Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti heaolu mudel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pension, heaolumudel, haridus, maksame, maavarasid, mega, kaido, rannu, arstiabi, sissetulekust, staatusest, vaesuses, perel, kiirabi, tuletõrje, pensionärid, koguda, endilt, maksumaksja, tulumaks, palgad, tõustaTööl käies näeme vaeva, aga siiski ei saa me palka tervikuna endale, vaid suur osa sellest laekub riigieealvesse. Selline olukord tekitab paljudes inimestes pahameelt, kuna raha on alati vähe. Teisest küljest, ootame riigilt korras tänavaid, tasuta haridust ja kiiret arstiaabi. Selleks, et midagi saada, tuleb ka siiski midagi vastu anda. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel. Juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Usun, et tegu on kõige olulisemate valdkondadega. Eesti on väike riik, mille tõttu peame eriti keskenduma julgeoleku sektorile. Osa raha läheb kaitseväelaste koolitamiseks, tänu millele on meil vajalike tedamistega mehed, kes vajaduse korral meie iseseisvuse eest seisavad. Lisaks tagavad meile igapäevase turvatunde päästeamet ja politsei. Täpselt sama tähtis valdkond on ka haridus, kuna targad ja õpihimulised noored tagavad riigi toimimise ja arengu. Tänu
Avalik õigus eraõiguslik teema on pensioni II sammas Põhimõtteid on erinevaid tulevad PSist Sotsiaalse kaitse põhimõte me peame kaitsma sotsiaalselt nõrgemaid, kaasajal lähtume sotsiaalselt nõrgemate inimeste ideoloogiast, ei ole enam vähemuse kaitse, vaid enamuse privileeg, ravimikindlustuse kaitse katab ca 90% elanikkonnast - privileeg olla haige. Solidaarsuspõhimõte nt pension riiklik pensionikindl; põlvkondade vaheline kokkuleppe vanaema loodab, et ema käib tööl ja tema tööst finantseeritakse vanaema pensionit, ema loodab, et teie finants. ema pensioni, teie loodate, et teie lapsed finants. teie pensioni; töötab, kui kõik käivad tööl ja töötajaid on piisavalt palju, et finants. pensionäre nt ideaalis 2 töötavat inimest peetavad üleval 1 pensionäri; ravikindlustus
Riik püüab panustada ka noorsoo ja huviharidusega seotud valdkonda nagu näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja erimevad noorsootöö alased projektid. Üks eesmärkidest on tagada kõigile tahtjatele võimalus õppida ja seeläbi anda neile võimalus panustada meie ühiskonda. Väga suuri kulutusi vajab tervishoiu valdkond. Eestis töötavad kõrgelt haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju muresid, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks. Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda
tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Julgeoleku tagamine tulevikus 3 Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile. Riigikaitse tähendab seda, et lisaks sõjalisele riigikaitsele ja sisejulgeoleku tugevdamisele peab riik suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd
vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud. Liberaalne heaolumudel kehtib näiteks Ameerika Ühendriikides. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuse osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist. Maksud on suhteliselt väikesed, inimesed saavad lõviosa oma palgast kätte, aga
endale raske lubada, kuna valitsus muudab meid ise läbi maksude vaesemateks. Tegelikult ei ole inimeste majanduslikus ebakindluses süüdi vaid valitsuse kehtestatud maksud. Kõik meie ümber muutub, paljudel ettevõtetel pole enam võimalik tagada oma töötajatele tervishoiuhüvitisi või pensionitasu. Tuleb aru saada, et maksud pole kõiges halvas süüdi, vaid nende läbi saaks leida paljudele probleemidele lahenduse. Töö kaotamise tagajärjel või arstiabi vajadusel oleks võimalus riigilt abi saada. Mida rohkem me maksame, seda enam hüvesid me selle eest ka vastu saame. Ameerika peaks eeskujuks võtme Euroopa, kus maksavad küll inimesed rohkem makse, aga selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis.
Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform. 1) heal tasemel sotsiaaltoetused: - Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus
Riik on kehtestanud väga kõrged maksud, see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormuseg a, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesi d. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõh imõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel. liberaalne heaolumudel- levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustes t, vabadusest, võrdõiguslikku sest. Seda mudelit Iseloomustab vanasõna igaüks on oma õnne sepp. Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius. Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks
Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi. Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile. Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat hinnalisandit kaupadele, mille tarvitamist valitsus soovib piirata, nagu naftatooted, alkohol ja tubakas. Maamaks on maks, mida makstakse maa eest. Maamaksu peavad maksma maa
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
Minule meeldis väga saatesse helistanute kommentaarid, kus arvati, et inimesed käivad üle neljakümne aasta tööl, maksavad korralikult makse ja kui tuleb kätte aeg pensionile minna, näitab riik, nagu pensionärid oleks neile koormaks. Arvan, et kuna rahvas valib ise riigikogu, siis võiksid nad seal riigikogus rohkem panustada inimeste heaolule. Tänu valijatele on ju neil see palk mis parasjagu on. Siin kehtib küll vanasõna- ''ükski heategu ei jää karistuseta''. Mina arvan, et pension on tänapäeva Eestis liiga väike. Pensionärid saavad vaevu enda toetusega hakkama. Eriti veel need pensionärid, kes on jäänud üksi- kellel ei ole enam partnerit kõrval või kelle lapsed neid rahaliselt ei toeta. Põhjusi võib otsida ka vananevas ühiskonnas. Väga paljud tööealised noored lähevad välismaale elama, töötama, õppima. Pensionäride protsent aina kasvab, aga pole enam noori töölisi, kes neile leiva lauale toovad. Siit tuleb ka järgmine probleem- miks Eesti noored
Aga mul on ka perekonna tutvustes inimesi, kes on saanud vanaemaks või vanaisaks juba 30-40 aastaselt , mis on minu meelest vanavanemaks saamiseks liiga noor . Samas aga , tundub see praegu liiga vara , aga väga vanal ajal elasid inimesed ainut 25-30 aastaseks ja olid surma hetkeks juba mitme kordsed vanavanemad . Kõik on siiski suhteline selleles asjas . Aga ise küll ei kujutaks ette , et saan 30 ja siis saan vanaisaks . Aga ega pensionäridest vanavanemate elu ei ole väga lihtne . Pension on väike , aga sellest nad aru ei saa , et hetkel seda suurendada ka ei saa . Eestis on hetkel rasked ajad ja riigil ei ole raha ja selle tõttu ei ole võimalik ju pensioni tõsta. Aga pensionär ütleb , et temalt on raske ja ei jaksa end pensionist ülal pidada , aga sellest nad aru ei saa , et sama moodi on ju raske noorel inimesel, kelle palkasi kärbitakse ja makse tõstetakse . Minu arvates peaks nii olema , et kui oled tõõtav
võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada
Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel, 4 tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse suuremal või vähemal määral reguleerimisel (Sootak 1997:38). Ülim kõikidest seadustest on iga riigi jaoks põhiseadus, mis sõna sõnalt võikski tähendada kõige kõrgemat seadust, millele rajaneb kogu õigussüsteem. See on vastu võetud kõrgeima võimu kandja rahva poolt ning selle muutmine on keeruline.
Majanduslikult efektiivsed on mõlemad võimalused, ühiskonna seisukohast on esimene võimalus aga kindlasti eelistatum. Öeldes, et majandus toimib Pareto-efektiivsel tasemel ei tähenda see, et jaotus ka ühiskonna seisukohalt soovitav oleks. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Kui kõike reguleeriks turg, siis kes paigaldaks liiklusmärke, hoolitseks tänavavalguste eest ja liivatakse talvel tänavaid? Kas arstiabi andmine erakätesse tagaks kõigile võimaluse abi saamiseks? Kas kõik inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, kui koolihariduse andmine sõltuks vaid nõudmisest ja pakkumisest,? Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda tänaval elavates kodututes ja vaeste inimeste suures osakaalus. Suured erinevused inimeste elatustasemes vähendavad aga kogu ühiskonna heaolu
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüp
ummikuid ei ole. Samas ka rongiga on väga mugav liigelda. Aega saab paremini planeerida, tehes kasvõi koolitöid. Turvalisem liigelda ja odavam tuleb ka. Kes mida hindab. Mina kipun autot eelistama, kuna olen piisavalt laisk, et oodata rongijaamas. Erakondi reklaamitakse kas erakonda ennast või mõnda selle liiget. Kes lubab vähendada tulumaksu, kes lubab kiiret majanduskasvu ning keskmise palgataseme tõusu. Silmatorkavaim neist lubadustest on järjekordadeta arstiabi. Kahjuks on järjekord ainuke tõhus vahend piiratud ressursi, st haigekassa ja kodanike tulude mõistlikuks kasutamiseks. Alternatiiv järjekorrale on anarhia kellel jõud või raha, sellel õigus. Seepärast on ravimisel järjekorrad, mõnel juhul isegi aastateks, ka meist palju jõukamates riikides. Euroopa Liidu tasemel ravimiseks tuleks meil kogu riigieelarve kulutada ainult tervishoiule, USA tasemeks oleks vajalik aga veelgi suurem eelarve. Lubadused selles valdkonnas jäävad
(www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 2
Terrorioht põhiliselt puudub, kuid seda ei saa lõplikult välistada Kõigil inimestel on vabad käes ja teevad mis tahes. Siin ei pea naised ööpäevaringselt kodus olema ega ennast katma mingitesse ebamugavatesse riietesse. Eestis ei tapeta inimesi ainult selle pärast, et ta rikkus mõnda usulist reeglit. Eesti kodanikud ei ole nii jõhkrad. Eesti on arenenud riik ning siin on palju võimalusi, näiteks internet, telefon, televiisor, suured kauplused. Leian, et arstiabi on Eestis heal tasemel, kuigi on ka neid riike, kus on see veelgi parem. Paljudes arengumaades neid erinevaid võimalusi pole ning ka arstiabi tundub üsna kesine. Elatakse pisikestes hüttides või kergesti lagunevates hoonetes ning ühendus muu maailmaga puudub. Eesti kodanik saab vabalt liikuda ringi ka Euroopa Liidu riikides. Kuid Eesti kodanikuks olemisel on ka mõningaid negatiivseid külgi. Eesti riigis on palgad
abil ümber tulusid ja korraldades haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. - pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri - heaolu riik pakub ühishüviseid (raamatukogud, haridus) * Heaoluriigi olemus: - Ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse turu vahenduseta ning seda tarbib enamus ühiskonna liikmeid. - Ühishüvis aitab ühtlustada toimetulekuvõimalusi, et kõik saaksid tarbida olulisi sotsiaalseid teenuseid. Heaolu mudelid: KONSERVATIIVNE HEAOLUMUDEL orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadusi. · Keskseks heaolu eest vastutajaks tööandja, töövõtja, pere · Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus · Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. · Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt
ja ei ole hea ega ka tihtipeale seaduslik. Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on. On inimesi, kes teavad seda kõike ja on sellega leppinud, kuid rohkem on neid, kes alles probleemide tekkides avastavad, kui palju ametliku palga puudumine neid piirab. Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis teatavasti arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond pakub. Võib öelda, et seetõttu on tänavad auklikud ning rohkem tuleb maksta ühistranspordi, tervishoiuteenuste ja muu sellise eest. Samas kantakse kahju ka siis, kui õnnetusjuhtumi puhul ei jõua rahapuuduse tõttu kohale kiirabi, päästeteenistus või politsei.
Just palk ongi see, mis inimesi totaalseid muudatusi oma elus tegema paneb. Heaks näiteks on siinkohal paljude arstide tööle asumine mujale riikidesse. Siis seisamegi probleemi ees, kus näiteks Rakvere haigla pidi aastavahetusel jääma ilma lastearstita, sest noored arstid teenivad Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud kas me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud? Parem ei ole olukord ka linnades ja nende lähiümbruses, kus tühjalt seisavad uued elamud ja sama tühi on ka endistest ehitajatest töötute pilk
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame j
Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia. Ka meie päevil võitlevad vasakpoolsed poliitikud nõrgemate kodanike heaolu eest, muretsevad hariduse ja arstiabi kättesaadavuse pärast jms. Neil on tänapäeval igal maal oma nimi: sotsialistid, sotsiaaldemokraadid, vasakparteilased, leiboristid jm. Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas. 8
See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele
kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne. Polity võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka poliitiline grupp, nt valitsus, korporatsioon. Võimu hajutatakse erinevate institutsionide ja nn polityte vahel. 15. Kirjeldage Bismarki loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Sellele pani aluse Saksamaa kantsler O. von Bismarcki 1880. a-te sotsiaalkindlustusvorm. Paljud Bismarcki poliitika põhijooned on tänaseni säilinud. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel
[1] Viimastel aastatel on põgenike arvu plahvatusliku kasvu tõttu veoautode juhid justkui piiramisrõngasse. Vt. BBC reportaaži [2] Põgenikud üritavad – tihti eluohtlikul moel – saada Suurbritanniasse, et esitada seal asüülitaotlus. Miks, nad võivad oma elu ohtu panemata paluda ju varjupaika Prantsusmaal? Igal riigil on asüülitaotlejatele omad boonused. Britid annavad täiskasvanud asüülitaotlejale tasuta peavarju, arstiabi ning 37 naela (vrdl. 90 eur kuus Eestis) nädalas.[3] Ungari on viimaste aastate drastiline näide, kuidas müüdid panevad inimesi liikuma. Põgenikud (peamiselt Kosovost) esitasid Ungarile 2014. a 42 277
toetused. Kokkuvõtteks: Tavapärasest konsensus poliitikast anti no järele–suur vastasseis, parteide ja AÜde vahel- tulemuseks AÜde võimu ahenemine. Olulist hõiveolukorra paranemist ei ole toimunud. Insider-outsider probleemid tööturul- suudetakse paindlikkust luua vaid läbi nö a-tüüpiliste töötajate ehk oursider’ite. UK- The third way in LMP Kontekst: Majoritaarne valitsemissüsteem, vähe vetopunkte. Liberaalne heaolumudel, US poliitika mõjud. Oluline probleem mitte niivõrd töötus kuivõrd vaesus Reformid 80ndad- 90ndad (Thatcher): Toetuste vähendamine, töötukindlustuse asendamine. Jobseeker Allowance’iga (tugevalt tingimuslik). AÜde võimu kärpimine. “work first” st töö võtta vastu igal juhul. Reformid alates 1997 (New Labor): Paindlik tööturg kui võti. Töötute poliitika sidumine koolitusega. “make work pay” (maksusoodustused madalapalgalistele). Töötutoetuste tingimuslikkuse/
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning
annaabi.ee 
