Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid
Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri
uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid
kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Eesti NSV riigivõim ja haldusaparaat Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer.
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi
..................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu....................................................................................
*5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest.
kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. ENSV LOOMISE POLIITILISED KÄSITLUSED__________________________________ Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. EESTI NSV RIIGIVÕIM JA HALGUSAPARAAT_________________________________ Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa
1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis narva 1948
tegevust pleenumitevahelisel olulisem lüli tollases võimuladvikus. Liiduvabariigi parteiorganisatsiooni tasan dil oli kõrgeimaks aparaaditöötajaks partei esimene sekretär. Järgmisel astmel oli teine EKP juhtidekss olid Nikolai Karotamm sekretär, kes esimest sekretäri viimase ära (194450), Johannes Käbin (195078), Karl olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik
1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1950. aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed.
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku
Poliitbüroo süüdistus seisnes pleenumi Eesti tolleaegses kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikat, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Peamiseks süüdistusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Süüdistuse kujundaks oli Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. Nikolai Karotamm vabastati ametist ja asemele pandi Ivan(Johannes) Käbin. Karotamm suunati Moskvasse teaduslikule tööle, kus ta 1969. aastal suri. Samuti tagandati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimess E. Päll, kes asendati nende aastate ,,menukirjaniku" August Jakobsoniga. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(ministreeriumitest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Ametikohtadele
· Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega
poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja ideoloogilised olud määrasid ära ka sõjajärgse Eesti arengu. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu taastajad kohtadel. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogne NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, õigemini parteibürokraatial. Liikmeskonna moodustasid sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liikmeskond kiiresti kasvama. 1951. a. kuulus parteisse 18 500 liiget, kelle seas oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku
Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946a
klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1
Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda. Karotamm tegi ettepaneku Kruus nimetada
..............................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid
juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO). Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle
määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. 1949 sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu-lepingu. SUESSI KRIIS 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult
võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse. · Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti. · Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid
BERIA,HRUsTsOV,BREzNEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953- Hrustsovi aeg Breznevi aeg(1964-1980) 1953.dets) (1953sept-1964) Majandus NSVL, plaanimajandus. Plaanimajandus. Majanduslik tõus 50ndatel. Stagnatsioon. Jätkub Rasketööstuse Sulaaeg. Maisikasvatus. käsumajandus. eelisarendus Poliitika Totalitaarne. Vägivaldne Beria lasi pehmendada Vägivallapoliitika Stagnatsioon. Kontrolli poliitika. Repressiivse aja senist pehmendamine ja H. karmistamine ühiskond. jätkumine. Sõjapoliitika vägivallapoliitikat ning tühistas osaliselt piiranguid Seisakuaja kujunemine.
Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat. Ta suutis edukalt muganduda stalinismi. *Vaino- Käbin asendati Vainoga. Ta ei osanud eriti eesti keelt. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 17) Metsavendlus- 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus - metsavendlus. Nad tegutsesid üle Eesti. 18) Küüditamine- 1949
Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
