Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI TRADITSIOONID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõulud, munadepüha, jaanipäev, sünnipäev, traditsioone, üleval, kadripäev, sõbrapäev, kingivad, emadepäev, päkapikk, sussi, jänku, peidab, jaaniöö, mardipäev, meheks, naiseks, sünnipäeval, tortimitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval. Lihavõttepühadel on oma tavad. Eestis kuuluvad pühadelauale keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Ameerikas on suur reede ja ülestõusmispüha riiklikud pühad. Koolid on siis tavaliselt suletud 1 nädal. (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Emadepäev Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. USA-s sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu". Selles mängus kükitavad lapsed kahes reas näod vastamisi. Mängijad peavad hüppama kükakil vastasreani, seejärel tagasi pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse. 2.2. Kadripäev Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev ning seda tähistatakse 25. novembril. Eesti rahvakalendris tähendas kadripäev aga talve algust. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Keelatud oli igasugune villane töö ketramine, kudumine, nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed
Kuid legende astronoomia ja astroloogiaga sobitades on jõutud näiteks seletuseni, et aeglaselt liikuva ning tugevasti helendava tähe mulje on võimalik, kui Jupiter kohtub Saturniga Kalade tähtkujus. Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone.
kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle
süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Käesolevas referaadis käsitletakse rahvakalendri igast kuust üht tähtpäeva koos kirjeldustega ning selgitustega. Lisatud on ka autori kogemusted ning mälestusted, mis on seotud kirjeldatud tähtpäevadega. 3 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva
Pööripäev Lunari kalendri järgi kaheksanda kuu 15. päeval. See on päev, mil kuu näeb välja suurem ning oranz. Jõulud Jõuludel käivad paljud noored väljas pidutsemas ning ollakse koos oma perekonnaga uuel aastal. Hanguli päev Hanguli (Korea keele) päev on 9. oktoobril Lõuna-Koreas ning Põhja-Koreas 15. oktoobril. Päev mil tähistatakse korea keele sündi. Valentinipäev, Valge Päev ja Must Päev Kõik kolm tähtpäeva on seotud. Valentinipäev on 14. veebruaril. Sel päeval kingivad naised sokolaadi ning teisi kingitusi meestele. See on sarnane meie valentinipäevale kuid rohkem ühepoolne. Ning seetõttu loodi Valge Päev. See on kuu hiljem, 14. märtsil. Sel päeval kingivad just mehed naistele kalleid kingitusi ning sokolaade. Nii ei ole see ühepoolne. Must Päev mõeldi välja inimestele, kellel ei ole oma armsamat, kellele midagi kinkida või kellelt kingitusi saada. See on üks kuu peale Valget Päeva, 14. aprillil. Sel päeval kogunevad sõbrad kokku
Kui kolletamispäeval oli mets kollane, siis ennustati lühikest talve. Kui kolletamispäeval oli mets veel roheline, siis ennustati pikka ja lumerohket talve. Vanasti inimesed uskusid, et kui kolletamispäeval on pihlakapuul veel palju punaseid marju, siis kasvavad suvel kõik marjad väga hästi. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jõulud 24. detsember 26. Detsember Jõulud on riiklik püha. Inimestel on jõulude ajal puhkepäevad. Jõulud on rahulik ja vaikne aeg. Vanasti oli sel ajal keelatud kärarikkad tööd. Näiteks puude lõhkumine. Jõulud on üks tähtsamaid pühasid. Jõulud järgnevad advendiajale. Advendiaeg on neli nädalat enne jõulupühi. Advendiajal teevad inimesed ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Inimesed kaunistavad oma kodusid. Vanasti oli kombeks tuua tuppa õled. Õled on kuivanud teravilja varred
aluse pere traditsioonidele. Võibolla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse . Tihtilugu need kujunevad suursugusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad peretraditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäevitiiti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda,
- Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve. - Kui talvel palju härmatist, siis tuleb hea heina- ja viljasaak. Kasutatud kirjandus: Astroloogiline abimees 2004 Astroloogiline abimees 2006 Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev. JAANUAR NÄÄRIKUU, HELMEKUU Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole. Kõvad külmad, päikesepaiste ja kohev lumi on soodsad põldudele. Nääripäev (1.jaanuar) on üks paljudest jõulupühadest, märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. · Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks
muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses pimedaks ju õigupoolest ei lähegi peegelduvad tumedal veel. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19
..............................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed..................................................................................................4 Maagilisi tavasid jõulude ajal..................................................................................................7 Uuem jõulukombestik.............................................................................................................8 Kristlikud jõulud......................................................................................................................9 Kokkuvõtte............................................................................................................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................................11 3
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27
TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6. Puuviljad 42 TÖÖLEHT 7. Aeg 43 TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16
ÕLU JA KALI: · Vana-Ida kultuurirahvad jõid ka õlut · Juba 3000 eKr jõid egiptlased õlut · Õlle valmistamine: linasest kuumutamine · 15. Saj. oli Tlns õllekandjateks eestlased · Talgulistele pakuti õlut alates 18.-19. Sajandist · Õlu oli ohvrianniks ja õhvripidustustest osavõtjate joogiks · Seto külas ohverdati õlut Pekole · Lee- lahtine tulease · Pulma ja matusekombes oli õlu ka ohvrianniks · Varrud- katsikud · Jõulud olid õllepühad · Mihklipäevaks tehti õlut, sest siis tähistati välitööde lõppu · 19. Saj. peale 1ms lõppu hakati suurt tähelepanu pöörama koduõllele · Kosjal olijatele toodi õllet suure kannuga · Kali oli õllest saadud jook, kalja ei pandud kinnisesse anumasse, õlut aga pandi MATUSETOIDUD: · Kaunviljad, tangupuder, kapsad, lihatoidud · Kaunvilju (ube, herneid) keedeti soolvees · Mulgimaal välditi kaunvilju
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................
päiksekalendriga. • Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust. • Tähtsamad pühakud olid Ortotokses( pole kindel selles sõnas). Tähtpäevad • Suurimad pühad talvine ja suvine pööripäev • Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt;
kus tantsisid tüdrukud üldjuhul üksida , sest poisid olid sellised arad ja ei tahtnud . Traditsioonidest oli see , et igal sünnipäeva hommikul lauldi sünnipäevalaps üles . Lemmik tähtpäevadeks olid siiski lemmikud , sest lastel olid rõõmuks kuuse ehtimine ja piparkookide valmistamine . Jaanituli samamoodi , sest seal tulid kõike noored kokku ja sai tantsida . 14.01.2007 Isa ajal olid põhitähtpäevad jaanipäevad ja jõulud , peale selle sünnipäevad ja juubelid , kuhu tuli kogu suguvõsa kokku . Jaanilaupäeval mindi kogu perega Kirepile , kus oli ainuke jaanituli . Väiksena olid ema-isaga , vanemana jäid aga hiljemaks sõpradega ning üritasid uusi tutvusi leida . Üldiselt oli seal nagu praegugi , tants ja trall . Juubelite ajal võtsid ennast kõik töölt vabaks , see oli ka ainuke aeg , kus said inimesed tõeliselt lõõgastuda , sest ei olnud sellist asja , et iga nädal
11.saj. oli ristiusk jõudnud eestlaste asuala piirideni nii idas kui läänes, seda kinnitavad hauapanuste vähenemine, ristik motiividega ehete leidmine ja keeleteadus. Eesti keeles juurdunud ristiusu olulised mõisted olid rist, papp, nädal jt. viitavad idast tulnud misjonile.. Teine grupp sõnu olid nt. kirik, munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.). Algul oli misjonitöö rahumeelne, kui aga sakslaste abiline Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti saadi aru sakslaste vallutuste plaanidest ja liivlased hakkasid tõrkuma. Kui ristimistöö tulemusi ei andnud siis kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert, kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.
võiks valmistada ette ka paarikesest mõne loo, mis kirjeldaks neid läbi aastate. Igavesti kestva armastuse sümbolina võiks paar istutada puu. Hõbe- ning kuldpulmade tähistamise puhul ei ole kõige olulisem peo toimumiskoht, vaid pigem selle ürituse sisu. Eelkõige on selle ürituse eesmärgiks tähistada õnnelikke koosveedetud aastaid ning jagada seda rõõmu ka oma lähedaste inimestega jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk
enam muutuma. Sõltuvus vanematest hakkas vähenema. Tihti said vanemad oma poja või tütre tulevast näha alles siis, kui noortel juba pulmaplaan kindel. Vahel isegi pärast abiellumist. Kui taheti teha suured pulmad, mida oma rahakott ei võimaldanud, siis oli muidugi tark oma plaan vanematele varem ette kanda. Aeg suuremate pulmapidude jaoks katsuti leida ikka mõne pühaga ühel ajal. Head pulma-ajad olid kas jaanipäev või vana-aasta lõpp, seoses uute tähtpäevadega said soosituks ka oktoobri- ja maipühad. 21 Koht pulmade pidamiseks pidi olema selline, et jätkuks ruumi nii söömiseks kui tantsimiseks. Üsna levinud mooduseks linnainimeste jaoks oli pulmapidu maal pidada. Jõukuse kasvades hakati aga juba 1960-ndatest aastatest pulmadeks kasutama sööklaid, klubisid ning koolimajade saale. Kulutused jagati vastavalt võimalustele
. "Ma kutsun apelsini." ........ (lapse nimi) helistas apelsinile: "Tere apelsin! Kas sa tahaksid meiega mängida?" · Lase lapsel öelda, kellele järgmisena helistada. Uurige koos iga uut puuvilja, räägi lapsele sellest ja muidugi maitske seda. TANTSI JA KEERUTA See on väga loov mäng. Laps soovib seda kindlasti tihti mängida. · Pane muusika mängima ja tantsige lapsega õhukesed rätid (sallid) käes. · Tee rätiga õhus ringe, lehvitades seda kõrgel üleval ja siis jälle all. · Keeruta end ringi, rätt väljasirutatud käes. · Tantsida saab ka nii, et sina hoiad räti ühest ja laps teisest nurgast. · Laps jäljendab kindlasti kõiki sinu liigutusi. KORDUSED · Otsi laule, kus sõnu korratakse. Laulge neid koos. · Näiteks: "Sõnk-sõnk-sõnk särk selga, põu-põu-põu püksid jalga. Klap-klap-klap kleit selga, kau-kau-kau kingad jalga. Müt-müt-müt müts pähe
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoðkamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php) SEITSMEMAGAJAPÄEV - 27. juuni Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus. (http://www.folklore
Mitu korda anti kokku kätt, kui iga laps andis kätt kõigile? Vastus: 21 (7 * 6 = 42 : 2 = 21) 73. Leia lühima traadi pikkus, mida saab lõigata nii 10 cm kui ka 12 cm pikkusteks tükkideks. Vastus: 60 cm ( see on kõige väiksem arv, mis jagub nii 10-ga kui ka 12- ga) 74. Ants rääkis Teedule: ,, Üleeile olin ma 10- aastane ja tuleval aastal saan juba 12- aastaseks." Millal oli Antsu sünnipäev ja millal ta seda juttu rääkis? Vastus: sünnipäev 31. detsembril ja rääkis 1. jaanuaril) 75. Röövikul kulus 7 minutit roomamiseks üle 15 cm pikkuse oksa. Kui pikk on röövik, kui tema liikumiskiirus on 3 cm/min? Vastus: 6 cm ( 7 * 3 = 21 cm läbib rööviku pea 7 minutiga oksal roomates. 21 15 = 6 cm rööviku pikkus; oksa pikkuse lahutame ära) 76. Öö on päevast 6 tunni võrra pikem. Kui pikk on öö ja kui pikk päev?
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
uuesti. 18 UURINGUTE ANDMETEL annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust. Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid. KUS MÄNGUASI ON? · Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära. · Erguta last mänguasja otsima. Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke. · Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale. · Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!" · Kui laps areneb, hakkab ta mänguasja otsima kohe, kui see tema vaateväljast kaob. · Kui laps on hakanud tähelepanu pöörama sellele, kuhu mänguasi kadus, jälgib ta sinu liigutusi, kui sa mänguasja peidad. UURINGUTE ANDMETEL mõjutavad imiku esimeste elukuude kogemused tulevikus otsustavalt aju tegevust ja
Ühised lapsed sundisid sugukonna liikmeid asuma hiljem paariabiellu. Ainukeseks varaks kahe inimese vahel olid lapsed ja kogu ülejäänud vara haldas sugukond-kogukond. Tõenäoliselt ei valitsenud mees naise üle ega naine mehe üle. (Ibid: 26) Seoses riikide tekkimise ja linnade ning kindluste rajamisega toimus elanikkonna kihistumine. Põhiliseks abieluvormiks kujunes monogaamia ehk üksikabielu. Abielu oli eelkõige majandusüksus- mees pidas naist üleval, naine hoolitses majapidamise eest ja pidi kindlustama pärija. Tekkis patriarhaarne perekond, kus isa omas tugevat mõju perekonnas. Selline klassikaline ainuabielu propageeris igavest truudust kuni surmani, kuid andis mehele palju võimalusi ja jättis naise „kodu orjaks“. (Ibid: 27) Pärast eestlaste ristiusustamist 13.sajandil kuulutati Eesti ala katoliku kirikule ja Mõõgavendade ordule. Linnadesse ja kihelkondadesse ehitati kirikuid, abikirikuid, kloostreid ja altareid
Tähtsaks on saanud pühakupäevad, mis on mingil viisil seotud Päikese rütmiga, selle pöördeaegadega, ilmastikumuutustega, põllutöödega. Tähtsad on pühad, milleaegsed tegevused on põlluharijale olulised. Neid on rohkem omaks võetud, teised, mida ka kindlasti kirikus tähistati, ei ole olulised. Katolikuaegses Eestis olid pühakutepäevad väga tähtsad. Toimus kiriku- ja agraarkalendri traditsioonide põimumine. Pühadeaegsed rahvakogunemised kabelite juures. Setomaal sõna jõulud on tundmatu. Kutsutakse talsipühaks. Ajatsükli väiksemad ringid Noorkuu: „üles“ kasvavate asjade istutamine/külv, juuste lõikamine, looma tapmine. Noorkuu on kasvatav aeg, igasuguste edendavate tööde jaoks hea. Vana kuu: „alla“ kasvavate asjade istutamine/külv, putukatõrje, võsaraiumine, tarbepuude mahavõtmine, Vana kuuga saadud haav paraneb ruttu. Täiskuu: kuuloomine: ilmamuutus Kui kuu vahetub ehk täiskuu ajal olevat oodata ilma muutumist. Hea aeg nõidumiseks
annaabi.ee 
