Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Samblikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
samblikud, põdrasamblik, talluse, hallid, hallsamblik, lehtpuude, koorel, andreas, kooriksamblikud, põõsassamblikud, lehtedeks, taimekeha, talluseks, imevad, sugurakud, valkjas, tavalised, rippuv, ravimina, köha, kuresoo, relve, elusloodus...............................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk ....................................................................................7 2.2. Lihhenoindikatsioon Eestis......................................................................................8 3. Samblikud.........................................................................................................................9 3.1. Samblike üldiseloomustus.....................................................................................
Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid 4. Samblikud...............................................................................................................6 4.1 Samblike üldiseloomustus 4.1.1 Samblike ehitus 4.1.2 Samblike toitumine 4.1.3 Samblike paljunemine 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus 5. Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas.................................................7 5.1 Uurimustää Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus 5
EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik............................
puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende sümbiontne olemus tallus on keerukam kui üksikindiviid ega reageeri keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett,
plastmassesemed jne. Plastmasspudelite põletamisel tekib korstnasse valge sõmer kiht, mis ajapikku suitsus ja soosjuses laguneb ja õhku levib. Kvaliteetne õhk peab olema kõigile tagatud ning seetõttu on ka muudetud seadusi sellega seoses ning pidev töö keskkonna paremaks muutmiseks käib. Uurimustöös on kirjeldatud bioindikatsiooni mõistet, liike, positiivseid ja negatiivseid külgi, on kirjeldatud samblike ehitust, toitumist, paljunemist. Lisaks on seostatud samblikud ja õhusaaste lihhenoindikatsiooni abil ning tehtud praktiline vaatlus. 3 1. Bioindikatsioon 1.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel
Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud.
Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel.Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Täpsemalt lugege kõigest sellest vetikate paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas
taime varemalt kasutatud laapensüümi asendajana juustu valmistamisel. On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal
Mitmesuguseid seeni on kasutatud lõnga värvimiseks, tindikutest on aga valmistatud tinti. Mitmed seened põhjustavad haigusi inimesele, loomadele ja taimedele. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitude nende kudedest. Samuti kahjustavad paljud seened elavaid puid (torikulised) või lagundavad tarbepuitu (majavamm). 12. SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUS Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Samblikud kasvavad sellistes kohtades, kus taimede jaoks on kasvutingimused ebasoodsad nagu nt kividel, aedadel, seintel, katustel, puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse ja toitained just õhust. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust,
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo
lagundavad tselluloosi ja ligniini. Tunduvalt väiksem osa saprofüüte toitub loomse päritoluga jäätmetest. Parasiidid ammutavad toitaineid elusorganismi rakkudest. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi, loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki. Paljud seened veedavad ühe osa oma elust parasiidina, teise osa saprofüüdina. Sageli astuvad seened sümbioosi vetikate või isegi kõrgemate taimedega. Sümbioosi tulemusena võivad tekkida uued moodustised, näit. samblikud või mükoriisa. Tähtsus. Seentel on looduses tähtis osa aineringluses. Nad mineraliseerivad orgaanilisi aineid, peamiselt surnud taimede jäänused, ja võtavad osa huumuse moodustamisest. Seeni, mis põhjustavad alkoholikäärimist, kasutatakse leiva, piirituse, veini, õlle, kalja ja kefiiri tootmisel. Peale selle kasutatakse pärmi toidu-, sööda-, ja ravimainena. Kübarseeni kasutatakse sageli toiduks. Hüüfide kestad
lagundavad tselluloosi ja ligniini. Tunduvalt väiksem osa saprofüüte toitub loomse päritoluga jäätmetest. Parasiidid ammutavad toitaineid elusorganimsi rakkudest. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki. Paljud seened veedavad ühe osa oma elust parasiidina, teise osa saprofüüdina. Sageli astuvad seened sümbioosi vetikate või isegi kõrgemate taimedega. Sümbioosi tulemusena võivad tekkida uued moodustised, näit. samblikud või mükoriisa. Tähtsus. Seentel on looduses tähtis osa aineringluses. Nad mineraliseerivad orgaanilisi aineid, peamiselt surnud taimede jäänused, ja võtavad osa huumuse moodustamisest. Seeni, mis põhjustavad alkoholikäärimist, kasutatakse laiva, piirituse, veini, õlle, kalja ja kefiiri tootmisel. Peale selle kasutatakse pärmi toidu-, sööda-, ja ravimainena. Kübarseeni kasutatakse sageli toiduka. Hüüfide kestad
Seente kasutamine inimese poolt: inimesed korjavad seeni söömiseks/kupatamiseks. Toiduainetööstuses kasutatakse seeni hallitusjuustude, salaamivorsti ja sojakastme valmistamiseks. Pagaritööstuses kasutatakse pärmseeni taigna kergitamiseks, alkoholitööstus kääritatud jookide valmistamiseks. Seened on asendamatud ka meditsiinis. Samuti kasutatakse neid ka teaduses ja laborikatsetes. Parasiitseid seeneliike saab kasutada ka kahjuritõrjeks. Samblikud. 1. Samblikud kui sümbiootilised organismid. Samblik on üks seene ja teise organismi sümbioosi vorm. Samblik on liitorganism, kus elavad vastastikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, s.o ainurakne rohevetikas või sinivetikas ehk tsüanobakter. Samblike ehitus: Sambliku talluse ehk keha moodustavad omavahel tihedalt põimunud seeneniidid, mille vahel asuvad ainuraksed rohevetikad või sinivetikad. Sambliku kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist
25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad 3 Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb
saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad seemnesoomustest, IX-X. Kasv noores eas aeglane ning kiireneb pärast 30 a. vanuse saabumist ja ületab kiiruselt kodumaal kaaspuuliike kuid meil on üldjoontes palju aeglasemakasvuline
Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad
rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv, põdrasamblik, liiv-karusammal, palu-härghein, võnk-kastevars, lamba-aruhein, nõmmtarn, jäneskastik)
millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust:
algul. · Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. · Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. · Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused · Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. · Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline · Puit väga heade tehniliste omadustega. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad. Pehme ja kerge hariliku männi puit on keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. · Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel
vahakiht, seda kergemini alluvad okkad ka seenhaiguste mõjudele). Vastupidiselt männile on kuusk küllalt varjutaluv kasvades rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem.
taimedega (plastiidide värvus, varuaine tärklis, raku ehitus, pigmentide koosseisus tselluloosne rakukest). * Zoospoorid ja gameedid (kui need esinevad) on neil kahe või nelja ühepikkuse viburiga. * Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi tekkinud rohevetikatega ühisest harust. * Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda. * Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid). * Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel). * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele.
puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas (Calmia). 8. Prunus - perekond ploomipuu Ploomipuu (ladina k. Prunus) on juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja- põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad
Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased,
Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult
kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Erandid Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 valge, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud, lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1
vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad. Mõne aastaga kattub raiesmik valgusnõudlike liikidega. Noorendiku liitudes valgusnõudlikud taimed järk-järgult hävivad ja asenduvad varjutaluvatega. Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4
Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Elukõlbmatut või arengus kõlbmatuks muutunud biosfääri pole lihtsalt olemas. 58. Sümbioos, kommensalism, mutualism, parasitism. Sümbioos partnerite vastastikust kasu andvat kooselu. Laiemas mõttes on kolm alajaotust: mutualism ehk sümbioos kitsamas tähenduses on kasulik mõlemale osalisele, kommensalism ühele osalisele kasulik, aga teisele (peremehele) pole sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu. Enamus taimede, sh. puude ja juurte peal või sees elavad sümbiontsed seened, kelle niidistik toimib otsekui juurte pikendusena. Arvatakse, et mükoriisa aitas kunagi suurtaimedel maisaad asustada. Samblikud liitorganismide tuntuim näide, seenest ja vetikast. Mõlemad komponendid võivad eraldi elada. 30% seeneliikidest võivad samblikke moodustada. Samblikes on
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu
annaabi.ee 
