Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem................................................................................................
Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks
Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks
2. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel. Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele
Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid. · Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud
14. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? RKL 3-2-1-139-08 Harestone kaasus ÄS § 33 lg 6, 5, riigikohus seletas, mida tähendab vastavus seadusele. Registri menetlus väga formaalne ei ole, aga ei lähe sügavuti dokumentide sisusse
kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. * (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. (3) Haldur: 1)selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja
Tooted valmistatakse ainult kliendi soovidele vastu tulles.Torte ei valmistata mitte masstoodanguna,vaid eritellimusel. Kohviku kondiitrid, kokad, teenindajad on pikaajalise töökogemusega, mis näitab nende kompetentsi ürituste organiseerimisel ja roogade soovitusel. Kohvik kasutab tihti praktikantide tööjõudu, mis hoiab kokku palgakulu ja kiiretel tööpäevadel vähendab lisatööjõu kutsumist. 1.7. Olemasolevad strateegilised dokumendid. 10.11.1999 aastal Tartu Linnakohtu kohtunikuabi Kersti Lutsoja, vaadanud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas läbi Treegeri Kohviku OÜ registreasja dokumendid ja tegi kindlaks, et 01.09.1999 aastal esitatud kandevalduses taotletakse Treegeri Kohviku OÜ äriregistri kande muutmist osakapitali suuruse ja põhikirja kinnitamise aja osas. Esinesid järgmised kande tegimist takistavad puudused: äriseadustiku §192 punkt 6 kohaselt tuleb fondiemissiooni korras osakapitali suurendamisel näidata osakapitali suurendamise otsuses mille
ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma
ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma
kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. ■halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. ■haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. ■ halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. ■ Haldurina tegutsemise õigus ( § 57) Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes: 1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on
põhiseaduslikule korrale" · Valitsuse liige (kannab vastutust riigi ja südametunnistuse ees) · Riigikontrolör (ustavaks jääda Eesti rahvale ja Vabariigile ning tema põhiseaduslikule korrale, südametunnistuse järgi täita kohustusi) · Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta
lepinguõigus догово2рное пра2во ср rahvusvaheline ~ междунаро2дное догово 2 пра2во судkohus судьяkohtunik судьи(mitm.) помощник судьиkohtunikuabi уездный судmaakohus окружной судringkonnakohus Государственный судRiigikohus третейский судvahekohus суд низшей инстанцииmadalama astme kohus суд первой инстанцииesimese astme kohus суд высшей инстанцииkõrgema astme kohus состав судаkohtukoosseis член судаkohtliige тайна совещания судейnõupidamissaladus
445. implementer of law seaduse rakendaja 446. mediator lepitaja 447. biased judge erapoolik kohtunik 448. removal of a judge kohtuniku eemaldamine 449. petition of challenge taandamise taotlus 450. withdraw an action hagi tagasivõtmine 451. admit the claim tunnistama nõuet 452. substantive law materiaalõigus 453. judge sitting alone üksik kohtunik 454. preparatory decisions eelotsus 455. assistent judge kohtunikuabi 456. minutes protokoll 457. file kohtutoimik 458. contempt of court lugupidamatus kohtu vastu 459. coercive measures sunnimeetmed 460. expiration of terms tähtaja möödumine 461. juristiction kohtualluvus 462. general üldine 463. optional valikuline 464. exclusive erandlik 465. by agreement kokkuleppeline 466. value of a civil matter tsiviilasja hind 467. state fee riigilõiv 468. pay security (bail) maksma kautsjonit 469
a) Rahuldada avaldus, mis vormistatakse kandena registris b) Määrus jätta avaldus rahuldamata 15 c) Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada; d) Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks Menetlustähtajad (ÄS § 53): Tavamenetlus 5 tööpäeva Kiirmenetlus järgmine tööpäev Kohtunikuabi võib pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1. Kande tegemine kohtulahendi alusel Aluseks mistahes kohtuotsus või määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande
kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras? KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus, tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Kolmas isik on tsiviilkohtumenetluses vaidlejate hulka liigituv menetluse subjekt. Pankrotimenetluses – pankrotivõlgnik ja võlausaldaja.
on võimalik kohtus vaidlustada 10 päeva jooksul nende tegemisest alates.25 Kohtu ülesanne pankrotimenetluses on teostada järelvalvet selle seaduslikkuse üle ja täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on ainupädevus pankrotimenetluse algatamiseks, pankroti väljakuulutamiseks, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks, hagimenetluseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohtunikul võib olla ka kohtunikuabi, kes võib täita kohtu ülesandeid vaid teatavas ulatuses, nt on ta pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi, teostama kohtupoolset järelvalvet ja osalema võlausaldajate üldkoosolekul. 1.7. INKASSO PANKROTIMENETLUSES Võlgnik ei pruugi oma laenukohustusi väga tõsiselt võtta. Ei ole erakordne juhtum kui võlgade maksmisest hoidutakse igal võimalikul viisil. Meeldetuletustest pole abi ja kohtusse pole veel pöördutud.
rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada. Milline on kohtunikuabi pädevus tehingute sisulisel hindamisel? 3-2-1-139-08: riigilõivud erinesid. Register ei saa küsida sisuliste asjaolude järele, saab kontrollida ainult kas formaalsed eeldused on täidetud. Kohtunikuabi kontrollib kahte asja: ega pole heade kommete vastase tehinguga tegu TsÜS § 86 ja ega ole tegu olukorraga, kus rikutakse seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87. Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk
Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 130. Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv? 131. Kas kohtunikuabi on kohtunik on kohtunik PS mõttes? Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse. 132. Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes? Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikul, aga PS järgi pole ta kohtunik. 133. Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes?
(TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded Eristatavus (ÄS § 11 lg 2) · Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest · FIE puhul- selge eristatavus teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Eristatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtunikuabi. Võimalik teostada ka eelkontrolli https:/ariregister.rik.ee/nimeparing.py ... 2 veeb 2006 Kohtulahend 3-2-1-157-05 ei tohi olla ka eksitavalt sarnane (Priva vs PRIVA Baltic) ... Õiguslikule vormile viitavat lühendit ei arvestata: nt AS Viru Hotell ja Hotell Viru OÜ. ... Ei ole kindlat reeglit, mitme tähe võrra peab erinema. Vrd. OÜ Mati ja OÜ Kati, kuid Aktsiate Valduse AS vs Aktsiate Valdamise AS
P menetluse algatamine, p väljakuulutamine, men lõpetamine. Nimetab ja vabastab halduri. Lahendab vaidlusi men käigus- eelk kõiksugused hagimen-d p men raames, haldur võib esitada hagi. Kinnitab kompromissi, jur isiku lõpetamise otsuse. Otsustab halduri tasu ja kulutuste, toimkonna liikmete tasu üle. Kohus- selle all tuleb mõelda kohtunikku. § 84'- ei ole täiendav pädevus, kui kõiki neid ül, mis on antud kohtu pädevusse, täidab kohtunik, võib mõningaid ül täita kohtunikuabi, määrab, milliseid ül kohtuniku asemel võib täita abi (normi mõte). § 84 lg 3- kohtuniku ainupädevus. Kohtunikuabi- häälte määramine. 3. Võlgniku vastutus, kohustused ja õigused 4. ptk. 3.1 teabe andmise kohustus, võlgniku vanne ei ole p men-s oma vara valitsemise ja käsutamise õigust. Teatud õigused siiski jäävad. Peamine koh- kaasa aidata men edukale läbiviimisele. Kuidas saab kaasa aidata? Peamine- anda täpset informatsiooni
Lääne-Viru maakohtu registriosakond - Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa. Selline tehniline registriosakondade jaotus omab tähtsust küll vaid dokumentide esitamise, kannete tegemise ja dokumentide hoidmise koha osas, kuna kõik registriandmed digitaalselt salvestatud ühtsesse keskandmebaasi. Reeglina teevad registrikandeid ja määruseid kohtunikuabid. Teatud juhtudel teevad kandeid kohtunikud TsMS § 595 lg 2 kohaselt on kohtunikuabi kohustatud määruse või kande tegemise andma kohtunikule, kui: 1. tuleb rakendada teise riigi õigust; 2. ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast; avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused; 3. kui kohtunikuabi arvates on kohaldamisele kuuluv säte vastuolus põhiseadusega; otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine.
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma
koosseisu korral aga kahe- kuni kümneaastane vangistus. Õigusemõistmise vastased süüteod (KarS §-d 302–331) on eelkõige teod, mis takistavad õigusemõistmist (nagu vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes, kuriteo varjamine, kuriteost mitteteatamine), isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses (kohtuniku või kohtunikuabi poolt teadvalt seadusele mittevastava kohtulahendi tegemine, ebaseaduslik ülekuulamine, valekaebus, valeütlus, süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine, ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine jms) ning karistuse täitmise vastased süüteod (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik kohtlemine, kinnipeetava
Kohtu all tuleb mõista kohut kui institutsiooni tervikuna st kohtunikke ja kohtuametnikke ning konkreetset asja lahendavat kohtunikku või kohtuametnikku. Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis Kohtuasja lahendamisel võivad mõningaid menetlustoiminguid teha ka kohtuametnikud. Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud pädevusega kohtunikuabi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 kehtivad TsMS § 204 ja § 219 lg 1 ka maksekäsu kiirmenetluse kohta. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi
1) konsulaarametnik - konsulaarseaduses sätestatud tingimustel; 2) valla- ja linnasekretär - dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja (sh allkirjanäidise) õigsuse kinnitamisel, auto kasutamise volikirja tõestamisel, pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja tõestamisel; 3) avalik arhiiv - arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel; 4) kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär - kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel; 5) vannutatud maamõõtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel; 6) vandetõlk - dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel; 49 Vt. Samas. Lk110-113. 50 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm. 51 , , .
Üldpõhimõte: jätta kohtule võimalikult vähe. Neid asju saab teha ainult kohus: pankroti väljakuulutamine pankrotimenetluse lõpetamine halduri nimetamine ja vabastamine lahendab vaidlusi (tagasivõitmise hagid jms) otsustab halduri ja pankrotiliikmete tasu kui tehakse kompromiss - kinnitab kompromissi Kohus teostab ka järelvalvet (omal initsiatiivil ning siis kui keegi kaebab). Kohtunikuabi tegevused: 84 . Teatud asju saab teha vaid kohtunik isiklikult ( 84 lg 3). Materjal PankrS ptk. 3 KTS ptk 3. koja põhikiri, hea kutse tava ja täiendõppe nõuded 3x justiitsministri määrused 17 3 Võlgniku kohustused, vastutus ja õigused 3
pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine jt küsimused. Kohus teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohus võib teatavas ulatuses täita ka kohtunikuabi ülesandeid. 213. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? 26 Võlgnikul on õigus: 1.esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS-is ettenähtud korras (TMS § 221 lg 1). Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lg 3); 2
3) Võlausaldajate üldkoosolek Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamiseotsustamine jt küsimused. 4) Kohus Teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtunikuabi on pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek – Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamiseotsustamine jt küsimused. 4) Kohus – Teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtunikuabi on pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; 97 pankrotitoimkonna liikmete tasustamiseotsustamine jt küsimused. 4) Kohus Teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtunikuabi on pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. 271
annaabi.ee 
