Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi
2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti vastukäivad, ebaselged ja pole täielikult kinnitust leidnud (Whitaker ja Whitelaw, 2007). Laialdaselt on levinud arvamus, et przevalski hobune jõudis Euroopasse üle 10- 11 000 aasta tagasi. Mitmed arheoloogid viitavad sellele, et leitud jäänused on pärit just sellelt hobuselt. Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused
Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E
Hobused (tõud) Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus................................................
Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust. 4. Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu
Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis
HOBUNE Kasutatud materjalid: Laste oma hobuseraamat; Ponisõbra käsiraamat http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune www.miksike.ee 2011 AJALUGU SISSEJUHATUS Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud. Nad Hobused on kaunid loomad, kiired, elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. tugevad ja nõtked, aga samas ka Hobusekarja juhiks oli üks vanematest märadest. Täkk hoidis karja pehme karvaga ja mõnusa siidja koos ja kaitses seda ohtude eest. koonuga. Paljud inimesed peavad hobust kõige ilusamaks loomaks. Hea, et hobune seda ise ei tea. Äkki läheb
1998-MK võit Vilniuse etapil ja III MK etapil Tallinnas 1999-Talvine KV võit, III koht MK etapil Tallinnas 2000 -Moskvas I koht 145 cm ,Talvine KV võit,Tallinna MK etapil IV koht... 2001 MK etapil Tallinnas II koht ,MK etapil Riias II koht ,MK etapil Vilniuses III koht,Mastersi võit Bastioni Horse Showl, Bastionis Grand Prix 160 cm II koht ,Mastersi võit Luunjas. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta saavutas Poolas toimunud Kesk-Euroopa liiga finaalvõistlusel Grand Prix` sõidus teise koha, tõustes nii liiga üldkokkuvõttes kolmandaks ning tagades endale pääsu MK-sarja suurele finaalvõistlusele Kuala Lumpuris. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta sõitis parkuuri puhtalt ning pääses koos 10 teise võistluspaariga edasi ümberhüpetele. Ümberhüpetel oli neist kiirem vaid
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108
Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on Eesti hobusetõud, samuti on kogu teema hetkel väga aktuaalnel. Materjalid on põhiliselt kogutud internetimaterjalidest ja inetrvjuudest, millest suurima osa moodustavad tõugude koduleheküljed, vähem artiklid ja raamatud. Inervjueeritavatelt on saadud suusõnaline nõusolek materjali kasutamiseks uurimustöös. Internetimaterjalid on
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas
Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel:
Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma
Hobuse puhastamine Hobuse igapäevase hoolduse hulka kuulub põhilise osana puhastamine. Hobuse puhastamise tähtsaks osaks on harjamine, mille eesmärgiks on hoida puhtana hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. · Metallkammi kasutatakse teiste harjade puhastamiseks. · Kabjakonks on vajalik kapjade puhastamiseks.
tähed, mis märgivad seda, millisest Euroopa regioonist ja märaperekonnast hobune pärit on: Trakehneni perekonnad - T Ida-Preisimaa perekonnad - O Teised (trakeeni)perekonnad - S Inglise täisverelisusega perekonnad - E Araabia verelisusega perekonnad - A Soojaverelised sporthobused Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom on seisukohal, et hobuse nimi peab olema puhas, lühike, ilma numbrite ja tähekombinatsioonideta. ,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht." Eestis on omaaegses Niitvälja Hobusekasvanduses sündinud hobuste puhul kasutatud N tähte, näiteks mära nimega Topaas N.
Koostada ERD mudel, mis rahuldab all pool kirjeldatud tingimusi. Skeem tuleb joonistada ainut infoloogilisel tasemel st. olemite omadusi pole vaja kirjeldada. Aga kes seda selguse mõttes soovib teha see võib seda teha. Meil on hipodroom ja hobusetallid üks kena pisike firma. Talle on mitu. Tallides on latrid ja latrites elavad hobused. Igas latris on korraga üks hobune või on see tühi. Hobune võib aja jooksul olla erinevates latrites. Meil peab olema näha, millistes latrites hobune on aja jooksul olnud. Hobusel on omanik. Hobuse omanik võib vahetuda. Me peame saama näha kogu omanike ajalugu. Omanikke võib olla korraga ka mitu. Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks
1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi. Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast ´´mesteno´´- ´´omanikuta´´. Omadused Mustang saavutab oma suuruse alles 4-7 aastaselt. Hilinenud kasvu põhjuseks on nende keskkond. Kevadel ja suvel nad kasvavad kiiresti, kuid sügisel ja talvel napid süüa ning kasv pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda 500kg. Metsikutel hobustel on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga. Hobuseid on erinevat värvi umbes pooled hobused on punakad-pruunid, et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi. Toit Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on:
jookseb läbi. 3) Millised võivad olla topeltkordetreeningu ohud noorhobusele? See on sunniviisiline, liiga koondav. Hobune hakkab ennast „rullima” 4) Selgita kuidas õpetada noorhobune ohjadesse. Enne kui noort hobust ohjadesse õpetama hakatakse, peab ta tundma pidurdamise ja edasiminemiseks antavaid häälkäsklusi. Ta peab ka laskma ennast katsuda igaltpoolt, et ta ei ehmataks kui ohjad vastu külgi käivad. Alguses on hobusel ka talutaja, ning varsti saab hobune aru talutaja ja ohjeldaja vahelistest seosetest. 5.02.15 5.02.15
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse
ümberhüpped) ja üle 2 m kõrgushüppevõistlustel, mis pole tänapäeval väga levinud (vaata lisa 1). Laius on maksimaalselt 200 cm, välja arvatud veekraav, mille laius võib olla kuni 450 cm. Parkuuri koostab rajameister, asetades takistused nii, et nende hüppamisel on kas kindel järjekord või saab neid hüpata mõlemalt poolt. (Whitaker 2007: 162) Enamik hobuseid hüppab meeledi vabas looduses, niisugused hobused on looduslikult head hüppajad. Hüppamine muutub hobusele palju raskemaks, kui ta peab arvestama raskusega seljas ning püsima tasakaalus. Sellepärast peavad ratsanik ja hobune moodustama ühtse koostööaldis meeskonna. Ratsanik peab tagama, et tema raskus on hobusele võimalikult väikseks takistuseks. (Hermsen 1997: 171) Võidab see, kes kogub vähima arvu karistuspunkte, läbib marsruudi kiireima ajaga või kogub kõige rohkem punkte
Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena
Hobuste värvus Must Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgised aga üldiselt mitte, kuna must värv on nii tugev siis ta ei lase heledat väga ligi. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. Raudjas - Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranzikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas
KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................29 LISA..................................................................................................................................... 30 4 SISSEJUHATUS Ratsasport ja ratsutamine on inimestega kokku käinud läbi aegade. Ratsutamine annab suurepärase võimaluse teha ja nautida koostööd hobusega. Hobused on olnud inimeste kõrval läbi ajaloo, nii igapäevatöös, sõjatandril, lihtsalt meelelahutustes ning ka spordis. Ratsasport on alguse saanud umbes aastal 680. eKr ning Eestisse jõudis ratsutamine kui sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub
pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel. Eesti hobune on üks oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.” (Peterson 2015) Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel leitud hobuste luud. Eesti hobuse kujunemine meie aladel on väga hüpoteetiline ning esineb palju eriarvamusi. Samas ulukhobuse kodustamisest andmeid ei leitud. Üks arvamustest on, et põhja metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni hobusest.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud
45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsikud ja tigedad, vaenlaste eest kaitsevad end hammaste ja kapjadega (rohkem eesmiste kui tagumistega). Et taltsaste sebrade füüsilised omadused jäävad hobuse ja eesli omadustele suurel määral alla, siis polegi nende kodustamise katsed eriti laialt levinud. Hobuse ja eesliga annavad sebrad viljatuid ristandeid - sebroiide. Looduses on sebrade peavaenlaseks lõvi
näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumiste jalgade ülemine osa tuleb otse alla, aga jala alumine osa suunatud ette. kabjad on ete suunatud. 7.3 ruunjas, kimmel 7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm 7.5 2,5 aastaselt 8. 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus? Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9. a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
