Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti taasiseseisvumine - sarnased materjalid

ukogude, moskva, revolutsioon, taastamise, lennart, tama, ljakul, ehkki, taasiseseisvumine, vilniuse, hise, rahareform, arnold, gorbatsov, piiril, htul, vastseliina, heks, rtsis, udsid, tahe, lauluv, koosk, referendum, leidsid, hmitused, tunnid, pikkuses, rtsil, poliitikud, hines, reformierakond, ametiaeg, ppes, elavnes, vahtre, kooslus, liidust, muuga
thumbnail
4
doc

Eesti taasiseseisvumine

2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk ­ sotsialismi parandada ja täiustada ­ tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast ­ Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti taasiseseisvumine

valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panevad eestlaste

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil

Eesti ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti taasiseseisvumine

EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987

Ajalugu
584 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti taasiseseisvumine

Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist.

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia ­ 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa ­ protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG ­ MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele

Eesti ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Taasiseseisvumine

Eesti Taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise taastamist tähistatakse nähtavasti 20. augustil 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei või

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

EESTI TAASISESEISVUMINE.

avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keeleja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud ,,Eestimaa laul" kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon. Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16.novembril suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine, millega kaasnes Ülemnõukogu kõrgemaiks organiks kuulutamine Eesti NSV territooriumil ja kinnitati ka Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Sellega seoses oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. 1990.aastal märtsis täpsemalt 30

28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Taasiseseisvumine

üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus 1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung

Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin ­ USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid ­ viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata ­ absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust ­ puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti taasiseseisvumine

Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaar. 30ärtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning kehtisid vaid enda vabariigi seadused. Sellega kaasnes aga ka Impeeriumimeelsete jõudude surve ning Moskva ähvardas Balti riike Majandusblokaadiga ning Eestis kohapeal korraldati streike, proteste ning poliitilisi miitinguid mis olid keskvalitsuse meelsed. Moskva ütitas peale suruda ka Balti riikidele liidulepingut, millega aga Balti riigid ei nõustunud ning 1991. aasta jaanuaris püüdis Moskva maha suruda omariiklikuspüüdlusi Balti riikides sõjaliste jõududega, Eestis küll suudeti verevalamist vältida kuid Riias ja Vilnuses rünnati tsiviilobjekte, ning esines ka inimohvreid.

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti taasiseseisvumine

1985. aastal tuli NSV Liidu jaoks keerulisel ajal võimule Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov nägi ette riigi uuendustekava, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon ­ verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Taasiseseisvumine

2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus. Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad ­ rahva protestilaine Kabala­Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august ­ Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ­ ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar ­ Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar ­ Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.­2. aprill ­ Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill ­ E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni ­ Rahvarinde ­ mood

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti taasiseseisvumine

EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3 1. RAHVARINNE.........................................................................3 2. LAULEV REVOLUTSIOON........................................................3 3. ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE............................4 4. ÜLEMINEKUPERIOOD.............................................................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7 2 Sissejuhatus

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti taasiseseisvumine

24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati rahvuslipp. Suveräänsusdeklaratsiooniga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar. Üleminekuperioodiga pidi lõppema omariikluse taastamine. 1991. aasta augustis Moskva andis uue võimaluse väikerahvastele omariikluse taastamiseks. Ülemnõukogu võttis vastu kokkuleppe ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Omariikluse taastamine Eestis andis suured tulemused. Eesti saavutas iseseisvuse 1991. aastal. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti taasiseseisvumine

meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood otsusega Eesti riiklikust staatusest. Selle eesmärgiks oli taastada omariiklus. Eesti Vabariigi nimetus taastati, vahetati lipp ning hümn. Balti riikides korraldati 1991. aasta märtsis rahva referendum, selgus et suurem osa pooldas iseseisvust. Moskvas toimus 1991. aasta augustis riigipöörde katse, mis kukkus küll läbi, kuid selle

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV ja Eesti taasiseseisvumine

isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumine

Tõusis esile B. Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase NSVL presidendi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12.1991a omavahelise liidulepingu moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Paari päeva pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki, see viis NSVL lõpliku lagunemiseni. 25.12.1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. NSVL õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine Järk-järgult langes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov heitis mitmele sotsialismileeri riigi liidrile ette, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. 1990. aastate keskpaigas viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest NSVL väed välja. Ida-Euroopa sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud. Elatustaseme langus. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus enam ei toiminud. Majanduslik olukord halvenes, tekkisid massiliikumised

Ajalugu
200 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti taasiseseisvumise kordamine

Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

*ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform.

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Eesti taasiseseisvumine 1985-1991

Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985

Eesti ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt

Erakorralise Seisukorra Komitee haarab võimu ja teatab, et Gorbatsov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma Krimmi suvilas. Augustiputs kukub läbi. 20.08.1991 taastati Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel e taastati vana riik. Sept 1991 laguneb NSVL. Eesti võetakse ÜRO liikmeks. 1992 22.06.1992 võetakse vastu Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud uus põhiseadus. Toimub rahareform ja esimesed parlamendivalimised. Presidendiks saab Lennart Meri, peaministriks Mart Laar. Inimestele hakati vara tagasi andma, võõrväed viidi välja (1994 lõplikult), suunduti turumajandusele, toimusid mitmed rasked, kuid tulemuslikud reformid.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus Eesti Taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi

Ajalugu
339 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvuse taastamine

Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne

Eesti keel
74 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KT kordamine Eesti taasiseseisvumine

riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes. Mida tähendavad lühendid MRPAEG e. MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 19871988

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja.

Eesti ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pestroika ja Eesti taasiseseisvumine

suveräänsusest. EKP(Eestimaa Kommunistlik Partei) juht Edgar Savisaar- Rahvarinde algataja Mart Laar- Taasiseseisvunud Eesti Peaminister 7. Selgita näite varal, kuidas mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist. Kuna perestroika lubas poliitilistel liikumistel tegutseda, siis said tekkida kõik need liikumised, mis omakorda aitas Eestil iseseisvuda 8. Miks oli Balti kett Eesti iseseisvuse taastamisel oluline? valmistasid oma nõudmiste õiguslikusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 9. Mis olid taasiseseisvumise ajal Eesti poliitikas kujunenud erinevad suundad, mis organisatsioonid neid esindasid ja mis olid nende eesmärgid? VT tabel töölehelt. (TL 44 ül 4 ) 10. Mis on referendum? on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. 11. Mille poolest erinesid ja sarnanesid Baltimaade taasiseseisvumisprotsessid?

Ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun