Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti Rahvaarv - sarnased materjalid

vaesus, vaesuses, elanik, rele, pension, vabaabielu, igis, saldo, ljar, iksem, hemalt, maakonnas, haridus, perekonnaseisu, ukraina, ltuvus, rgeim, aastaste, seadusliku, iibe, surmad, ebav, ametliku, elamisluba, luksemburg, lisr, vanemaealiste, tsehhi, elda, nnid, rgne, elavate, postimees, tlased, mullu, gini, rgema, venelased, levikuga, hise, rgeima
thumbnail
9
doc

Eesti rahvastik

Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

EESTI VABARIIK

Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.

Andme-ja tekstitöötlus
5 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia
56 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus ­ SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus ­ mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

rahvaalgatused. Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. c) Kodanikuühiskonna areng Eestis, näited Supilinna selt, Õpetajate Liit, seltsingud Tselluloosi vabriku vastane aktsioon. 5. Ühiskonna kihistus a) Jõukuse ja rikkuse jaotumine maailmas, arenenud riigid, arengumaad. Digitaalne lõhe. ÜRO eesmärk 2000-2015 kaotada vaesus. Riigi arengutaset iseloomustatakse enamasti majanduslikust küljest, kasutades selleks lihtsasti arvutavat sisemajanduse kodtoodangut ehk SKT ühe elaniku kohta. Kui riik on majanduslikult heal järjel, siis loob see paremad võimalused ka haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamiseks ning teaduse ja kulturi rahastamiseks. Alates 1980. aastatesr hakati paremal ja kehvemal majanduslikul järjel olevaid riik nimetama vastaval Pühjaks ja Lõunaks. Alates 1990

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

väiksematega. 5. Seaduste ja õiguskorra puudulikkus. Kuritegevuseja varimajanduse kasv. SOTSIALISMI JÄRGSETE MAADE TULEVIKUVÄLJAVAADETEST. JÄTKUVALT SOTSIALISMI TEEL. Sotsialismi järgseid maid iseloomustab elanikkonna tunduvalt madalam elatustase. Elatustaseme erinevusi on põhjustanud: 1. Nn. ajude äravool. 2. Segadusse sattumine turumajanduslikust kaubaküllusest ja kirevusest. Vaesed ja rikkad maad Mitmepalgeline vaesus. Tsükliline vaesus - majandus mured süvenevad majanduskriisile jalgujäänutel ja lõppevad kriisist ülesaamisega. Isiklik vaesus - on probleemiks teatud osale rahvast nii arenenud kui vähemarenenud maades. Piirkondlik vaesus - keerukas nähtus riigi mõnes osas (Eesti kaguosa, Itaalia lõunaosa jne.). Taoliste piirkondade arendamine on tähtis siseriiklik ülesanne. Esimene maailm - eriti kõrge elujärje, vaba ühiskonnakorralduse ja eriti moodsa

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

MS lõpuaastatel. Ameerikalik lähenemisviis inimõigustele: riik peab tagama igaühele vabaduse, k.a. vabaduse valida rikkuse ja vaesuse vahel, pole nii ulatuslik kui Euroopas Euroopa püüab tasakaalustada vabaduse ja võrdsuse. Inimõigused ja kodanikuvabadused moodustavad ühe peatüki Euroopa põhiseaduse lepingust! Inimõigused arengumaades: nendes piirkondades on inimõiguste olukord tihedalt seotud globaalprobleemidega (puhta joogivee puudus, vaesus, ebarahuldavad elamistingimused) INIMÕIGUSED JA KODAKONDSUS: Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Inimõigused kuuluvad igaühele ja nad on võõrandamatud KUID kodakondsuse puhul ei saa ära võtta vaid sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel selle riigi suhtes ei ole >> saavad valimistel kandideerida, hääleõigus (mittekodanikud saavad hääletada ainult omavalitsuse

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism ­ arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism ­ Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid Probleem Probleemi põhjus Rakendatav abinõu Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Suur sulesõda ajalehtede Postimehe ja Teataja vahel. Postimees käsitles Eesti rahvast ühtse termini ta leidis, et kogu Eesti rahvas peab koonduma ühiste rahvaste eesmärkide ümber. Jaan Tõnisson tugines tugevamatele ja jõukamatele kodanikele aga ei pööranud tähelepanu inimestele, kes ei olnud nii aktiivsed. Selle tõttu, et postimees eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Rahvastikusündmused, 2011 Kokku Mehed Naised Elussünnid 14 679 7 555 7 124 Surmad 15 244 7 483 7 761 Loomulik iive –565 72 –637 Sisseränne 3 709 2 132 1 577 Väljaränne 6 214 2 937 3 277 Välisrände saldo –2 505 –805 –1 700 8 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Sünnid, surmad ja ränne, 2002–2011 Arv 20 000 Surmad 15 000 Elussünnid 10 000

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus) Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused, sotsiaalhoolekanne ja toetused. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Jõukus ja vaesus Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine. Elukallidus elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)

sotsiaaltunnustest kõige enam just põlisus. Eesti põlisrahvastik on kuni 1970. aastate põlvkonnani koondunud kahe lapsega perekonna suunas. Samuti on veidi kasvanud või vähemalt jäänud samale tasemele kolmelapsesus. Välispäritolu rahvastiku seas on laste arv peres olnud kogu aeg teistsugune, sarnanedes Kesk- ja Ida-Euroopa tüüpilise üleminekujärgse 4 ühe-kahe lapse mudeliga. Huvitav on tõik, et vabaabielu kujunes Eestis kooselu peavormiks juba nõukogude ajal, kui sellest ei räägitud üldse. Euroopa taustal kuulub Eesti peremoodustuse uusvormide poolest pigem eeskäijate kui sabassörkijate hulka. Täiesti päevakohane on neid protsesse tõepäraselt kajastada ja arvesse võtta. 1980. aastatel algas ka välispäritolu rahvastiku sündimuse kasv, järgides päritolumaa trendi. Aastakümne lõpuks jõuti enam-vähem põlisrahvastiku tasemeni ja nii saavutas Eesti

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

Jooniselt 7 on näha, et viimase kümnendi jooksul on Saaremaal eluruume ehitatud vähem kui Eestis keskmiselt, eranditeks on aastad 2002 ja 2008, kuid nende erinevus Eesti keskmiselt ei ole märkimisväärne. Üldiselt on erinevus Eesti keskmisega suhteliselt väike jäädes alla 2%. Joonis 7. Ehitatud eluruume Saare maakonnas 1000 elaniku kohta Rändesaldo on Saare maakonnas viimase kümnendi jooksul olnud peamiselt negatiivne nagu on näha jooniselt 8. Viimasel paaril aastal saldo olnud positiivne ning tõusvas trendis. Kõige madalamas seisus oli rändesaldo aastal 2002 langedes -0,8% juurde. Joonis 8. Saare maakonna rändesaldo Jooniselt 9 on näha, et elanikkonna keskmine vanus Saaremaal on olnud terve kümnendi vältel umbes poole aasta jagu kõrgem kui Eesti keskmine. Keskmine vanus on nii Eestis kui ka Saare maakonnas olnud stabiilselt kergelt tõusvas trendis, jäädes hetkel 39,5 ja 40 aasta juurde. Joonis 9. Elanikkonna keskmine vanus Saare maakonnas

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

· koostöö ­ tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm) - seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Mitmesugustele sotsiaalpoliitika meetmetele vaatamata pole ükski heaoluriik suutnud vaesust likvideerida, kuigi selle vähendamisel on edu saavutatud. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitkasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Siin võib vastandlike näidetena tuua liberaalse USA ning sotsiaaldemokraatliku Skandinaavia

Ühiskonnaõpetus
864 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti rahvastik ja asustus

Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid ­ surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse.

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

- koostöö ­ tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist - Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm Kui selles valdkonnas midagi eksmil tuleb, siis kindlasti mõne konkreetse olukorra lahendamine (näiteks mõni juhtum, mida ajakirjandus on päevavalgele toonud). Peab oskama analüüsida graafikuid või tabeleid, mis toovad tööpuuduse või näiteks kuritegevuse statistika. Kuidas näiteks kuritegevus, tööpuudus ja vaesus on seotud teiste valdkondadega ­ näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese haridustase jne.

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................

Ühiskond
76 allalaadimist
thumbnail
10
docx

KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS

ÜHISKOND ­ suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON ­ inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS ­ inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist

Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt.Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse ,sealsete inimeste toidulauale.Arengumaad pole ise sealjuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest,kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi oludes peavad nad ainsaks ellujäämise teeks võimalikult odavat tootmist, mis ei arvesta niisuguse majandamise tegelikku hinda.Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske.Kui tööstusajastul põhjustasid vaesus ja vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia ,siis nüüd on olukord vastupidine.Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub risk juhul,kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng ­ info kiire liikumine

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass

ettevõtjad ning pole oluline kas firma on antud riigis või mitte  Inflatsioon- raha ostujõu väärtuse langemine (hinnad tõusevad, langeb eelkõik vaesemate inimeste heaolu) o Põhjus: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv  Deflatsioon - raha ostujõu väärtuse kasvamine (hinnad langevad)  Absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks (toit, peavari)  Suhteline vaesus - elamistingimused on alla ühiskonna keskmist soovitud taset 12.Tööturg Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 15-74-aastased inimesed Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: o Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – moodustub nendest inimestest, kes tahavad töötada ja on selleks võimelised (kõik töötajad ja töötud)

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Kahe inimese kooselu

Viimast toetab ka hinnangute jaotus väitele „Tänapäeva ühiskonnas on abielul iganenud maine“, kus 72% vastanutest leidis, et see ei ole nii. (Järviste, Kasearu, Reinomägi, 2008: 13) 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides 1960. aastatel tekkis lääne ühiskonnas abielu kõrvale uus kooseluvorm- vaba kooselu. Järjest on kasvanud noorte arv, kes alustavad koos elamist abielu sõlmimata ning niisuguse kooselu kestus on muutunud üha pikemaks. Vaba kooselu ehk vabaabielu all käsitletakse üldjuhul lastega või lasteta paari ametlikult registreerimata kooselu ühise leibkonnana. Sealjuures on oluline, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad oma kooselu abielusarnase suhtena. (Berrington 2001; Brown 200) Vaba kooselu levikut on mõjutanud nii kultuurilised kui

Ühiskond
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühiskonnaõpetus §1.3 - KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB

1.3 KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Ühiskonna ülesehitus on kõikjal üldjoontes ühesugune, ent siiski erinevad ühiskonnad üksteisest. Neid on erinevusi põhjustab suuresti rahvastik, kes oma kultuuri, demograafilise ja sotsiaalse koostisega annab ühiskonnale oma näo. Just rahvastiku tunnusjoontest peab lähtuma poliitika. On ju inimesed poliitika tulemuse tarbijad. Poliitikaga saab ka oluliselt mõjutada ühiskonna koosseisu ning inimestevaheliste erisuste määra ja tähtsust. Näiteks mõjutab poliitika sisse-ja väljarännet, maksud reguleerivad rikkuse jagunemist inimeste vahel. Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub kümneid võimalusi nende rühmit

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun