Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates.
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa
alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli sedagi kuulata, kuidas piltide järgi otsitakse võimalikult originaalilähedasi tapeete, lühtreid, diivaneid jms., kuidas nuputatakse, et mis värvi miski asi täpselt olla võis ja mis otstarve toal oli. Lisaks sellele, et Alatskivi loss on kaunis, kuulub selle juurde ka imeline park. Sangaste ega Saue mõisa kohta mul väga palju infot küll pole, aga ma tean, et Sangaste lossigi kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis
linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)...............
Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK........................................................................................................
Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik.......
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .......
Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud
jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Koguduseliikmed soovisid saada väikest kogudusekirikut, kuid Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Sahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Kaarli kirik asub Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks
kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki,renessanssi ja barokki Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
nn. rippuvad rätikud, hammaslõige ja vertikaalsed vaokesed.Varaklassitsistlikel ustel on enamasti baroksed sepised, nii ka praegune rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks)
Neid võib loendada kahekümne ringis. Sajandi lõpu poole oli historitsism muutunud küpsemaks ja nõuti arhitektuuriloo põhjalikku tundmist, tegu oli ajaloolisi võrdlusi täis arhitektuurilise diskursusega. Tegemist ei olnud siiski puhtlalt varasema kopeerimisega, vaid hakati aina enam hindama ka arhitekti fantaasiat ja seda kuidas ta suudab luua originaalseid kompositsioone. Vanu vorme kasutati uutes seostes. Neogootika kõige esinduslikum näide on ehk Valgamaal asuv Sangaste mõis (projekti autor Otto Pius Hippius) (joonis 2). Tegu on väga eripalgelise mõisahoonega, mis on küllaltki liigendatud ja esmapilgul seetõttu raskesti hoomatav. Seda tingib ka rohke risaliitide, ette- ja tahaastmete, astmikviilude ja tornilise katuse kasutamine. Lisaks peahoonele lisandusid 1880. aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud.
kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust. Algselt oli Iisaku kirik Jõhvi abikirikuks (ajavahemikul 1744-1867), sest polnud piisavalt raha, et kirikuõpetajale maksta. Sel ajal pidas Jõhvi õpetaja ainult kord kuus Iisakus jumalateenistust. Kuna ei saadud ise jumalateenistusi läbi viia siis püüti lahutada Iisakut Jõhvist ning liita Iisaku koos Tudulinna kabeliga üheks uueks koguduseks, kuid tulutult. Nimelt kihelkond kartis, et ei suudeta majanduslikult toime tulla (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77).
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15
Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
..27 Lehekülg 1 - 29 2. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? 18.saj viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. 1764. a. andis Saksa kunstiteadlane Winckelman välja raamatu antiikkunstiajaloost, kus ta ülistas antiikkunsti lihtust, selgust, loogilisust. Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus .
toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha
Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi
Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
