldse sain, kui ma vene keelt ei oska. Vastupidine variant on vene keelsed teenindajad , kes sõnagi eesti keelt ei oska. Seda ma ei poolda absoluutselt. Siiski me elame Eestis ja teenindajad peavad kindlasti oskama keelt, kus nad töötavad. Selline asi on väga levinud suurtes toidupoodides. Olen teenindaja käest abi küsinud mingi kauba leidmisel ja mulle vastatakse midagi vene keeles. Suhtlustasemel võiks ikka teenindaja eesti keelt osata.
Eesti teeninduse tugevusteks on kaasaegsed, kenad ja puhtad teenindusettevõtted ning maitsekalt riietatud teenindajad, samuti üha rikkalikum kaupade ja teenuste valik. Nõrkused seonduvad rohkem selle pehmema poole ehk inimestega, nendesse investeerimist on peetud vähemtähtsaks. Paraku ka kõige kaunimad ruumid, head kaubad ja teenused iseenesest ei tööta ega müü – selleks on vaja väga häid, külalislahkeid ja teenindusvalmis inimesi. Positiivsena tuleb esile tuua seda, et üha rohkem on suurepäraseid teenindajaid ja  tervikuna kliendikeskseid teenindusettevõtteid. Samuti on välismaalased avaldanud meeldivat üllatust meie teenindajate hea võõrkeele oskuse üle, ka seda tuleb pidada tugevuseks.
Väga palju olen kohanud teenindajaid, kes meelega ei märka klienti ja pöörab alles siis tähelepanu, kui klient seda nõuab. Kuu aega tagasi, kui kooli tulin, tahtsin R-kioskist bussipiletit osta. Müüja rääkis telefoniga , ta märkas, et ma luugi ääres ootan , aga jätkas kõne. Ma meelega ei teinud midagi, tahtsin teada kaua ma seal ootama pean, kuniks ta ise minu juurde tuleb. Kahjuks ootama ma jäingi, ennem tuli buss ja pidin ilma piletit saamata bussi peale minema. Meie teenindajad on väga kokkuhoidlikud ning neil on väga omapärane viis seda väljendada- nad kas ei räägi üldse või räägivad võimalikult vähe. Teenindajal võivad olla väga head oskused ja teadmised, aga kahjuks paljud Eesti teenindajad ei kasutata neid või ainult minimaalselt.
Kokkuvõttes ei saa öelda, et Eesti teenindus on väga heal- või vastupidi väga halval tasemel. See kõik oleneb kohast, teenindajast, väljaõppest, samuti ka teenindaja palgast ja kuidas ettevõte on finantseerinud teenindusse. Leidub väga head teenindust, eriti veel turismipiirkondades ja kallites restoranides. Kuid samas on kohti, kus teenindus jätab soovida .