Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg 60 83 2 SKT/in arengutrend Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus.
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud
riikides nagu Eesti ja Singapur on raske protsenti märgatavalt tõsta. Senegalis tõuseb protsent aga jõudsalt. 5. Interneti kasutajate hulk 100 inimese kohta Joonis 5: Interneti kasutajate hulk Parema ülevaate saamiseks tegin joondiagrammi, kust paistab hästi välja interneti kasutajate hulga suur kasv. Eesti ja Singapur on küllaltki võrdsete tulemuste juures hoidmas kohti esi 30 hulgas, Senegal madala interneti kasutuse juures 100. koha piiri peal. 6. Mis mind hämmastas ? Üldiselt arvasin enne töötegemist, et Eesti on natuke lähemal maailma tipus olevatele riikidele arengumõistes. Aga kõige rohkem üllatas mind siiski see, et Aafrika riigid, eelkõige minu poolt valitud Senegal, nii kehva arenguga on. Tundides olime rääkinud küll, et vahe on suur, aga ma ei arvanud et nii suur. 7. Kasutatud materjal http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html http://hdr.undp.org/en/statistics/
Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Norraga võrreldes on Saksamaa inimarenguindeks madalam 0.038. Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on Saksamaaga võrreldes ligi kaks korda lühem. RKT elaniku kohta on Tansaanias 33.526 võrra väiksem kui Saksamaal.
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...
SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE......................................................................
Miks SKT ei ole ainus arengutaseme näitaja? Sest SKT ei ava põhjusi, miks mingi riik on rikas või vaene. Ei arvesta nt. koduses majapidamises tehtut. Arengutaseme määrab ka osalus maailmamajanduses. 8 EÜ liikmete inimarengu indeks (2001) (Norra on esimene, aga pole EÜ liige) Country Human Development Index* Sweden 0.941 Netherlands 0.938 Belgium 0.937
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM.......................................................................................................... 8 3.RAHVASTIK....................
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ
Alla 15-aastaseid on riigis kõige rohkem, eriti just poisse. Kuni 15-aastaste laste osakaal on ~30%. Tööealisi on ~60% ning vanureid on ~10%. Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi.
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika...........................................................
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................. 6 Rahvast
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE...................................................................................................................
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht on Blue
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepär
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood .....................................................................................
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% valgevenelased, 0.8%
inimesed võimelised maksma riigile nii kõrgeid makse kui teevad seda Rootsi, Norra, Taani kodanikud. Nii Eesti riik kui kogu rahvas peavad mõtlema, kuidas säilitada iga pere toimetulek ning tagada ühiskonna suutlikkus majandusraskustega hakkama saada ja uuesti tõusuteele jõuda. 14 Kasutatud allikad: 1. Cummins, R. A. (2002) ,,Objective and subjective quality of life: an interactive model. Social Indicators Research" 2. Farquhar, M. (1995) ,,Elderly people's definitions of quality of life. Social Science and Medicine" 3. Jeffers, L. W., Dobos, J. (1995) ,,Separating people's satisfaction with life and public perceptions of quality of life in the environment. Social Indicators Research 34 (2)" 4. Kirch, M. ,,Eakate hoolekandesüsteemist Rootsis" 5. Kutsar, D
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M
gif 10. märts 2006 Infot Itaalia kohta http://www.estemb.it/lang_1/rub_382 11. märts 2006 Italy: History, Geography, Government, and Culture http://www.infoplease.com/ipa/A0107658.html 11. märts 2006 Itaalia - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 11. märts 2006 Italy - Wikipedia, the free encyclopedia http://en.wikipedia.org/wiki/Italy 11. märts 2006 Diamond Travel http://www.diamondtravel.ee/index.php?prog=609 11. märts 2006 Population 2006 country rankings - Flags, Maps, Economy, Geography, Climate, Natural Resources, Current Issues, International Agreements, Population, Social Statistics, Political System http://www.photius.com/rankings/population/population_2006_0.html 17. märts 2006 Gridded Population of the World - GPW v3 http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=ITA# 17. märts 2006 Population Summary for Italy http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=IT 18. märts 2006 CIA - The World Factbook Italy
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kas
Forest 9,680 10,052 10,175 Other wooded land 10,905 10,728 10,689 Forest and other wooded land 20,585 20,780 20,864 Other land 56,378 56,183 56,099 ...of which with tree cover - - - Total land area 76,963 76,963 76,963 Inland water bodies 519 519 519 Total area of country 77,482 77,482 77,482 Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Tööstus Türgis on palju erinevaid tööstusliike. Tööstustehased asuvad kõikjal üle maa, kuigi põhiline osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest.
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Interne
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Tallinna Õismäe gümnaasium Iirimaa Riigi iseloomustus Koostaja: Helena Pass, 10a Juhendaja: Jaanika Hõimra Tallinn 2011 Ii rimaa geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud o
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
