Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi p...
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Jä...
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend Pea kõik inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku arvutiga. Mõned kasutavad arvutit abi saamiseks teised meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvan, et arvuti on abivahend, sest tänu arvutile on osad tööd märkimisväärselt lihtsamad. Näiteks ei pea raamatupidaja enam kõike käsitsi kirjutama ning paberihunnikutest õiget paberit otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida. Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida ning see on õppimise aega vähendanud. Näiteks kui enne arvuteid pidi teatud informatsiooni leidmiseks terve raamatu läbi otsima siis nüüd piisab ainult küsimuse kirjutamisest otsingumootorisse ning vastus on teada. Tänu arvutile on õpilaste elu kergemaks muutunud. Samas on võimalik a...
Eesti keskmine gümnaasiumilõptaja-eluvõõras äpu või küps elluastuja Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua ...
Robert Rivik Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg Mis on kliimasoojenemine, selle põhjused, tagajärg ja kuidas peaks inimene käituma, et seda vähendada? Kliimasoojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Teadlased on üsnagi kindlaks teinud, et kliimasoojenemine on põhjustatud enamjaolt inimeste poolt. Viimase saja aastaga on inimkonnal olnud palju leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega, milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub...
Eesti keele säilimine Keeli on maailmas väga palju. Keel ühendab rahva üheks. On keeli, mida valdavad paljud inimesed, aga on ka keeli midagi räägivad väga vähesed. Eesti keelt räägib vähe inimesi. Sellegipoolest on eesti keel sajandeid säilinud. Praegu kõneleb eesti keelt veidi alla miljoni inimese. See on päris väike arv, arvestades ,et hiina keelt räägib umbes 1,2 miljardit inimest ja inglise keelt umbes 750 miljonit inimest. Eesti keel on eriline keel, sest see on nii kaua aega vastu pidanud, arvestades, et maailmas on paljud keeled välja surnud. Vastupidavus on üks põhjustest, miks ma arvan, et eesti keel peab veel mitmed aastakümned vastu. Mind teeb murelikuks see, et teistest keeltest on väga palju sõnu üle võetud. Me puutume igal pool kokku inglise kelega. See on tulnud sellest, et internetimaailmas on igal pool inglise keel ja ka raamatud ja filmid on enamikus inglise keeles. Samuti on inim...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Selleks, et eesti keel säiliks peavad inimesed seda rääkima kuid seda tuleb teha ka korrektselt. Kahjuks mõjutab eesti keelt tänapäeval väga palju inglise keel, on palju laensõnu just inglise keelest ning just selline mõjutus on keelele väga halb sest kui selline surve ja laensõnade kasutusele võtt jätkub , võib eesti keel lakata olemast selline, nagu me seda praegu kõneleme. Eesti keele suurimaks ohuks tulevikus ongi hääbumine. Eestlased praegu küll veel räägivad eesti keelt, aga on näha üha väiksemat huvi selle säilitamise vastu. Eestlasi on natuke peale miljoni inimese ning ühegi teise riigi keel pole eesti keel seega kui meie, Eesti riigis ,seda ei kasuta, siis eesti keel kaobki kuna pole kedagi teist, kes seda veel räägiks. Muidugi korraldatakse üritusi ja võistlusi seoses emakeelega, aga inimeste huvi pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, pigem ...
Inglise keele mõju eesti keelele Läbi aegade on eestlased laenanud eesti keelde nende riikide keelest tulenevaid sõnu ja väljendeid, kellega neil kokkupuude on olnud. Me oleme sõnu laenanud nii saksa-, vene-, soome- kui ka inglise keelest. Leidub ka veel teisi riike, kelle keelest me sõnu laenanud oleme, kuid viimasel ajal on suurenenud just inglise keele mõju eesti keelele, ning seda üha rohkem just noorte seas. See on suuresti tingitud sellest, et inglise keelest on saanud praeguseks tihtipeale ainus võõrkeel, mida eesti noored oskavad. Veel mängib rolli see, et inglise keele positsioon maailmas on esikohal ning hõlmab paljusi eluvaldkondi. Rohkem ja intensiivsemalt hakati sõnu laenama üha edasi areneva kommunikatsiooni toel. Enamus tele-, ja raadiokanaleid, ning suur osa tuntud filme ja telesaateid on inglisekeelsed. Internetikeeleks võib sajaprotsendiliselt lugeda samuti inglise keelt. Koolinoortele ...
Oo, sport, sa oled raha Raha paneb rattad käima nagu ütleb vanasõna. Olgu siis rubla, kroon või euro, kõik nad on elu aluseks. Me vajame neid poes, tööl, sööklas ehk ühesõnaga igalpool. Vanasti hinnati tehtud tööd kullaga, mis on võrdeline tänapäeva valuutaga. Sport on üks valdkondasid, kus liiguvad tohutud summad. Kindlasti poleks vale öelda, et kõige suuremad summad ainult kui välja arvata naftaäri. Hetkel on maailma parimaks korvpalluriks tituleeritud Lebron James, keda avalikus tunneb ka The King.(ing. k. - kuningas). Lähemalt uurides tema sissetulekuid, siis see vastab kõik tõele, mida tema headuse kohta räägitakse. Tema kuue aasta palk värskelt sõlmitud Florida poolsaare Miami võistkonnaga on väärt 113 miljonit dollarit. Hämmastav, kas pole? Kui teha lihtne arvutus, siis normaalne eestlane teenib aastas umbes 120 000 krooni, järelikult ei teeni üks 10 000 kuus saav inimene seda summat kunagi, mida teenib Lebron James aastas.Tuua...
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning...
Koolimure ja koolirõõm Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline, nagu paistab. Mis on minu jaoks koolimured ja -rõõmud? Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest- hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad, kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt palju õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda, et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on tõepoolest raske katsumus. Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema...
Missugune on hea õpetaja ? Hea õpetaja on iga õpilase lemmik. Ta on hea inimene. Ta peaks austama õpilasi keda ta õpetab ja tööd mida ta teeb. Mulle meeldivad vaimukad õpetajad, kuna koos naljaga jäävad asjad paremini meelde. Hea õpetaja armastab elu ja inimesi ning seda, mida ta teeb. Hea õpetaja usub õpilastesse ja usaldab neid ning ka teda usutakse ja usaldatakse. Mõni õpetaja tahaks aina kontrollida ja hindeid panna, võrrelda vastandada ja võistelda. Hea õpetaja silmis on kõik lapsed õpihimulised ja püüdlikud. Paraku on mõni veidi aeglasem, mõni kärsitum ja mõni tundlikum kui teine. Lapsed on head, kuid tuleb ette, et nende mõned teod osutuvad tempudeks, mida tuleb mõnikord ka kahetseda. Mõnele õpetajale lausa meeldib, kui lapsed teda kardavad. Heale õpetajale seda vaja ei ole, sest lapsed austavad ja hoiavad teda, jäljendavad ja peavad isiksusena eeskujuks ka siis, kui kooli lõputunnistus jub...
Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele...
Minu head ja vead . Minul nagu ka teistel inimestel on häid külgi ja ka halbu külgi. Mul on mitmeid häid külgi. Ma olen väga abivamis ja sõbralik aga vahest ma lähen liiga närvi. Tavaliselt ma aitan vanavanematel igasuguseid töid ära teha sest nad on vanad ja ei jõua teha palju tööd teha. Vahel käin nende eest poes ja lõhun puid. Kodus ma olen emale alati suureks abiks kui on vaja midagi suurt ja rasket asja toas liigutada. Õde aitan ma mõndade koolitükkidega, kui ta ise hakkama ei saa. Olen ema aidanud ka tõlkimisega, näiteks ku tal tulevad norrast,rootsist külalised siis ma alati tõlgin kui välismaalased ei oska inglise keelt.Sõprade ja pere suhtes olen ma väga aus. Ma ei valeta enda perelikmetele kunagi. Aga sõpradele luiskan vahel natukene. Aga mul on ka palju halbu külgi. Tihti ma segan koolis tunde. Õpetajad peavad mind peaaegu igas tunnis keelama. Ainult matemaatika tunnis olen ma vait. Sest seal pole kellega...
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsak...
Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole ...
Laps ja kodu - lastekodu või laste kodu? Kui me reedeti ühikast koju lähme siis tundub see loomulik. Enamus meist võtab enesest mõistetavana seda, nagu ka perekonda, õdesid vendi, sugulasi, suguvõsa ja sugupuud. Kui seejuures ei teadvusta me endale, et kõigil ei ole selliseid võimalusi. Kõik ei saa minna koju, kui neil selleks vajadust on. Kõigile ei ole pere olemas oleks ainumõistetav. Eestis ja maailmas üldse on päris palju lapsi, kelle ainukeseks koduks on lastekodu. Ühel või teisel moel on nad sinna sattunud. Kellel on vanemad traagiliselt hukka saanud, kellel on vanemad olnud liiga noored et nende kasvatamise vastutust võtta ning mõnel neist pole olnud lihtsalt mitte kedagi vastutus tundelist inimest, kes nende eest hoolt oleks kandnud. Mõningadel neist oleks võib-olla teine saatus, kui nende endised lähedased oleksid inimlikumad nende vastu olnud, kuid see teema on natuke liiga valus, et...
Suhtlus kui emotsioon? Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ni...
Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia? Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnu...
Meie rahva eripära jääb püsima ainult keele ja kultuuri hoidmisega. Riik on meie keele ja kultuuri alustala. Selleks, et keel ja kultuur püsima jääksid, peab riik suutma hoida inimesi omas riigis. Eesti rahvas jääb püsima, kui riigis jätkub kõigile töökohti, kui me pärandame oma keelt ja kultuuri järgnevatele põlvkondadele ning kui julgeme erineda teistest riikidest. Äsja eriala või kooli lõpetanud noortel on Eestis küllaltki raske tööd leida. Noortel pole ka kindlat sissetulekut ja puudub kindlustunne. Lisaks on palgad üsna väikesed, võrreldes Euroopa palkadega. Seetõttu lähevad julgemad noored tihti välismaale tööle ja isegi elama. See näitab, et meie riik ei oska väärtustada inimeste pingutusi ja teised riigid hindavad võõraid rohkem, kui oma kodumaa. Ka inimesed ise ei tea, kui palju nad tegelikult väärt on. Enamus riikides mõeldakse rahva heaolu peale ja hinnatakse inimesi rohkem, sest kui riik väärtustab ra...
Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jää...
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik....
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targem...
Eesti keele kaitseks Maailmas on umbes 6000 keelt. 200 neist on nii arenenud, et nendes keeltes saab õppida ülikoolis, lugeda raamatuid ning kõike muud sellist. Ka eesti keel kuulub nende 200 hulka. Kõigile on teada tõsiasi, et Eesti on väike ning meie rahvaarv on väike. Kuid see ei ole takistuseks meie keele arengule. Aastate jooksul on eesti keel arenenud tasemini, mida mõni teine keel võibolla mitte kunagi ei suuda saavutada. Hoolimata sellest, et eesti keel on palju arenenud, ohustavad teda erinevad tegurid. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Släng sarnaneb küll üldkujul keele endaga, kuid släng on suupärasem ning sellega seoses võib ununeda originaalsõna. Teiseks ohuks eesti keelele on inglise keel. Inglise keel on muutunud meie ühiskonnaks nii tähtsaks, et arvatavasti pole varsti enam ühtegi inimest, kes inglise keelt ei räägiks. Ka ingli...
Konradi lugu Olen 50-aastane Võru rikkur Konrad Kreutzwald. Minu lugu algab ühel ilusal hommikul Võrumaal. Päike paistis ning tatsasin mööda turgu ringi. Mulle meeldib soliidne välja näha ning kannan isegi turule minnes oma ülikonda. Turul vaatasid vastu samad näod nagu alati. Mõtlesin, et saab olema tavaline tegevuste vaba nädalavahetus nagu ikka, kuid viimase leti taga märkasin noort neidu. Pikad blondid juuksed, mis ulatusid pealaest maani, kuigi see vahemaa väga pikk ei olnud. Kuid see, mis mõõdus jäänud puudu tegi ta tasa jässakuses. Kohe näha, et maatõugu naine. Astusin lähemale, et veidi juttu puhuda. ‘’No tervist ! Ja kust kandist teie siis olete ka?’’ ‘’Tiux, Kurgipurgi talust. Meeldiv tutvuda!’’ ‘’Olen Konrad.’’ ‘’Aga Konrad, ostad ka, või tulid niisama aega laiaks lööma ?’’ ‘’Tõesti. Eriline ’kurgi-sõber’ ma nüüd küll pole ja. Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Mi...
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, s...
Kas diktatuuriga riigis on elada ohtlik või turvaline? Diktatuuri defineeritakse kui autokraatlikku valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on jõule toetuv võim, mis ei ole millegagi piiratud ja seadused seda ei kitsenda. Üldiselt jaotatakse diktatuurid kaheks – autokraatlikeks ja totalitaarseteks. Esimese variandi puhul toimub võimu koondumine kitsa võimuladviku kätte, uue ühiskonna ülesehitamine ei ole siin eesmärgiks. Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost seostuvad diktatuuririikidega massilised inimsusevastased kuriteod. Siit võiks teha lihtsa järelduse – elu ei saa olla hea ja turvaline halva asja sees ehk siis diktatuuriga riigis. Sama loogikat kasutades peaks saama v...
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole....
Tna emakeelele meldes Kik saab alguse keelest. Meldes meie mber toimuvale, ei kujutaks keegi meist ette elu ilma keele ja sellega kaasnevataEelnev on meie peamine ning olulisim enesevljendusvahend. Emakeelel on vga suur roll rahvuskiluuris, kujundades inimese maailmapilti ja arusaanu hiskonnas toimuvast. eldes, et keel on peamine suhtlusvahend, tuleb nidata selle vastu ka austust ja hoolt. Tnapeva maailmas on eelnev aga suureks probleemiks. Nii noored kui ka elatumad kasutavad aina enam slng snu, mis on mingi sotsiaalse grupi inimeste knekeele osa. See ohustab meie tugeva kirjakeele normiprasuse ja puhtuse eest vitlemise tradiotsiooni. Kuid miks slng snu ehk argoone kasutatakse? Slngi kasutuselevtu phjuseid vib olla mitmeid. Esimeseks phjuseks on kindlasti lihtsam kne- vi kirjakeel, lhendades snu ja muutes need arusaadavamaks. Oluliseks phjuseks vib olla ka teadmatus, kus inimene otseselt ei teagi sna tegelikku thendust vi algsna. M...
Kirjand, arcgis, cvkeskus 160 sõna Peale selle ka internetis suhtluskeskkondades on peamiseks keeleks inglise keel ning seal ka kasutatakse väga palju slängi. Inglise keele kasutust leidub ka hulgaliselt online-mängudes, kus veedetakse olulise aja oma päevast. Minu kogemuste järgi mõjutavad need eesti keele kasutust kõige negatiivsemalt. Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele v...
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
EESTI KEELE KT TULETISED: *nimisõnaliited: · väljendavad tegevust: väljendavad isikut või asja: -mine, lugemine -ja, lugeja -nu, eksinu -us, võistlus -lane, eestlane -tu, kirjutatu -u, arutelu -nna, tallinlanna -r, lendur -e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne...
KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest. ...
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja he...
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutust...
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Siim Raudsepp matrikli nr. 122553 Amet ja eetika Referaat õppeaines Insenerieetika EAEI Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialseerumisega ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile Üliõpilane: ,, ,, 2012. a ............................ Siim Raudsepp Juhendaja: ,, ,, 2012. a ........................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt vii...
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade va...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad...
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) • Mõtle...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
P�hikooli eesti keele l�pueksam 2017 1.1 Loe tekst l�bi ja lahenda selle p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tabelisse kolm erinevat...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
