10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristofer Svenson
Õppematerjali autor
Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg 60 83 2 SKT/in arengutrend Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus. Eesti Luxembourg Venemaa 47 5 53 Sissetulekuindeksi arengutrend
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43
Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100) Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0
Brasiilia 0,807 70 72,0 89,6% $ 8 949 Oma riik 0,835 55 72,4 84,3% $ 22 053 Tabel 2: IAI (HDI) osakomponendid Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses(nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. Kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgeim. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 1: Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi
................ 9 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted............................................................................. 9 4. TURISM............................................................................................................... 9 5. Riigi areng........................................................................................................ 11 5.1 Globaliseerumine............................................................................................ 11 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus...................................................................13 Allikad................................................................................................................... 14 1 Sissejuhatus Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik. Praegu on Venemaa ametlik nimi . Venemaa piirneb loodes Norra ja
Siiski annab inimarengu indeksi iga- aastane arvutamine hea võimaluse nii riikide võrdlevaks hindamiseks kui iga riigi arengu jälgimiseks. Tabelis A on toodud näiteid riikide kohtadest inimarengu aruandes ning vastavalt sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883 46 Leedu 0.870 Keskmise inimarenguga maad: 123 Egiptus 0.703 158 Nigeeria 0.511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352 182 Niger 0.340
töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid