ükski asi ei teki tühjale kohale, kuid ilma raamfilosoofiata oli tegu vaid üksikute uitajatega, kelle kaootilist struktureerimata maailmavaadet ei saanud veel religiooniks ega filosoofiaks nimetada. 'Saatanlik Piibel' on hoolimata LaVey surmast ja möödunud aastakümnetest siiani modernse/ratsionaalse satanismi selgroog ja lävepakk paljudele 'algajatele' ületamiseks edasiste sügavamate uuringuteni. Nagu ka teiste religioonidega, nii ka satanismi puhul oleks loomulik, et seda defineerivad satanistid, mitte isikud väljapoolt. Satanismi puhul oleks õiglane selle tähendust küsida satanistilt eneselt ja mitte minna satanismi vaenlase hoovile vastuseid nõudma. Jääb alles küsimus, miks tehakse vabatahtlik valik end satanistiks nimetada ja seega end Saatana kujuga siduda, mis pealiskaudsetes inimestes või selle kuju konkreetsetes vastalistes tekitab üksnes negatiivseid reaktsioone. Esiteks ei saa üht globaalset religiooni/filosoofiat lihtsalt
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas.
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
inimeseks. Ning lõpuks ütles ta vaimne tervis täiesti üles ja ta sattus vaimuhaiglasse. Tähtsuselt teine tegelane raamatus oli Anni sõbranna Maya. Ta oli pärit ühest hipiperekonnast, kus ema oli ravitseja ja kaardimoor ning vanaisa oli Tauni sündroomiga vanem mees. Maya oli ammu iseseisvunud noor ja ilus tüdruk. Ta elas oma elu ja puutus nii vähe kokku oma perekonnaga, kui vähegi suutis. Mayal olid enamus sõpradest satanistid ning ta ise kuulus ka mingil määral sinna alla. Tähtsuselt järgnevad Anni ema, Anni ema uus mees Ants, Maya poiss Seth, ja üks satanist Orgoth, kes minu arvates iseloomustamist eriti ei vääri, kuna neil oli üsna väike tähtsus kogu sisu seisukohalt. 6 Põhiprobleem Põhiprobleem antud teoses oli peategelase Anni eneseotsingud tänapäeva keerulises ja laias maailmas. Ta tundis ennast oma perekonnas kõrvalejäetuna ja üleliigsena
pidada nõiaks, ent ka see on pool õigest vastusest küsimusele ,,Kes on nõid?". Tegelikult on küsimusele ,,Kes on nõid?" mitmeid vastuseid ja sõnale nõid mitmeid definitsioone, mis kõik on omamoodi õiged. Oleneb, mis vaatenurgast küsimusele lähenetakse. Siinkohal leidsin ammendavad vastused sellele küsimusele Jeffrey Burton Russell`i raamatust ,,Nõiakunsti ajalugu". Tsiteerin: ,,1) Nõid on maag, loitsija see on antropoloogiline suhtumine; 2) nõid on satanist see on ajalooline suhtumine; 3) nõid kummardab ürgseid jumalusi ja tegeleb maagiaga sellist suhtumist pooldavad uusaja nõiad." Saades raamatu autorilt enam kui rahuldava vastuse selle küsimusele pöördume aga järgmise küsimuse lahendusteele kust siis pärineb sõna nõid? Inglise keeles on sõna ,,nõid" kohta mitmeid vasteid, mis kõik tähendavad peaaegu ühte ja sama, kuid nad kõik pärinevad erinevast ajast ja tulenevad erinevatest sõnadest. Ja jällegi on abiks Jeffrey B
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest
Arvutivõrgus: http://www.toomess.ee/avaleht 15 Noorte infomess Teeviit. Arvutivõrgus: http://www.teeviit.ee/ 13 4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest Igale noorele, kes astub või on astumas iseseisvasse ellu ning sellega seoses ka töömaailma, on oluline olla kursis tööõigusega, enda õiguste ja kohustustega ning ka enda võimalustega. Tuginedes eelnevalt kirjutatule ning uurimise põhiküsimusele, viisin läbi küsitluse noorte seas, teada saamaks mida ning kui palju teatakse tööõigusest ning sellega seonduvast. 4.1 Metoodika ja valim Kuna tänapäeva noored on üles kasvanud tehnoloogia keskel, omavad erinevates suhtlusportaalides sadu sõpru, siis leidsin, et just see oleks kõige tõhusam meetod oma info levitamiseks. Lähtuvalt sellest sai koostatud internetiküsitlus. 14 Küsimustik sai koostatud internetikeskkonnas docs
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused......................................................................................
a) usutakse kummitustesse ning peetakse neid teispoolsuses elavateks hingedeks või jõududeks b) ei usu kummitustesse ja arvavad, et nendel on loogiline seletus ning inimesed tõlgendavad paranormaalsed nähtused loomulikuks enda jaoks c) eitavad täielikku kummituste olemasolu. !3 Töö käigus kogusin informatsiooni nii tõepõhistest kirjandusallikatest, veebilehtedelt kui ka intervjueerimise teel (kõik viited lõpus). Küsitluse viin läbi Pirita Majandusgümnaasiumi 10. – 12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi olen võrrelnud ja analüüsinud. Tänan kõige rohkem oma juhendajat, kelle näpunäideteta ei oleks ma osanud uurimistööga kuskilt alustada ega kuidagi lõpetada. Lisaks suur tänu intervjueeritavale Reet Hiiemäele, kes lahkelt oli nõus minu uurimistöö eesmärgil vastama teemakohastele küsimustele ja ka tema soovituste eest
........................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia...................................................................................................................12 2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas........................................................14 2.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................14 2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs.............................................................................................14 2.1.1.1 Küsitluse kokkuvõte.................................................................................................23 Kokkuvõte..........................................................................................................................................25 Kasutatud materjal..............................................................................
Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Samas on aga Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilaste õhtusöök tugevaim võrreldes päevaste toidukordadega. Ainult üks õpilane Haljala Gümnaasiumist ning kolm õpilast Rakvere Reaalgümnaasiumist jälgivad teadlikult toidu toitainete sisaldust. Lisaks selgus, et vähesed õpilased peavad dieeti, kuid suurem osa nendest, kes seda teevad, õpivad Haljala Gümnaasiumis. Kahe kooli peale kokku pidas küsitluse täitmise ajal dieeti 7 õpilast. Ülejäänud esitatud küsimuste vastustes erilisi erinevusi ei esinenud. Uurimise põhjal ei ole võimalik väita, et mõnel valimisse kuulunud õpilasel esineb toitumishäireid, kuid kindlasti vajab antud teema ka edaspidi uurimist. Riskirühma kuuluvad need õpilased, kes peavad dieeti ning jälgivad pidevalt toitainete sisaldust toidus. Uurimistöös ei selgunud, kas toitainete sisaldust toidus jälgiv õpilane teeb seda oskuslikult
(ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on
. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2.9 Perearstikeskused ………………………………………….……………… 21 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA PLASTONE OÜ TÖÖTAJATE SEAS ……………………………………….………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………...……………………………………………... 31 KASUTATUD ALLIKAD …..………………...……………………….…..... 32 LISAD Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis ………………………………………….. 34 Lisa 2 Intervjuu Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobsoniga ………….. 37
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega
et mida enam võõrandub ühiskond oma põlistest (religioossetest) eetilistest tõekspidamistest, seda vabameelsemaks läheb inimeste käitumine. Seda on ilmekalt näha maades, ka Eestis, kus rahvas on kiiresti võõrdunud religioonist. Inimeste käitumist juhivad aina enam tema enda ihad ja tungid, egoistlikud vajadused. Sellist loomulike ihade vallapäästmise ja egoistlike vajaduste rahuldamisel põhinevat käitumist propageerivad ka ratsionaal-filosoofilise suuna satanistid. Kindlasti on neid, kes vaidlevad sellise arengu võimalusele vastu nagu käiks maailma pale eetilises mõttes aina alla. Darvinistlikult, ateistlikult häälestatud inimesed usuvad, et tsivilisatsiooni areng lahus religiooni kammitsatest pigem täiustab ja õilistab inimese käitumist, et inimene ka eetiliselt käitub tegelikult ikkagi järjest õigemini ja paremini, ta on ju järjest targem oma valikutes. Eks see olenebki kust mättaotsast
................................................................6 1.1.2.1 Reiki hüved ................................................................................................................8 2. Läbiviidud uuring inimeste seas reiki teadlikkuse ja reikiga tervendamise kohta (märts 2008)....10 2.1 Küsitud küsimuste kokkuvõte .................................................................................................11 2.1.1 Küsitluse kokkuvõte ........................................................................................................14 2.2. Küsimus reikimeister Liis Pallasele .............................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................16 Kasutatud allikad............................................................................
· Oldi ka arvamusel, et usuvabadus on ka usundivabadus · muffigi 23 Kokkuvõte Käes oleva uurimustöös andsime ülevaate usuvabadusega seotud probleemidest ja üritasime teada saada ka omavanuste noorte arvamust antud teemal ja nende suhtumist usuvabadusse. Antud uurimustööks küsitlesime Tamme Gümnaasiumi 12.c klassi õpilasi ning kasutasime internetti. Küsitluse viisime läbi anonüümselt. 24 Kasutatud kirjandus: http://www.eetika.ee/religiooneetika/usuvabadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949 http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html http://kultuur.elu.ee/ke470_liiv.htm http://targutaja.info/?itemid=129 http://www.petitiononline.com/evpsuv/ http://new.petitiononline.com/mod_perl/signed.cgi?evpsuv http://www.eelk.ee/religiooniopetus2.html http://www.postimees.ee/231105/online_uudised/183869
koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal. Sellegipoolest peavad sallivust ja võrdselt kohtlemise põhimõetet tähtsaks kõik Eesti elanikud, kuigi mitte-eestlastel on need punktid siiski kõrgemal kohal4. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte omavahelisi hoiakuid. Uuringus osalesid 16- 29aastased noored. Küsitluse vastuste kohaselt suhtub 34% eesti rahvusest noortest venelastesse vaenulikkuse või hirmuga ning ainult 7% imetluse või sümpaatiaga. Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta. Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga. Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
rohkem. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ei ole varem läbi viidud uurimust sarnasel teemal. Töö meetodiks oli formaliseeritud küsitlus, mis viidi läbi autori tutvusringkonna Kalade seas. Küsitluste põhjal tehti saadud andmete analüüs. Töö koosneb kolmest osast esimene on teooriaosa, kus autor räägib Kaladest ja nende väidetavatest iseloomuomadustest. Teises osas kirjeldatakse meetodit ja antakse ülevaade uurimistöö valimist. Kolmandas osas analüüsitakse küsitluse tulemusi. Nimetatud osadele järgneb kokkuvõte. 2 1. KALADEST ÜLDISELT Kaheteistkümnenda sodiaagimärgi esindajad Kalad (ld.k. pisces) on sündinud ajavahemikus 20. veebruar 20. märts. Kalasid kutsutakse ka neptuunlasteks. Selline nimi on tulnud Neptunuse järgi, kes oli Vana-Rooma vetejumal (http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad_(m%C3%A4rk)).
Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet peaks olema üle terve kooli ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal. Võtmesõnad Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT Autor Allkiri Juhendaja Allkiri
Loomadekultus: Kõiki linde ja loomi, putukaid peeti pühaks. Erinevus sellest, et ühed olid pühad ja teisi peeti jumalateks. Ühtesi hoiti teiste poole palvetati. Egiptlased austasid väga jumalaid (üle 700). Jumalad on kesksel kohal ja kõik toimub nende kaudu. Igale valdkonnale oma jumal. Tähtsaim päikesejumal RA, surnute jumal ANUBIS, peajumal PTAH, loomis ja viljakusjumal AMON, taevajumalanna NUT, kõrbe, võitluse jumal SETH. 4. Judaismi aluspõhimõtted Monoteistlik usund, kus on üks jumal e. ainujumal. Kõrgreligioon st. jumal on asetatud ülesse, on kõrgel asetsev. JHWH-Jehoova on jõuline, isegi kuri , leppimatu, nõudlik jumal. Jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala nime, vaid nimetavad teda issandaks. Keskne idee: armasta ligimest nagu iseennast. Inimeste tahe on vaba, saab ise valida , kas täidab jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ja halb saab karistuse.
vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli. Euroopa liidu ametlikud keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari. 8 Küsitlus 1 Viisime oma klassis (8a) läbi anonüümse küsitluse, mis käsitles eelkõige teemasi seoses Eesti ja Euroopa eluga. Küsitlusleht koosnes 7-st valikvastustega küsimusest ja tekstvastamisega küsimusest. Küsimustele 6 ja 7 järgnevad selgitused, mida küsitletud vastasid. Valikvastustega küsimuste tulemused on järgmised: 1. Kas oled uhke, et oled eurooplane? ,,Jah" vastas 100% õpilastest ,,Ei" 0% 2. Kas oled rahul oma praeguse eluga Euroopas? ,,Jah" vastas 77% õpilastest; ,,Ei" 23% 3
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"...............................................................................................
.........................................................19 7.Autori uuring...................................................................................................................................20 8.Uurimustöö kasside kohta...............................................................................................................21 8.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................21 8.1.1. Küsitluse tulemuste analüüs............................................................................................21 Kokkuvõte..........................................................................................................................................34 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................36 Lisa.....................................................................................
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Intervjuu viidi läbi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri, Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides 14. jaanuaril 2013. Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused. Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja ka õpilaste teadmistega. 4 UURIMUSE TULEMUSED 4.1 Gümnaasiumi küsitluse tulemused Küsitlusele vastas gümnaasiumi osas kokku 100 inimest, ning tulemused olid järgnevad: · Curlingust on kuulnud 95 õpilast, seega 95% vastajatest. · Curlingu kohta on õpilased kuulnud suures osas 60 % meedia kaudu, see tähendab telekast näinud ning internetist lugenud. 35 % on kuulnud sellest sõprade kaudu. 5 % õpilastest pole sellest midagi kuulnud. · 7% vastajatest on proovinud curlingut mängida. · 76 % vastajatest tahaks proovida curlingut mängida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
