Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kaubamärgid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubamärk, leibur, balbiino, orto, koduleht, väljapanek, sarja, kaupluste, läte, vürst, vabrik, jogurt, felixi, sarjadstus, kaubamärgil, firm, body, miss, ajaga, saiad, kodukeemia, talus, tehnoloogia, jäätist, sortimendis, jäätised, toodetel, kaubamärgid, disainitud, varad, mary, toodeteks, joogivee, assotsiatsiooni, esindatudKuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks: 2 LEIBUR Leibur on Eesti lemmikleibade küpsetaja aastast 1762. Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale. 2.1 Ajalugu 1762 novembris ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. 1899 rajati sõjaväe leivatehas tehas nr 3.
..........2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev .....................................................................................................................................................6 6. Premia ................................................................................................................................................... 8 7. Felix .....................
kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). Esimene näokreem toodeti Ortos aastal 1935. Osaühing "Orto" oli 1937
.......................................................... 4.1 Ettevõttest......................................................................................................................... 4.2 Tooted............................................................................................................................... 4.2.1 Kalatoodete valmistamisviis...................................................................................... 5 BALBIINO.............................................................................................................................. 5.1 Balbiino olemusest............................................................................................................ 5.2 Balbiino ajalugu................................................................................................................ 5.3 Tooted...................................................................
tegutsetakse peamiselt juustu- aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmendis. Valio Eesti tooted valmivad kahes Lõuna-Eestis paiknevas tehases Valio Laeva Meierei ja Valio Võru juustutehases. Ettevõtte äritegevuse aluseks on kvaliteetsed, tervislikud ja maitsvad piimatooted ning rohulolevad tarbijad, koostööpartnerid ja töötajad. Sellest on kantud ka tunnuslause: ,,Et tunneksid end hästi!". 1995. aastal loodud AS Balbiino on üks suurimaid Eesti jäätisetootjaid. Ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ning kuulub NG Investeeringutele. Balbiino annab tööd umbes 200 inimesele. Balbiino tuli turule 14 aasta eest liitristes pakendis perejäätistega ning sealtpeale on nii firma tootmismahud kui tuntus kiiresti kasvanud. Tänaseks on Balbiino jäätisevalikus enam kui 90 erinevat nimetust. Toodete kvaliteet ning tarbija rahulolu on Balbiino tegevuses kesksed märksõnad. Firma
........................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8 2.1Kaubamärk Leibur ajalooline areng............................................................................8 2.2Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”:..............................................9 2.3Tootevalik..................................................................................................................11 2
I K KÕ EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt erinevalt tootjalt ja maailma erinevatest paikadest.
....................................8 Coca-Cola Company .............................................................................9 Apple .........................................................................................................10 Fazer ................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .....................................................................................12 Balbiino Ajalugu AS Balbiino on 100% Eesti kapitalil põhinev ning AS-le NG Investeeringud kuuluv ettevõte, mis asutati 1995. aastal. Balbiino koduturuks on Balti riigid, lisaks ekspordib Balbiino oma toodangut Soome ja omab ekspordikogemust Saksamaa ja Rootsi turgudel. Jäätise tootmisega alustas Balbiino 1996. aastal ning esimene kogus jäätist müüdi 09. juulil 1996. aastal. 1996. aasta jõulude ajal alustati Eesti esimeste jäätisetortide tootmisega, mis pärjati 1997. aastal Eesti parima piimatoote tiitliga. 1997
Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. (Ibid) 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, etKawenimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv 17 nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". 1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus HUVITAV ETTEVÕTE Referaat Tallinn 2012 Ettevõtte olemus ja ajalugu AS Balbiino on olnud juba aastaid üks Eesti juhtivatest jäätisetootjatest. Äriideeks on pakkuda, eelkõige eestlastele, ehtsast koorest valmistatud Eesti jäätist. Klassikalistele koorejäätistele ei lisata säilitusaineid, lõhna ega värvaineid ning lisandid ja täidised on alati naturaalsed. Seetõttu on pakenditele lisatud koorekannu märk ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja poolt välja antud kvaliteedimärgid (Tunnnustatud maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse)
Hakkliha ja hakklihasegu: Jahutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Rakvere hakkliha, Seahakkliha, Veisehakkliha, Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha. Külmutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Seahakkliha, Veisehakkliha. 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Valisin kaks kauplust, mis mõlemad asuvad Rakveres: OG Elektra AS kauplus Turu Kaubamajas ning Rakvere Maxima X kauplus. Valik langes nende kaupluste kasuks isiklikel põhjustel, kuna Turu Kaubamaja ma üldiselt ei külasta peaaegu mitte kunagi ning Maximat ma külastan väga harva. Sellest lähtuvalt andis antud töö kirjutamine avardada veidike silmaringi ning teada saada, milline valik, sortiment ja kaupade väljapanek kõnealustes kauplustes on. 17 2.3.1 Turu Kaubamaja Tootevalik Turu Kaubamajas: Rakvere viiner 500g, Lihakas Doktoriviiner 500g,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis
Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Turba kaupluses müügil Lemmik ja Laste toote nimetusel. Säilitustemperatuur +2...+6. 9 4 MAKS JA MOORITS Maks & Moorits oli Eesti esimene lihatoodete bränd, mis maitsetugevdajast, naatriumglutamaat E621-st kogu sarja ulatuses loobus. Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 4.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast.
Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. 2 TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 2.1 AS Kalev AS Kalev on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.Ettevõtte põhitegevuseks on sokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalev tooteid ka eritellimuste alusel, töötades koostöös kliendiga välja kliendi sõnumiga tooteid.Kalev toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas.Enamik, s.o. ca 88% Kalevi
naatriumaskorbaat, happesuse regulaator: E451, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, värvaine: E120, säilitusaine E250. 10 Nagu jooniselt näha, siis Lastevorst sisaldab rohkem liha, kui juustuvorst. 5. MAKS JA MOORITS Maks & Moorits oli Eesti esimene lihatoodete bränd, mis maitsetugevdajast, naatriumglutamaat E621-st kogu sarja ulatuses loobus. Maks & Mooritsa rohke lihasisaldusega tooted on sellest hoolimata erakorselt maitsvad ja võivad põhjustada soovi söömisega liialdada. Seetõttu soovitab Atria Eesti tasakaalustatult toituda ning valida enda ja oma pere toidulauale üksnes parim. Maks ja Mooritsa tooted on kõik E621 vaba. 5.1 Tooted Koostis: sealiha (61%), joogivesi, kamar, Ülesuitsutatud keeduvorst sea- ja tärklis, soja, keedusool (max 1,6%), piimavalk veiselihast.
12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver
võimaluste ja oskustega Turu kasv Investeeringute vajadus Teenindusnõuded Turu positsioneerimine Kasumi/riski suhe Tehniline teostatavus Mõju olemasolevatele Täiendavad sissetulekud Juriidilised tingimused toodetele Organisatsiooniline toetus Konkurents Turustustingimused Uute ideede valikukriteeriumid 3.4. Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jne. Kaubamärk on tootja, müüja või tootjate, müüjate rühma omand. Enamasti kasutatakse tootja kaubamärki, mis on antud valmistajafirma poolt ja aitab tal tooteid turul identifitseerida
............................................................. 15 2. Strateegia ........................................................................................................................... 16 3. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 18 4. E-turunduse kanalid ja tegevused ....................................................................................... 22 4.1. Koduleht ......................................................................................................................... 24 4.1.1. Mis on koduleht? ...................................................................................................... 24 4.1.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 24 4.1.3. Näide .............................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Viimasena on välja toodud superkauplused, mis kujutavad endast väga suuri kaupluseid mis püüavad rahuldada kõiki tavalisi klientide toidu ja tarbekaupade vajadusi. Siia alla kuuluvad ka hüpermarketid, üle 3000 ruutmeetri suuruse müügipinnaga, superkeskused, mis kombineerivad supermarketid ja säästukauplused ning kategooria kauplused, kus on väga lai valik kindlas kategoorias. 6 Kaupluste ketid on kahest või enamast kauplusest koosnevad ketid kes kuuluvad ühele omanikule ja juhitakse samast süsteemist. Tänapäeval on kaupluseketid üheks levinumaks jaekaubanduse vormiks. Enamasti on tootevaliku kujundamine ja ostmine tsentraliseeritud ning kaubavalik on kõikides müügimajades ühtne. Kõige rohkem esineb kauplustekette supermarketite, riidekaupluste, apteekide ja jalanõude kaupluste puhul. (Kotler jt 2004, 437, 440) Käesoleva uurimustöö keskmes on kauplusteketid. 1
· 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav? Mida peab klient kvaliteediks? Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Klienditeekonna etapid: 1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse > kliendi kogemus külastuse ajal vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika, kogemus ümbruskonnas jne 5) tellimuse täitmine > lahkumine arveldamine, tagasikutsumine, tänamine jmt 6) hüvastijätt 7) jätkutegevused kliendi meelespidamine, info saatmine Klienditeekonna vältel toimub:
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes. Suurköökide toimimise eripära on toidu valmistamine suurtes kogustes. Kasutatakse palju pooltooteid. Pooltoodete kasutamine säästab aega ja tööjõudu. Teenindus suurköökides on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Kaubanduskeskuste suurköögid Valmistavad: kulinaartooteid kaupluste pooltoodete lettidesse, külmi ja kuumi toite kaupluste valmistoodete lettidesse, pagaritooteid kauplustele. Keskusköögid Toodavad lennukitele, laevadele, rongidele: pooltooteid, valmistoite, eineid. Keskusköögis valmistatud pooltooteid ja valmistoitu viiakse ka toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata. Keskusköögist viiakse valmistoit sageli ka koolide, firmade jne sööklatesse.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
