Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmikunsti ajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Filmikunsti ajalugu.
Eesti filmi ajalugu.

Filmikunsti sünniajaks võid pidada 1895 aasta 
detsembikuud,kui vennad Lumiereid näitasid ühes 
Pariisi kohvikus esimest korda maailma li kuvaid pilte.
• Esimesele seansile pole tulnud just palju 
rahvast. Oli unbes 30 vaatajad ja ka mõned 
ajakirjanikud ja LumiereZide sõbrad.
• Hetke pärast ilmub  ekraanile  foto Lyoni 
linnaväljakust.
• Järsku hakkab  fotol  hobune liikuma 
vaatajate poole.Liikub ka jaama  rong
suppi sööv beebi jm.
• Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, 
tegimist oli tummfilmiga.
• Et vaatajad  asjast aru saaksid, näidati 
tiitreid ning taustaks mänditi sobivat  
muusikat.
• Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks 
kaader üksainud sündmus.
• Esimene kuulus  filmitegija  ja näitleja oli 
inglise koomik CHARLES CHAPLIN.
EESTI FILMI AJALUGU.
• Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil 
Tallinas  ja Tartus korraldati esimese 
avalikke kinoseansse ning eestlane sai 
näha maailmas sensatsiooni tekitanud 
elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi 
tänavapilt, suplus meres.
• XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal 
tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga  
hakkajad väikeärimehed ja entusiastid.
• Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti 
helifilmi näitamiseks  vajaminev aparatuur, 
oli Tallinna “ Gloria   Palace ”, praegune 
Vene Draamateater.
• Esimene kodumaine heliga mängufilm, 
ühtlasi ka muusikafilm, oli  “Päikese 
lapsed”(1932), lavastaja ja  operaator  
Theodor Luts .

Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) 
oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2]

Õppinud  Simuna kihelkonnakoolis, Tartu kaubanduskoolis. Lõpetas 
Peterburi kommertsgümnaasiumi.

Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts  Kuperjanovi partisanina[1]

1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti 
täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenaariumi autor oli Aksella 
Luts.

1931 . aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ning 
kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi "Ruhnu". Koostöös soomlastega 
valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi "Päikese lapsed". 
Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. Teise 
maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest 
lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd 
mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid 
dokumentaal- ja reklaamfilme.
•  Film  helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai 
helifilmi tegemiseks vajalikud  seadmed  kätte 1937. 
aasta suvel.

• 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis 
aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti 
valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu 
tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene 
eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans 
Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots.

• Georg Ots sündis 21. märts 1920.a 
Petrograd –suri 5. september 1975.a 
Tallinn) oli eesti laulja.
Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots 
ning Georgil oli ka õde Maret. 
• Eesti filmil oli oma  publik  1960-1980 
aastail. 90-tel linastanud Eesti filmid on 
enamasti olnu väga haledad võrreldes 
Nõukogudeajal vändatud  filmidega .
• Animafilmid jõuavad enamasti 
teleekraanile pärast seda, kui nande vastu 
on välisfestivalid huvi minetanud.
• Üheksakümnendatel ei ole eesti 
tõsielufilmi üldiselt suurel ekraanil  
näidatud , kui jätta kõrvale esilinastused ja 
festivalid.
• Tänaseks päevaks ei ole meie filmi seisud 
eriti parenenud, endiselt määrab palju 
raha, kuid esile on kerkinud/kerkimas 
terve rida noori filmitegijat, kellest 
loodetakse/oodetakse paljugi.
• Kaskadöör-asendab näitlejaid ohtlikes 
olukordades.Riskivad oma eluga.
• Filminäitlejad-peavad nad suutma steene 
mis tahes  järjestuses  mängima.
• Peooperaatorid ja assistendid-aitavad 
kaamerad laadida ja teravustavad ning 
töötavad duublinäitlejaga.
• Abitöölised-lükkavad kaamerat rööbastel, et see 
liguks stseenis  sujuvalt .
• Valgustaja-tekitavad tugevate valgustitega 
võimalikult loomuliku valguse.
• HelireZisöörid- vastutab filmi heli eest.Vi vad 
heliread tasakaalu ja ühendavad põhilindiks.
• Helitehnikud(oskutöölise)-jälgivad filmi ja 
ajastavad ning tasakaalustavad 
heliu.Paigutavad mikrofoone.
Äitah teile tähelepanu eest!!!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
Vasakule Paremale
Filmikunsti ajalugu #1 Filmikunsti ajalugu #2 Filmikunsti ajalugu #3 Filmikunsti ajalugu #4 Filmikunsti ajalugu #5 Filmikunsti ajalugu #6 Filmikunsti ajalugu #7 Filmikunsti ajalugu #8 Filmikunsti ajalugu #9 Filmikunsti ajalugu #10 Filmikunsti ajalugu #11 Filmikunsti ajalugu #12 Filmikunsti ajalugu #13 Filmikunsti ajalugu #14 Filmikunsti ajalugu #15 Filmikunsti ajalugu #16 Filmikunsti ajalugu #17 Filmikunsti ajalugu #18 Filmikunsti ajalugu #19 Filmikunsti ajalugu #20 Filmikunsti ajalugu #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti filmi ajalugu
1
doc

Eesti filmi ajalugu

mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (1)

meilir12 profiilipilt
meilir12: Väga hea
15:38 10-05-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun