Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937...
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have ...
PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada ja täpsustada just seda mis antud hetkel ekraanil toimus HELILOOJATE FILMIMUUSIKA Spetsiaalne muusika mis on ettenähtud just antud filmile;(kirjutasid heliloojad) 1920.aastatel sündis juba rohkesti algupärast ja mõjutavat filmimuusikat "The Jazz Singer" esimene helifilm, mis sisaldas mõningaid muusikakatkendeid Muusik...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Surnud poeetide ühing. Ajalehe uudis ,,Miski pole võimatu." Welton'i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating'u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel ,,valesti" kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna ,,valesti" all mõtiskleb härra Keating, et see on ebavajalik ja mittesobiv, kuna antud õpiku autor ei osanud Keatingu meelest luulet mõistena analüüsida. Samuti andis härra Keating ka poistele temameelest eluks vajaliku mõtte, mis kõlab järgmiselt: ,,Carpe diem (ladina k.) ehk Seize the day (ing. k.) ehk püüa päeva!" Poisid arvasid algul, et õpetaja on hull, kuid hiljem muutsid oma arvamust ning ütlesid, et nende meelest on õpetaja eriline, teistsugune ja tema õpetusviis meeldib neile kõige rohkem. Siit...
NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge...
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepä...
1.Mis on mängufilm, animafilm ja dokfilm? Mis on nende zanrite tunnused? 2. Mis on mängufilmi, animafilmi ja dokfilmi alazanrid? 3. Mis on avangardfilm? tuua üks näide? 4. Mis on õudusfilmi tunnused? 5. Mis on Blockbuster? Tuua mõni näide? 6. Mis on kultusfilm? Tuua mõni näide? 7. Nimeta kaks eesti filmi heliloojat. 8. Nimeta kolm Kaljo Kiisa filmi? Loominguline ülesanne (selle peale võid juba varem mõtlema hakkata, aga kodus valmis pole mõtet kirjutada, meil on tunnis aega küll et seda teha). 9. Mõtle ise välja film, millest võiks saada kultusfilm? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 10. Mõtle ise välja film, millest võiks saada blockbuster? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 1.-2. Mängufilm on filmikunsti põhiliik, mis põhine kirjanduslikus stsenaariumis ja näitlejate tööl.(komöödia, ajaloo, draama) Animafilm on animatisoonitehnikas loodud film.(anime, joonis, nuku) Dokfilm e. Tõsielufilmi kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine............................................................
Detsembrikuumus Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises. Kui üldiselt ajaloolised filmid ei tundu nii huvitavad ja on pigem keeruka sisuga, siis „Detsembrikuumus” on lihtsasti arusaadav ja huvitav jälgida ka selle konkreetse sündmuse kohta vähe teades. Olenemata filmi lihtsusest saab sellest uusi teadmisi ning teeb mõnegi asja selgemaks, kui seda oli varasemalt. Näiteks eelnevalt olid minu arvates punased vaid venelased, kuid tänu filmile sain teada, et nende alla kuu...
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
Filmikunsti ajalugu. Eesti filmi ajalugu. • Filmikunsti sünniajaks võid pidada 1895 aasta detsembikuud,kui vennad Lumiereid näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailma liikuvaid pilte. • Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Oli unbes 30 vaatajad ja ka mõned ajakirjanikud ja LumiereZide sõbrad. • Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinose...
“November” Maige Muidre Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti...
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
FILM ,,SÜGISBALL" 1. Filmi rezissööriks on Veiko Õunpuu- Eesti filmi- ja teatrilavastaja. Sündinud 1972 Saaremaal. Ta on õppinud Estonian Business Schoolis rahvusvahelise ärijuhtimise eriala, 1999. aastal Eesti Humanitaarinstituudi kirjandusteooria ja semiootika eriala ning Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Filmi alal on ta iseõppija. Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta rezissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production, mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti "Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvus...
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on või...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata en...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone. Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli sünkroonis, kuna iga fil...
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja...
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav m...
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Harri Valge VIIMNE RELIIKVIA Kokkuvõte Juhendaja: R. Raigla Vana-Võidu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia.......................................................................4 Tegijad.................................................................................................................... 5 Dublaaz.................................................................................................................. 6 Võttepaigad........................................................................................................... 6 Taastamine............................................................................................................. 7 Esilinastus ja taaslinastus................................................
Filmiarvustus "November" "November" on uus Eesti fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub ühes tavalises Eestimaa külas. Film kajastab kunagist elu Eestis. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust. Loomulikult oli ka palju huumorit ja roppust, mis kõik on enamasti Eesti filmidele omane. Pildiliselt on "November" hämmastav ja ebamaine. Käsitletud olid suurimad selle aja probleemid 15. ja 16. sajandil. Kuidas vaesamad rügasid talutööd teha, pidid katkuga võitlema ja rikkamate eest tehti kõik ära. Elati uhketes maj...
Õigus ja tõde Eesti filmis aastatel 1948 -1967 Neljakümnendatest alates liikus Eesti kinokunst õitsengu suunas. Hiljuti oli sündinud suur filmikompanii Tallinnfilm, kes tootis kokku üle 800 filmi, lisaks sellele hulgaliselt kroonikaid ja ringvaateid. Tallinnfilmile suutis kodumaal ainsana konkurentsi pakkuda Eesti Telefilm. Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti fi...
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Turundus TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI - JA MEEDIAKOOLI TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI ANALÜÜS Referaat Koostanud: Maris Orumaa Madis Mõtus Jarmo Liivak Anastassija Ignatjeva Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2012 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs SISUKORD Tall...
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,...
Henri Jeret 11c Malev Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõtlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ...
Rakvere Ametikool Kadri Küttim ja Aliis Pääro Arvutiteenindus laomajanduses Animatsiooni ajalugu Referaat Juhendaja: Kaarin Vask Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Animatsiooni seletus.........................................................................................................................4 Animatsiooni ajalugu........................................................................................................................4 Animatsiooni ajalugu Eestis............................................................................................................. 6 Pildid animatsiooni multifilmidest...................................................................
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
Nullpunkt Mihkel Ulki 2014. aasta noortefilm "Nullpunkt" põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde, Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius. Filmi peategelaseks on probleemsest perest pärit noormees Johannes, kel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud, seda vana klassiõe eksiarvamuse tõttu. Tegelikkuses on Johannes südamlik noor, kes üritab anda endast igas eluaspektis kõik, kuid tihti saadavad teda ebaõnnestumise...
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, ...
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisuta...
Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõi...
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema teostest on veel ilmunud ...
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab ajalehe esikaanele ja pälvib avalikkuse tähelepanu, hakkavad inimesed tavalisest rohkem surema. See artikkel tõestab, et inimesi on väga kerge mõjutada isegi sellisel viisil, mis puudutab ajalehe ...
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Retsensioon filmist ,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film 2002. aastal valmis A. Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" romaani põhjal täispikk mängufilm. Nii romaani, kui ka filmi süee põhineb Vabadussõja ainete alusel, aastatest 1918- 1920. Ajaloos toimus Vabadussõda Tartus, seda kajastab ka film. Poisidki, kes uljaspäi lahingusse jooksid olid pärit Tartust ja käisid Tartu Kommertskoolis. Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade Ahaste ajaseisma panek kellatornis ja punaste lipu Eesti lipuga vahetamine. Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see...
PAHUPIDI Cinamonis on juba pikka aega jooksnud uus perefilm nimega „Pahupidi“. Kriitikutelt on see saanud väga palju häid arvustusi ja oli ainult aja küsimus, kuna ma seda ka ise vaatama lähen. Alguse poole näidati pikka aega uut Eesti artistide muusikavideot, mis ajas küll veidi segadusse, sest oli raske aru saada, kas see video läheb kuidagi filmi teemaga kokku, kas see on filmi osa ja nii edasi, kuid video ise oli väga armas ja sügavamõtteline. Mida edasi, seda paremaks film muutus. Film keerles põhimõtteliselt selle ümber, et 4 erineva iseloomuga tegelast kontrollisid ühe tavalise tüdruku mõistust ja tema tegevusi. Mulle meeldis kõige rohkem filmi juures see, et selle iseloomu ülesehitus oli rõõmus, kurb, rõõmus, kurb, rõõmus, sest nii oli seda veel huvitavam jälgida ja näha sai väga palju vaheldust, mis tekitades lõpus sellise tunde, et film võiks olla pikem ja ei tahaks veel vaatamist lõpetada. Just ka selle tõ...
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kui...
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ........................................................................
,,Nimed marmortahvlil" ,,Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002 aastal. Film põhineb Albert Kivikase romaani ainetel ,,Nimed marmortahvlil". Antud film loob kaasakiskuva pildi ajast, kus paljud koolipoisid otse koolist oma riigi iseseisvuse eest võtlema asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa...
MEHED EI NUTA Film "Mehed ei nuta" on valminud 1968.aastal Eesti Telefilmi poolt. Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn,...
annaabi.ee 
