Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korruptsioon, teisisõnu, president, valimisõigus, rahvavõim, riigikord, süsteemil, tugevaks, referendum, lahusus, kolmandaks, rassist, muust, katar, botswana, erakonnad, käies, abraham, lincoln, öelnud, perfektneÜhiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel
Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt
1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Viimastel aastakümnetel on referendumite korraldamine sagenenud, mis näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada
Demokraatia tunnused: Vabad ja õiglased valimised Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu. 4. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt võib see kaasa tuua valitsuse laiali saatmise ja uued parlmendi valimised. Presidentalism on selline valitsemis korraldus mille mudeliks on võetud U.S.A valitsemis kord. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea aga tal ei ole ainuvõimu, sest ta jagab seda parlmendiga. President on valitsuse juht, ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid, on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda et, ta esitab konkressile läkituse mida kongress võtav arvesse seaduse koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant.
o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma
Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit)
4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest
10. Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik? (Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11. Demokraatia vormid tänapäeval Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus
Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel. Demokraatlik on ühiskond siis, kui ettepanekud (otsuste eelnõud) või kandidaadid saavad omavahel vabalt võistelda (konkureerida). Mõttekaaslased peavad saama
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi,
vabadused, poliitilise tahte protsess jne Põhiseaduse struktuur: Preambul: I. Üldsätted II. Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse
võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne.
· Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid? Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9
Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed
4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid) 12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus 14.Ptk KOV 15.Ptk PS muutmine PS rakendamise seadus PS täiendamise seadus IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias. Siseriiklik õigusnormide hierarhia: 1
kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; 2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3
Tähtsad ka haridus, SKT jne. 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) Esimesed valimised toimusid Asutavasse Kogusse 1919 ja 1920 võeti vastu esimene põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus. Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud, mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse kommunistliku partei poolt – nende võrk hävitati, toetus neile vähenes, erakondade lahkhelid
(lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui
annaabi.ee 
