Mandrieestlased tegid ühise retke vaenlase tagalasse aastal 1211 . Nad tahtsid Turaida linnuse ära vallutada . Plaan oli ilus , aga tulemus verine . Eestlasi ründas ootamatult ristisõdijate vägi .Aastal 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu . Mõlemad pooled vajasid aega puhkamiseks ja kosumiseks . Kahjuks said vaenlased sellest rohkem kasu kui eestlased , sest juba enne vaherahu korraldasid vaenlased uusi hävitavaid retki .Liitlasi otsiti nii Novgorodist kui ka Pihkvast , sest sealgi oldi ärevil sakslaste edasiliikumisest . Üheskoos saavutati võit sakslaste üle . Liit venelastega ei olnud aga väga kindel . Selgelt näitas seda suvi aastal 1217 ,kui eestlaste vanem Lembit koondas suurt väge . Venelased , aga ei saabunud kokkulepitud ajaks. Seda , aga kasutasid ära sakslased . 21 .septembril aastal 1217 madisepäeval , peeti lahing Viljandi.Tapluse alguses olid eestlased peaaegu kindlad ,et võit on nende käes. Kuid vaikselt hakkas see kindlus kaduma
......................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS..............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 1721)............................................................................................
Tartu piiskopi ja ordu vägedel õnnestus juuni alguses Vastseliina linnuse lähedal peetud lahingus vaenlane tagasi tõrjuda, kuid sakslaste probleemid ei lõppenud sellega. Tegelikult tungisidki vene väed 26. mail Pihkvast Irboska kaudu Tartu piiskopkonda. See oli nähtavasti vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö ülestõusu teine järk algas juulis-augustis 1343. Selgi korral olid alustajateks harjulased ja eesmärgis oli Harjumaa ja Saaremaa liit. Preisimaalt abijõude saanud ordu alustas ordumeister Burchard von Dreilebeni juhtimisel novembris vastulööki Harjumaal ja 1344. aasta veebruaris tehti rünnak jääteed mööda saaremaale, kus vastuhakk suruti maha. Saarlased
1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondade vahel, hiljem ka Poola-Leedu ühisriigi – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani. 2. Muinasaeg - lühiülevaade Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum)
................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis.............................................................................................. 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17
sakslaste 9 koge tormivarjus olid. 1217 aastal ühineti venelastega ja suunduti Otepää alla. Mehi olevat olnud kuni 20 000. 17 päeva piirati, lõpuks 20-dal päeval tehti rahuleping ja sakslased pidid Eestist lahkuma. See oli sakslaste suurim lüüasaamine siiamaani. 1217 toimus Madisepäeva lahing. Eestlasi olevat olnud 6000 ja vaenlasi umbes 3000. Lahingus surid tähtsad vanemad Kaupo(vastane) ja Lembitu. 1219. aastal saabus taanlaste laevastik Tallinna alla. Taanlased said Tallina aga eesti mehed tegid salaja kiire vastulöögi, mis siiski langes taanlaste kasuks. Legendi järgi võitsid taanlased sellepärast, et lahingu ajal langes taevast alla punavalge lipp. 1220. aastal tungisid Eestisse rootslased. Nad löödi tagasi ja see süstis eestlastesse uut lootust. PT 9. Vabadusvõitluse lõppjärk(1222-1227) Taanlased tulid Voldemar II-ga eesotsas Saaremaale ja hakkasid seal kindlust ehitama ja pärast
minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine
läänepiiridele rajati rida uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa-Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivi ordu toetas Preisimaal asuvat Saksa ordut. Alates 1470. aastatest konfliktid idapiiril seoses Moskva suurvürstiriigi ekspansiooniga tihenesid. Aastatel 14801481 peetud Liivimaa-Pihkva sõda lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, 1501.1503. aasta sõda päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti enam kui 50 aastat rahu hoida, enne kui Liivi sõda keskaegse Liivimaa hävitas. 13
· Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja · Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks · Maakondadevaheline koostöö olematu · Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem · Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota · Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve
1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu. Eriti rängalt sai kannatada Tartu, kust küüditati välja kõik linnakodanikud. 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigi koosseisu. Venemaaga ühendati ka Soome. Vallutatud aladel said
18. juulil linn alistus. Tartu säilitas algul oma õigused. Siinne piiskopkond oli langenud. 1559. aaasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Otsiti väisabi. Liivi orduls saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi, tõrjus endise ordumeistri kohalt, ning asus tema asemele. 1559.aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, mis aga ebaõnnestus. 1960. aastal toimus Liivi ordu täielik häving. 1560.aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks
kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule vabadusliikumisele ja on jäänud eesti kirjanduses tänapäevani püsima ühe kõige loetavama teosena. ,,Tasuja" on suuresti mõjutanud seda, et Jüriöö ülestõus on eesti rahvale
Langes ka Lembitu. Madisepäeva lahing kaotati. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219. a. suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti eestlaste linnusesse, kus neid aga väga sõbralikult vastu võeti. Salaja kogusid eestlased vägesid ja 3 päeva pärast tungisid nad viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Eestimaa piiskop Theoderich tapeti ja eestlased taganesid. Lõpuks saavutasid taanlased võidu, pärast mida nad ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse ja algas Revala maakonna ristimine. 1219. 1220. a. ristiti ka osa Järva-, Viru- ja Harjumaa rahvast. Toimus võiduristimine, aga ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber
Eestlasi tuli kokku kõikjalt, kuna Sakslased olid viimastel aastatel teinud sõjarteki nii Lääne-, Harju, - Järva ja saaremaale. Sakslased kuulsid Eestlaste plaanidest ning ennetasid venelaste saabumist, minnes 3000 sõjamehega vastu. Väed kohtusid Viljandist 10-11 km eemal. Eestlased pidid taanduma . Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi. 1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma. 1220 tungisid läänemaale rootslased. Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati
Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010). Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli meie esivanemate kujunemisloos 13.sajandi võõrvallutused, mille tagajärjel läks muistne maarahvas pikkadeks sajanditeks võõraste mõjuvõimu alla. Teine märkimisväärne ajajärk ulatus 16.sajandisse: reformatsioon, mis pani aluse kirjakeele tekkele ja kultuuri edenemisele. Kolmas periood on 19.sajand teine pool, mil meie traditsioonilisest talurahvaühiskonnast hakkas ajapikku kujunema uuemaaegne ühiskond. Mina käsitlen oma referaadis enamasti esimese ja teise nimetatud ajajärgu mõjutusi. Siinkohal toon välja, et tollaaegsest talurahvakultuurist on üsnagi vähe teada ning talupoegade elu kirjeldus 16-17.sajandil on suuresti kirja pandud väheste allikate ja oletuste põhjal.
rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup
1219. a suvel saabus Taani kuningas Valdemar II Tallinnasse ja asus linnusesse (suur taanlaste laevastik saabus sadamasse) kaasas oli tähtsaid riigi ja kirikutegelasi asusid eestlastele kuulunud linnustesse ilma, et neid oleks selles takistatud, kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid väliselt isegi sõbralikkust taanlaste vastu tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8
raamatuid on kasutatud.Matrjali kättesaamisega probleeme ei esinenud, kuna, nagu eelpool juba korduvalt mainitud, teema on eestlaste jaoks üsna tähtis ja on kaudselt meid mõjutanud. 4 LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED Üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse.See tähendab väikeriikide killustatust, ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad.Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud.Näitena tooks esile aastatel 1556-1557 toimunud kõdusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel.Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: a) VENEMAA (Moskva): - tugevnes tsaari Ivan IV võim, kes suutis täilikult enese ülemvõimule allutada Vene feodaalid.
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
1208. aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit, aasta lõpus ka Sakalat. Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217. aasta järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma, 12191220 hõivasid taanlased ka Põhja- Eesti. 12221223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta
tegeleti kaubanduse ja pronksivalamisega. Eesti sai tugevaid mõjutusi Skandinaavia pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi. Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde.
..) 3. Frangi riigi tekkimine 4. Frangi kuningad(Karl Martell...sõjaväe reform, lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt hispaaniat ja idas Konstantinoopoli, aga vallutas kogu kesk- ja lääne-euroopa) 5. Lääne-Euroopa poliitiline killunemine ja alused tänapäeva suurriikidele 6. Feodaalsuhete ja pärisorjuse kujunemine(Martell, Viikingid Miilist päritolu on taanlased, rootslased ja norralased? Germaani hõimud Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust? Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu. Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby Mis on viikingiaeg? Elanikkonna kasv Mis põhjustas viikingite väljarännet? Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island, Gröönimaa Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine
Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse
Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega
Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr
oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus 1238 Taani ja ordu sõlmisid Stansby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja Põhja peeti kõige vanemaks Pulli asulat med umbes aastast 1500 e.kr. rohkem, see oli vastupi Eesti Sindi lähedal, kuid 2001. aastal Pronks oli harv ja kallis, sellepärast davam ja odavam. 1343 23
eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu
kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika, Koknese jt). Samas õpiti teineteist paremini tundma ning vähemalt esialgu olid sakslaste käed seotud enam kohalike põlisrahvaste alistamisega ja venelased ei pruukinud teab mis ohtu tajuda, sekkudes aga siiski paaril korral võitlustesse Liivimaal. Igatahes, 1224. aastal sõlmiti rahu, mis määras Liivimaa ning Pihkva ja Novgorodi piiri, taastades endised piiriolud. Leppele jäid tuginema Liivi-Vene suhted Eesti ala piiriosas kuni Liivi sõjani. Mida enam olukord Liivimaal stabiliseerus, seda rohkem suundusid sakslaste pilgud itta, ka majanduslikus mõttes: on ju rahu tingimustes lihtsam äri ajada kui sõja ajal. Takistuseks
oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.. Rootslased ja venelased Viiburi jaTuru foogti väed, keda eestlased olid appi kutsunud,saabusid pärast pealahingut ning loobusid abistamisest.Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud... Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Saarlased aga ei teinud harjulaste plaani kohaselt ja tul id 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku.
I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli
Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos.Ka Sõjamäe lahing toimus soos. Eestlased olid teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Rootslased ja venelased Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et eestlased juba võitluste algjärgul läkitanud saadikud abipalvega Turu foogti juurde, sest nad kandsid kõigepealt hoolt, et neil oleks võõrast abi, sest nii ei võinud nende valitsus kaua püsida
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praegu
I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk. Reformatsioon (Õ lk 78-81) Keskajal püüti luua kristlik keskkond ja eeldati, et rahvas muutub ise kristlikuks. Kirikud ja kabelid olid rajatud muistsetele pühapaikadele. Rahvas austas salaja oma hiisi, puid ja allikaid, kuid tõid ohvreid ka kirikule. 1517. aastal algatas Martin Luther usupuhastuse ehk reformatsiooni. Liivimaal 1523. 1524. pildirüüste – kirikutesse tunginud rahvamassid purustasid kraami. Järgmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
