Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti majandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööjõud, palgaline, põllukultuurid, piimakari, lihtrahvas, suhtlemine, tooraine, talusid, osteti, realiseerimine37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine
Kapitali ekspordilt oli Prantsusamaa teasel kohal maailmas. Iseärasuseks oli see, et seda eksporditi peamiselt laenukapitalina. Erinevalt Inglismaa kapitali ekspordist, mi soli suunatud kolooniatesse ja sõltuvatesse maadessse, toimus Prantsusmaa kapitali väljavedu riiklike ja munitsipaallaenude kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed. Tööstuse kontsentratsioon Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse kontsentratsiooni ja tsentralisatsiooni protsess: · 1876. aastal loodi metallurgiasündikaat Longvays; · 1885. aastal organiseeriti petrooleumikartell;
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt
Majandusareng Eestis 18.-19. Sajandil Majandusareng on mõiste, mida iseloomustab kõige paremini inimeste elatustase ja teatud maa-ala majandussuhted. Seda nii riigi siseselt kui ka välismaailmaga. Majanduse arengut mõjutavad positiivses suunas teedevõrk, raudteevõrk, vabrikute ja manufaktuuride teke ning loomulikult ekspordi ja impordi suhe. Eesti majanduselu arenes positiivses suunas, sest 18-19 sajand just eelpool nimetatud näitajad siinsel alal märgatavalt paranesid. Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus. Nad suutsid luua kokkuleppeid ja olla töökad. Samuti tehti õigeid reforme ja poliitilisi otsuseid, mis aitasid kaasa inimeste elujärje paranemisele. Millised aga olid kitsamalt need aspektid, mis avaldasid majanduselu elavnemisele enim mõju ja tõstsid eesti ala muu Vene impeeriumi seast esile? Naturaalmajandus kaotati ja üha enam
· Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast
· Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4
Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest
kehtima Liivimaal pärast selle avaldamist eesti ja läti keeles. Seadus kinnitab kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga12. Seaduse vastuvõtmine venis kuna Eestimaa mõisnikud olid veelgi tagurlikumad kui Liivimaa aadlid ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. Seaduse kinnitas 1856. Aastal keiser Aleksander II. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. 1856. aasta seadus: §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised. See paragrahv muutis sellega ära ka §127, mis piiras teotööd.
Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes. 6) Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile. Selle loomine aitas kaasa ka üldisele majanduslikule arengule. 7) Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu?
Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest.
peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus. Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid
1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob Talupojad töötaksid paremini Kartis kas suudab mõisat üleval pidada Turvatunne Äkki talupojad haaravad võimu enda kätte Ei pea talupojale süüa andma Traditsioon, harjumus Ebamoraalne 4. USA põhja- ja lõunaosariikide võrdlus. Õpik lk. 41 tabel. PÕHJAOSARIIKIDES LÕUNAOSARIIKIDES Tootmine põhines vabal palgatööl Tootmine põhines orjatööl
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaal
vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued
- Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
· majandus elavnes Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke? · Tooted läksid esmajärjekorras NSVL vajaduste rahuldamiseks (nt põlevkivigaasijuhe Leningradi) ning alles siis Eestile · Paljude tehaste kohta ei teadnud ENSV võimuorganid midagi, need olid Moskva alluvuses · rajati nii palju suurtehaseid, mis lõpuks ületasid Eesti mastaabid. Nende tooraine veeti sisse ning toodang ENSV-st välja · Sisse toodi muulasi ja tõrjuti eestlasi 14. Sotsiaalsed probleemid. LK. 124-125. TV lk. 54 ül. 7. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? · Migrantide sissevoolu tõttu vähenes ENSV-s eestlaste osatähtsus · linnad ülerahvastusid (70% kogu rahvastikust) · uusmigrantide ja põlisrahva vahelised pingelised suhted
5. Millal ja kuidas toimus talude päriseks ostmine talupoegade poolt? (5 fakti) (1859 Liivimaal, 1866 Eestimaal) - Sama mõisa talupojad said ostal. - Kohe neil raha polnud, seega said võimaluse maksta iga-aasta natuke. - Raha pidid ise muretsema. Kasvatasid selleks loomi, kellest saadi võid, koort, lõssi jne. Hakati kasvatama lina ja kartult. - Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti
Talupojad soovisid ülekõige saada omale isiklikku maad. Eesti majandus ja linnad 19. saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9
Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada. Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud.
Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus. Esimene Maailmasõda : Sõjandus: Mõned linnad said kannatada suurtükitule läbi; palju inimohvrid; linnad muudeti suurteks sõjaväelaagriteks; mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse u 100000 eestlast, millest enamik viidi Eestist välja; Majandus: Halvenes tooraine saamine Venemaalt; kaubanduse katkemine Läänemerel; halvenes tööjõu kvaliteet; tootmise moderniseerimine lükkus edasi; mitmed suurettevõtted hävisid; tööjõu defitsiit; varustusraskused; Rahvuslik liikumine: Rahvusliku liikumise elavnemine; sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine; rahvusluse propageerimine; korraldati komiteede koosolekuid, mis aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele; kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid
Jakobson hakkas jõuliselt oma positsioone tugevdama rahvuslikes organisatsioonides. 1881.a. sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. Ärkamisaja algus oli 19. saj teisel poolel. Ajendeiks olid: Euroopas kasvas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Taotleti mitmetes riikides rahvuse poliitilist ühendamist, nõuti riigi siseselt võrdseid õigusi. Tekkis vastuseis baltisakslaste ja vene võimu vahel. Osteti talusid päriseks, kaotati pärisorjus, hakati turustama ülejääke saagist. Eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik. Ettevõtmised: esimene pidev ajaleht Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar
1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut.
· Baltisakslastega tugev vastuolu, kritiseeris ka usku ja see tekitas lahkhelisid Hurdaga · Asutas oma ajalehe Sakala kritiseeris baltisakslasi ja ühiskondlikke olusid · Kolme isamaakõne autor Johann Voldemar Jannsen · Ideeks oli eestlaste eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames - kõik peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega · Virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpunäiteid põllupidajatele. · Asutas ajalehe Eesti Postimees · Esimene üle-eestilise laulupeo korraldaja · Eesti Vabariigi hümni sõnade autor · Põllumeeste seltside loomine tema algatusel · Laulu- ja mänguseltsi Vanemuine asutaja 14. Rahvusliku liikumise areng. Suur lõhe, juhid. 1) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1870. ja 1880. aastatel 2) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus J.Jannsen, C
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab protektsionism - riigi m
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü�
koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada. Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine. Kuna talurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uued seadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819
põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). 13. Tööstuse ja transpordi areng Eestis 19. sajandil. — Tööstuse ja kaubanduse areng tagasihoidlik ( 19 saj I poolel). Rajati kalevivabrikud Narva. 1858 Kreenholmi Manufaktuur- eesti suurim tööstusettevõte. (19 saj II poolel) –kiirenes jõudsasti. Tekstiilitööstuse kõrval kasvas masina- ja metallitööstus. Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne
kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi
annaabi.ee 
