Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti Ärkamisaja Luuletajad - sarnased materjalid

enno, hmitus, ridala, adson, ppis, 1904, luuletuse, mnaasium, villem, tsin, ndaja, petaja, toimetaja, 1910, kirjanduslik, igatsus, tuglas, gailit, filosoofilis, friedrich, kogud, pilaste, luulekogu, seej, 1931, laikmaa, 1902, luulest, koguteos, heks, talvet, kutsel, semper, koost, rannad, kauged, elul, luuleraamat, oleviku, proosakirjanik, nooreestlased
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli ­ üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" ­ see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

" 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe"

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" ­ Gustav Suitsu (1883­1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905­1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

sammas on elusast puust. Nüüd sai Penelope aru, et see oli tõesti tema kauaoodatud mees. Ta palus Odysseuselt andeks, Odysseus oli hea ja andestas talle. Nüüd said nad mõlemad täielikult nautida teineteise lähedust. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Aga siis tulevad tapetud kosilaste sugulased – Odysseus külvab nad kinkidega üle, kõigil on hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J

Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja ­ ja Lääne-Euroopasse (Skandinaavia, Prantsusmaa)

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti luuletajad

"Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Loodusluules kirjeldab ta Eestile iseloomulikke maastikke. Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, Ma vaatan, kuni väsib silm, ei teine teisest mööda saa: mu mõtte tuleb vaimuilm: üksteise ette tõttavad, tuisk jookseb võidu tuisuga, üksteist nad maha jätavad. ei teine teisest mööda saa. Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et viimasel ajal tuiskab kogu aeg lund ning siis on näha, kuidas nad võidu jooksevad. Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

ma waene Tardo liin...", kus elas hardalt kaasa oma maa ja rahva saatusele ning trööstis neid raskel ajal, sisendades lootust paremale elule.Käsu Hansu kaebelaul levis tollal Kagu-Eestis käsikirjaliselt, tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim üleskirjutus pärineb Tartu Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjani sulest Jaani kirikuraamatus 1714. aastast. Trükis avaldati kaebelaulu üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894. aastal Villem Reimani redigeerituna. Tervikuna ilmus lugu koos saksakeelse tõlkega alles 1902. aastal. Käsu Hans oma itkulauluga on lisaks oma rahvale härda kaasaelajana oluline ka kui esimene teadaolev eesti soost luuletaja ning laul on omakorda lisaks ajaloosündmuse tõetruule kujutamisele väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, seda EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 6

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) ­ kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" ­ seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" ­ väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) ­ keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) ­ sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine ­> iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" ­ abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu.

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 ­ 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 1911­1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I ­ 1905, II ­ 1907, III ­ 1909, IV ­ 1912, V ­ 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem

Kirjandus
208 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”).

Eesti kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER ­ TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni.

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

Kuulsamad jutustused: ,, Vari" (on külaproosa alusteoseid, on isiklik lugu mis on justkui tema lapsepõlve mälestused ja unistused), ,,Peipsi peal", ,, Käkimäe kägu" Luule ­ laguses ilmus ta luule kalendrites, olid iseloomulikud tolla ajastu luulele, järelromantilised ja ilutsevad salmikud, Kuid näitavad ka tema luuleannet. Joonistab oma luuletusters realistliku looduspilti, nätab sellega meeleolu, tunndeid, värsid on lihtsad ja loomulikud. Peale tema haigestumist avaldab vaid ühe luuletuse, see muutub väga tähendusrikkaks eesti kultuuriloos, see on ennustus tulevikust. ,, Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tähtis koht on tema luules isamaluulel, mis põimub luuletaja isikliku saatuse teemaga. Liivi isamaa on midagi õnnetut ja armetut mitte nii nagu oli see koidulal. Kuid väljendab armastust isamaa vastu. Saatuseluules ­ kirjutab enda mõtteid ja tundeid, hirmud ja ängid, on kirjuatnud ka armastusluulet, looduseluulet. Liivon olnud läbi aegade üks

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

1) Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala(- luule). Tuglase novelle; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni, J. Liivi loomingut 2) Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust 3) Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala 4) Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika 5) Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud 6) Nad asutasid samanimelide kirjastuse 7) Avaldati ühiskondlikke poliitilisi artikkleid Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika. Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel:

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi. Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin. Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 ­ 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ernst Enno, Gustav Suits, "Siuru", "Tarapita"

Novell "Androgüüni päev", kus peategelane muutub poole novelli jooksul printsessist elunautivaks printsiks. Kuulsaim novellikogu Tugalselt on "Saatus". Ta on kirjutanud ka 2 romaani ja reisikirju. Kuulsaim romaan on "Väike Illimar" (1937). See oli mälestusraamat, rääkis autori enda lapsepõlveelamustest. Peategelane oli häbelik, tundeline noormees. Tuglas kirjutas ka marginaale, kus arutletakse lühidalt mõne elunähtuse üle. Ernst Enno On kuulus luuletaja, kes võttis Eestis esimesena kasutusele vabavärsi, aga on kirjutanud ka riimilist mõtteluulet. Pärit Tartumaalt. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Riias kaubandust. Töötas õpetajana ja hiljem koolinõunikuna. Tema lapselaps on kirjanik Elin Toona. Enno luuletused olid sümbolistlikud ja mõjutatud idamaisest filosoofiast. Ta uskus, et inimese eesmärk on ühineda kõiksusega, ennast arendada, et jõuda maailma harmoonia tunnetamiseni

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?

Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

· Rahvusliku ärkamise aeg ­ otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp ­ XX saj vahetus ­ Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon ­ rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits ­ rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik ­ keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg ­ lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde ­ tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 ­ tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 ­ reaktsiooniperiood 3. 1915 ­ I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Eeskujud Kirjanikud ja filosoofid läänest ja idast: Ch

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2

Kirjandus
187 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kirjanduse koolieksam

Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM ­ vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS ­ luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF ­ salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks.) LÜROEEPIKA ­ kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA ­ üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Marie Under

selgus peagi. Vaimsesse avardumisse oli tulnud nüüd nagu seisak. Turvaline kodu ja majanduslik muretus polnud Marie Underile esmajärgulise tähtsusega. Ta ei kodunenud loomult kinnise C. Hackeri kõrval. Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu. Intervjueerija küsimusele, mis laadi elamuseks olid Moskva aastad, on Marie Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi ­ nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks. Elamused Kassari loodusest virvendavad sel aastal kirja pandud värssides. Ja sellel suvel tuli Marie Underi ellu Ants Laikmaa. 1904. aastal on dateeritud Laikmaa tuntud pastellportree noorest naerusuisest Muttiks nimetatud Marie Hackerist. Sellega seotud sündmused on nüüd juba ise saandu ajalooliseks poeesiaks

Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J

Kirjandus
171 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun