Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti taasiseseisvumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kongress, tunnistas, stalinismi, ohvrite, savisaar, rahvuslipp, ensv, esto, taasiseseisvumine, kabala, toolse, meeleavalduse, ajalehes, kallase, titma, miiting, tammsaare, ühispleenum, dokumentides, mõtleme, öölaulupeod, laulis, survel, rahvussümboolika, vabadusvõitleja, niklus, permi, tartusse, tarto, rajamist, istungjärk, riigikeeleks, hermanni2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli
Andropov. Terve aasta on toiduainete ja olme osas rahva jaoks tohutu raskuste aasta. 1983 4.jaanuar Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritakse mitu rahvusliku mõtteviisiga üliõpilast, kes Kuperjanovi haual auvalves seista olid julenud. Aprill Eksmatrikuleerimised jätkuvad ning 1979 aastal alanud üliõpilaste rahvusliikumine tõkestatakse. 8.aprill Johannes Käbini asemel saab ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. 1984 9.veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu.
3. Võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt. (Tähesõdade programmid USAs jne.) 4. NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt. (Alandati naftahindu, majandusblokaad jne.). Kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1. iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 2. iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3. iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel 4. iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid, toimusid legaalsed üritused 5
Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada
12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti saaks taasiseseisvuda 14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises kehtetuks 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL 9. märts 1991 korraldas Moskva üleliidulise referendumi seoses
hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. 1989 sügis poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989 oktoober Saksa DV juht Erich Honecker astus tagasi. 1989 9
MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda
suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. "Marita") ja Jugoslaavia märts USA kongress võtab vastu lend-lease' seaduse 10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale 22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus) 14. august Atlandi harta (Churchilli ja Roosevelti poolt avaldatud deklaratsioon, milles sõnastasid natsliku Saksamaavastase sõja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted) 6. detsember Punaarmee vastupealetung Moskva all; algab Moskva lahing, mis lõpeb 1942. aasta kevadel; Roosevelt allkirjastab projekti Manhattan 7
1949 Saksamaa lõhenemine, Saksa Liitvabariigi loomine 1949 Vastastikuse Majanudabi Nõukogu (VMN) moodustamine 25. märts 1949 Suurküüditamine Balti riikides kevad 1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine 1950 1953 Korea sõda 1950 Rajoneerimine Balti riikides 21.26. märts 1950 EKP VIII pleenum, millele järgneb stalinismi kõrgperiood Eestis 1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart. 1951 Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1951 ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952 Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952 1953 Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart.
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest
olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel 2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME 1987.a. septembris loodi Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja
Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel
○ Everybody. EESTI TAASISESEISVUMINE- “LAULEV REVOLUTSIOON” Uus ärkamine: ● 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov; ○ perestroika, glasnost. ● 1987. aasta kevad– fosforiidikampaania; ● August– MRP-AEG; ○ L. Parek. ● 23. august– Hirvepargi miiting; ● 26. november– IME (Isemajandav Eesti); ○ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma. ● Detsember– EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts); ○ T. Velliste. Muutuste tuules; ● 1988. aasta jaanuar– ERSP idee; ○ L. Parek. ● 2. veebruar– Tartu rahu aastapäeva tähistamine; ● 24. veebruar– EV aastapäeva tähistamine; ● Aprill– loominguliste liitude ühispleenum; ● Rahvarinne; ○ E. Savisaar, M.Lauristin. ● Rahvuslipp; ● 16. juuni– EKP KK I sekretäriks V. Väljas; ● 17
protestiaktsioon. Nimelt 23. augustil(MRP aastapäeval) moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu. Et kogu maailm oli näinud Baltikumi soovi olla vaba, kuulutas NSV Liit aasta lõpus MRP salaprotokolli kehtetuks. 1989. aasta mais võeti vastu ka seadus ,,Eesti isemajandamise alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati lõpuks seda ideed, mille olid välja käinud S. Kallas, T. Made, E. Savisaar ja M. Titma. Novembris võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi kogu Baltikum muutuma majanduslikult iseseisvaks järgmisest aastast. 1990. aasta märtsis toimusid viimased Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Need olid esimesed peaaegu demokraatlikud valimised üle poole sajandi. Kuigi absoluutset ülekaalu ei saavutatud, saavutas Rahvarinne märgatava edu seal. Esimeheks sai Arnolt Rüütel ning valitsusjuhiks Rahvarinde liider Edgar Savisaar
meeleavaldus N.Liidu poolt, millega üritatakse maailmale näidata, et okupeerimine on seaduslik ja toimub rahva toetusel · 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus Peaministriks saab Johannes Vares Barbarus · Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali riigikogu ja korraldati riigivolikogu valimised. · 21. Juuli kuulutati välja ENSV ja paluti selle vastuvõtmist N.Liitu · 6. Augustil 1939 võeti ENSV N.Liidu koosseisu Eesti iseseisvuse taastamise katse Loodetakse Saksamaa lüüasaamisele Saksamaa okupatsiooni lõppu ja samas Atlandi Hartale ja lääneriikidele tuginedes iseseisvus taas kätte võita · 1944 moodustatakse Eesti Vabariigi Rahvuskommitee 1944 suvel tekivad Uluotsa rühma ja rahvuskommitee vahel tugevad sidemed.
võimu alla. Eesti NSV ajajärk 21. juuni 1940 Eestis kehtestati esimest korda nõukogude võim 17. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi Sept-okt 1944 Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 20. august 1991 Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus Operatiivgrupid Uue nõukogude võimu esimesed taastajad *Juhtimine Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ta täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Võimueliit koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides
Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni
Tekkis inflatsioon · Hakati rääkima senise parandusmudeli seisakust ehk stagnatsioon Stagflatsioon: · Märksõna mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika · Inflatsioon + stagnatsoon= stagflatsioon 1970.aastate keskpaika iseloomustatud kui: · Vaimse surutise ajastu · Pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse · (USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis) Nixon jäi kõnede pealtkuulamisega vahele ning taandati ametist, kongress valis uueks presidendiks G.Ford Vajaduse muutuste järele: · Pettumuse seniste juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele · Uus võib ka olla unustatud vana · Ausse hakati tõstma traditsioonilisi väärtusi · Algas konsrvatiivne revolutsioon Uuskonservatiivide põhiideed: · Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest · Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse
● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform ● Natsionaliseerimine. 14.juuni 1941 - juuniküüditamine Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2
........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78
Talongide peale läks suhkur ning petroolium Allveelaev „Orzel“ 28.september 1939- Eesti ja Nõukogude Liidu baasideleping Sügis 1939 algas baltisakslaste lahkumine Jüri Uluots- viimane seaduslik peaminister (sügis 1939) 17.juuni 1940 loetakse NSVL okupatsiooni alguseks A.Ždanov hakkab juhtima Eesti liitmist NSVL-ga 21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin) J.Varese valitsus „Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares Rahareform kroon> rubla Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha 14 juuni 1941- juuniküüditamine
Taanile jäid Saare- ja Muhumaa. Seega Eesti oli läinud kolme kuningriigi valdusesse (kt kaart 2). 4. Poola-Rootsi sõjad 1600-1629 Põhjus: Liivi sõjas saavutatud piir Poola-Rootsi vahel oli ajutine, baseerus valitsejate isiklikel suhetel. 1617 Stolbovo rahuga sai Rootsi Venemaalt Ingerimaa. Poola-Rootsi sõja lõpp: 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsi koosseisu. Saaremaa läks Taanilt Rootsile 1645. aastal Brömsebro rahuga. 1660 Oliwa rahuga tunnistas Poola lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale ja Ruhnu saar läks Rootsi riigi koosseisu. Tagajärjed: kogu Mandri-Eesti läks Rootsi suurriigi koosseisu, algas Rootsi aeg, esmakordselt kehtestati ühtne keskvõim, ka linnad allutati keskvõimule, linnaelu allakäik, v.a. Narva; 4 juurdus luterlus, pandi alus rahvaharidusele (Forselius), akadeemilisele haridusele, kirjakeelele. Loodi ühtne üleriiklik kohtukorraldus, kujunesid rüütelkonnad kui
EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias.
17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvõtmiseks NSV liidu koosseisu; 23.07 vabastati Päts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati välja suurtööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu Nimeta 1940. aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema käsilased Riigipöörde läbiviimiseks toodi kohale piiriäärseid venelasi, baasidest punaarmeelasi,
võimu kaotamist. Ometigi oli Saksa ordu(?)-Taani vahel ostu-müügi leping sisuliselt juba tehtud. Maade üleandmise ajal aga korraldati salajane ülestõus, see oli muistse vabadusvõitluse jätk nagu. Jüripäev 23. aprillil 1343 puhudes pasunaga vms, sest seda ei osatud ohtlikuks pidada. Rünnak oligi ootamatu. Appi tulid Rootsi väed, kes olid taaniga sõjajalal sel ajal. Eestlased said kotti. Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule. Danzigi kongress. Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju. Juningeni armukiri vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit. Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2. Palvekirjade aktsioon. 3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises. 4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees? 5. Eesti Postimees asutamine. 6. Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt"? 7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming. 11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises. 12. Eepos ,,Kalevipoeg" saamislugu. 13. Sakala ilmumine. 2. 1840
ja Beria arreteerimise (26. juuni 1953) vahel, mis nii poliitiliselt kui kollektiivpsühholoogiliselt (lootuse tekkimine (määratletav). Lõppu peaks dateerimina paariaastase perioodirajaga. See on pikk aeg ning mitmeti määratletav: osalt majandusajaloolised, osalt poliitilised ja kollektiivpsühholoogilised piirid. Aasta 1956 on paika pandud üleliidulisest poliitilisest ajaloost saadud kaalutlustel: 14. veebruar 1956. a algas NLKP XX kongress (kestis 25. veebruarini), mis lõi elu demokratiseerumise ja normaliseerumise illusiooni, tõi kaasa Siberi-hirmu kadumise. 4. nov 1956 viidi aga NSVLi väed Ungarisse sealset ülestõusu maha suruma. See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatraktorijaamad). Otsene mõju Eesti majandusele - Režiimi stabiliseerumise aeg – 1956/1958 – 1965/1968
) Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. 2. veebruar 1920 kirjutati alla rahulepingus 1. määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir 2. Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla 3. Eesti vabanes kohustusest Vene välisvõlgade tasumisel 4. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 5. Venemaa tunnistas Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. Venemaa oli esimene riik, kes Eesti iseseisvust tunnustas ning seega oli nüüd Eesti riik ka de jure ehk juriidiliselt. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks
· Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu · Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' · 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht · Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 §
· Detsember Rahvuskogu valimised · Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu · Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' · 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht · Kevad 1938 valimised · 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 §
Detsember Rahvuskogu valimised Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine' 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht Kevad 1938 valimised 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5. ENSV aeg 25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 §
annaabi.ee 
