Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti talupoja seisund varauusajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, pärisori, varauusajal, pärisorjus, koormised, võõrvõimud, leebe, teoorjus, varauusaeg, ajalooperiood, liivisõda, vähenenud, 1559, taanile, 1562, vahemikul, kontrollis, kuuletuma, seisundit, ajavahemik, kestel, põhjasõda, mõisale, vakuraamatud, sunnismaisus, liivimaa, karistamine, tundnud, halduskorraldusEesti talupoja seisund varauusajal - vaba või pärisori. Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja
nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14
Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need
talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid
uuendused haridusolude parandamine Mis on positiivset, negatiivset Balti erikorra juures? POSITIIVNE NEGATIIVNE * siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine * restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739
Peale katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimeseni. Tänu soodsatele tingimustele kasvas 18. sajandil rahvaarv kiiresti, jõudes sajandi lõpuks poole miljoni inimeseni. Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse oli ka märksa väiksem. Eesti rahvastikupilt püsis kogu 18.sajand rahvuslikult ühtlasena. Üheski linnas ei ületanud eestlaste osa üle 50% piiri. Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi
Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada. Balti erikord – Baltimaal kuulus võim baltisaksa aadlikele ehk baltimaal oli
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Teiseks uuenduseks oli adramaarevisjon, mis oli töövõimeliste talupoegade loendus ja seda korraldati iga seitsme kuni kaheksa aasta järel. Adramaarevisjone korraldati kuna mõisnikud pidid riigile makse maksma talupoegade töö kasutamise eest. Eesti talurahvast aga ei suudetud ikkagi pärisorjusest vabastada vaatamata keskvõimu püüetele. Mõisnike vastuseis oli suur ja tegelikkuses toimus vastupidine protsess- sunnismaine talupoeg allutati mõisahärra, politsei ja kohtu võimule. Aga talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. Eestlastest talupoegade olukord paranes korraks alles 1696. aastal kui avaldati Liivimaa majandusreglement selle järgi piirati kodanikuõigust ja keelati taluperemeeste karistamine, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning talupoegi ei tohtinud müüa ilma maata. Aga antud uuendused puudutasid ainult
Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud takistasid ka talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. 10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106) 1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17
siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat.
1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863
rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust
aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või 10 muul viisil teha korraldusi eraomandi puhul. Ta andis kindralkubernerile kasu teha muudatuste projekt rüütelkonnale maapäeval teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud Põhjasõda muutis olukorda põhjalikult. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said
truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe. Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg
korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud
Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine
Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab tamis õigus; kandevõimelised vabaks, tulevad mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18
· Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1. Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi; 2. Rootsi riigi sissetulekute suurenemine; 3. aadlike pahameel Rootsi võimu vastu; 4. talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised see puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang
vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343
omavalitsusstruktuuri. ühtesulatamist Venemaaga. * Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem. 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest 1) Pärisorjus on talupojale kahjulik. 1) Pärisorjus on talupojale kasulik. 2) Kõik talupojad peavad maksma makse ja 2) Talupoeg ei maksa makse, kui tal pole tegema teotööd. millestki maksta. 3) Talupoeg peab üleval mõisnikku. 3) Mõisnik peab üleval talupoega. 5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena:
· Sissevedu sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie · Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde) · Talupoja koormiste tõus · Roseni deklaratsioon (1739) · Browne nn positiivsed määrused (1765) 1739. a. Roseni deklaratsiooni põhisätted: · Vallutusest saatui on talupooeg olnud pärisori · Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle · Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse
õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast,
1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼ Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2
sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti
püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. TALUPOEGADE KOHUSTUSED Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks
hinnati ja kaardistati, toimus (adramaade revisioon) nende tulemuste põhjal seati Talupoegade Parandada siinsete talupoegade olukorda. sisse vakuraamatud, kuhu elukorraldus Rootsis puudus pärisorjus. kanti kõik (talupoegade) kohustused mõisa vastu. 3) Riigi talupojad võisid kaevata kohtusse, kui mõisas nende õigusi rikuti.
Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule
1583. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Venemaa ja Rootsi vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi. Liivimaa aadlikud nõudsid Poola kuningalt, et nende eesõigused jäeksid puutumata. Kuningas anids enda nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad
vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda (1558 - 1583), mille lõppedes jäi Eestimaa Roots võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kelle mõisadel ei olnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli
ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega. Kui nad omavahel konflikti ei sattunud, siis Vene keisririigid seadused siin ei kehtinud. 11. Võrdle omavahel antiikaja orja ja varauusaegset pärisorja. Mis on sarnane, mis erinev? V:Varauusaegne pärisori:talupoeg oli mõisniku omad. Nende lapsed sündisid pärisorjana. Sunnismaisus, talupoeg ei saanud omad vaba aja eest otsustada, ega tohtinud lahkuda mõisniku loata tema malt. Talupoeg oli sunnitud leüüima mõisniku pandud koormistega. Antiikajal:Talupoeg sai minna teise mõisniku juurde. Sai ise oma vaba aja üle otsustada. 12. Millised olid talupoegade peamised koormised varauusajal Eesti- ja Liivimaal? Selgita. V:Teotöö jagunes rakmeteoks (hobusega) ja jalateoks (jalatööline)
Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni
annaabi.ee 
