Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti - ajaraiskaja või abivahend (0)

3 HALB
Punktid

Arvuti - ajaraiskaja või abivahend

Pea kõik inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku arvutiga. Mõned kasutavad arvutit abi saamiseks teised meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend?

Arvan, et arvuti on abivahend, sest tänu arvutile on osad tööd märkimisväärselt lihtsamad. Näiteks ei pea raamatupidaja enam kõike käsitsi kirjutama ning paberihunnikutest õiget paberit otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida.

Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida ning see on õppimise aega vähendanud. Näiteks kui enne arvuteid pidi teatud informatsiooni leidmiseks terve raamatu läbi otsima siis nüüd piisab ainult küsimuse kirjutamisest otsingumootorisse ning vastus on teada. Tänu arvutile on õpilaste elu kergemaks muutunud.

Samas on võimalik arvutiga kogu vabaaja ära kulutada ja see teeb arvutist ajaraiskaja. Olemas on tohutult veebilehti ning arvutimänge mis röövivad inimese vabaaja. Inimene ei pane tavaliselt ise tähele kui kiiresti arvuti taga olles aeg lendab.


Arvutimängud ja suhtlusportaalid tekitavad sõltuvust. Arvutis on ka igasuguseid ohte nagu pettused. Lisaks kahjustab arvuti silmanägemist ja pikaaegne arvuti taga istumine mõjub halvasti selgroole. Kõik need negatiivsed punktid tõestavad, et arvuti on ajaraiskaja.

Kuigi arvutiga saab leida informatsiooni ning see muudab töid lihtsamaks, leian ma, et arvuti on ajaraiskaja.



Arvuti - ajaraiskaja või abivahend #1 Arvuti - ajaraiskaja või abivahend #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 2Good4Me Õppematerjali autor
Eesti keele kirjand. Hinne 5

Sarnased õppematerjalid

Arvuti – abiline või ajaraiskaja
1
doc

Arvuti – abiline või ajaraiskaja?

Arvuti ­ abiline või ajaraiskaja? Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav

Arvuti õpetus
Arvutisõltuvus
12
docx

Arvutisõltuvus

Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame

Psühholoogia
Referaat Arvutisõltuvus
7
odt

Referaat Arvutisõltuvus

Vana-Antsla 2009 Sisukord · Arvutisõltuvus · Arvutimängudesõltuvus · Arvutisõltuvuse tekkimine · Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ? · Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus. · Kas olete arvutisõltlane ? · Arvutisõltuvus ja ühiskond. · Pildid arvutisõltuvusest. · Kasutatud materjal. Arvutisõltuvus Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevaringne istumine arvuti taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised

Arvuti õpetus
Arvuti kasutamine õpilaste seas
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti...................................................

Informaatika
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.

Arvutiõpetus
Küberpettused ja väärtarvitused
32
doc

Küberpettused ja väärtarvitused

süsteeme ohustavad. Looduslikud ja poliitilised katastroofid nagu tulekahjud, üleujutused, maavärinad, orkaanid, lumetormid ja sõjad ning terroristide poolt korraldatud rünnakud suudavad hävitada kogu informatsiooni süsteemi ning põhjustada ettevõtte hävingu. Teine oht raamatupidamise infosüsteemile on seotud tarkvara vigade ja seadmete talitluhäiretega. Kolmandaks ohuks on tahtmatud rünnakud nagu õnnetused või süütud vead ja hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud. Tavaliselt nimetatakse neid arvuti kuritegudeks. Kõige tihedamini esinev arvutikuriteo tüüp on küberpettus, kus vahejuhtum eeldab, et juhtum toimus arvuti vahendusel ning informatsioon, mida varastati, oli väärtuslik. Nimetatud oht võib sisult muutuda sabotaažiks, mille eesmärgiks on hävitada või

Arvutivõrgud
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm

Infotehnoloogia
INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS
17
docx

INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS

üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi,

It




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun