Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti ajalugu - sarnased materjalid

enamlased, iseseisvus, konstantin, vanematekogu, autonoomia, oktoobris, rahvuslaste, volitused, kadus, kiitis, konik, päästekomitee, demonstratsioon, kubermanguks, kingissepp, omavalitsused
thumbnail
9
docx

Eesti Ajalugu

abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda nõudis avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia (autonoomia ­ osaline iseseivus, mis on antud osale riigi territooriumist, ühele rahvusele). Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguseks oli I MS viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, puudus oli kütusest, toiduainetest ning tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, enam kui 1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt. Kasvasid sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi keisri kukutamisest.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda ­ riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 ­ Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 ­ Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise. Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska Kubermangu juhiks määrati Jaan Poska. 30/03/1917 ­ Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht ,,Kiir." ­ Jaan Anvelt. Endiselt oodati Riigiduuma kokkukutsumist, seda tehtigi, kuid see oli mõttetu üritus. Haridus. 1870 vallakool muudeti kohustuslikuks. Uued gümnaasiumid. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist. Harjumaal põletati palju mõisaid ja tapeti palju sakslasi. Lühikese ajaga vabastati Harju võõrvõimust välja arvatud Tallinn. Suur vägi umbes 10 000 meest asus Tallinna alla laagrisse. Paluti

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus ­ Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Nüüd polnud rootslaste võimsuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida. 29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721- sõlmiti Soomes. Selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 27. Balti erikord Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid).

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu

Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ­ ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ­ ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala ­ pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ­ ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia ­ rahvateaduse uurimine. Rahvaluule ­ luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ­ ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist ­ 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati ­ 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: ­ Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema ­ 19. novembril 1700

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

saj lõpp). Selleni jõuti 1802, alla kirjutas tsaar Aleksander I. Esialgu oli tegemist nelja teaduskonnaga. Filosoofia asendas kunstide teaduskonda. Teised kolm olid: arsti, usu ja õigusteaduskond. Üliõpilased olid algul baltisakslased, kuid siis hakkas ka eestlasi ja lätlasi sinna minema. Õppetöö toimus suures osas saksa keelse, vähemal osal ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G. F. Parrot. 1. ülikoolil oli laialdane autonoomia (ei allunud kohalikule rüütelkonnale) 2. ülikool sai enda kasutusse suured rahad, mida kasutati hoonete väljaehitamiseks Ehitati tähetorn ja ka anatoomikum. Rajati ka kliinik, mida tarvitati ka õppetööks. Osad ruumid kasutusel veel 2008. 1803 hakati õpetama ka eesti keelt. Koolikorralduse alused: 1. kihelkonnakooli ­ vallakool 2. kreiskool (maakonna kool) ­ õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne 3. gümnaasium 4. ülikool

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Ajalugu

kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu. Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult. Sisulagedad näidendid, ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, 1893 hoopis lõpetati valitsuse korraldusel. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe "Valgus", sundis lahkuma teise ajalehe toimetaja, et lugejaid juurde saada. Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti 1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof. 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja. 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank. 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse. Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle 1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti lähiajalugu

Pätsi juhtimisel. Põhilisteks eesmärkideks kuulutati: ühendada Eesti maa-ala tervikuks senise Eestimaa ja Liivimaa asemel; läbi viia põhjalik eestipärane koolireform; moodustada eestipärased kohtud; koondada kõik Eesti sõdurid Eesti pinnale. Kättevõidetud saavutustest tuleb kõige tähtsamaks pidada Eesti sõdurite koondamist kodumaale, milles Pätsil oli suur osa. Ilma selle eelsammuta poleks ei Vabadussõda ega riiklik iseseisvus olnud võimalik. Pätsi on hilisematel aastatel mõnegi sammu eest teravalt kritiseeritud nii vasakpoolsete kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks ­ kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi ­ teoreetiline murrang veebruar 1918 ­ 23

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

13.-14. sajandi Leedut võib nimetada sõjaliseks monarhiaks. 13. sajandi alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, mille eesotsas olid päritava võimuga vürstid. Teada on 10 maakonda: Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalsia, Suduva, Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said sruma ordumeister ja 48 orduvenda. 1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tähtsamad kõrgkoolid, kus eestlased said hariduse oli Tartu Ülikool, Tartu kõrgkoolid, Peterburgi sõjaväe ja meditsiini kool, Riia vaimulike seminar ja Riia Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

aastast. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased. Läti enda rahvuslik ajaloo uurimisel pärast läti vabariigi loomist. Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli). 1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Leedu ajalugu

ei olnud ületamatut seina vaba talupoja ja sõjamehe-aadliku vahel. Pidev sõjaolukord nõudis aadlike ridade täiendamist silma paistnud talupoegade hulgast. Hakkas tekkima ka juriidiline eristamine. Aadli jaoks olid oluliseks sõjalkäik ja saak ning valitsejaga läbisaamisi. Enamuses olid väiksem aadel, kellel oli paari adramaa suurune majapidamine ning paar temast sõltuvuses olnud naabermajapidamist. Hakkasid tekkima ka suuremad aadlikud suuremate, mitme külaga, maavaldustega. Samas kadus aga hõimuvürstide klass. Kui Leedu laiendas oma valdusi venemaa arvelt, siis tekkis kaks aadlike klassi leedulased ja venelased. Neil oli sarnane positsioon riigis, kuid ei sulanud kunagi ühte ning jäid täiesti erinevaks. Kuni 20. saj välja jäi Leedu vähe linnastunud maaks ning eksisteerinud linnades oli ka väike leedulaste osatähtsus. Leedu suurvürsti kiri Hansalinnadele, kus vürst kutsus Saksa käsitöölisi Leetu. Linnadest Leedus saab rääkida alles 13.saj lõpul ja 14

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ajalugu 1914-1918

See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 20 saj. alguses

erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad, siis ei saa ta oma laene tagasi. 2.9 1918 Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch. Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolsevikud. Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9.1 LÄÄNE-RINDEL. Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma. 29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga. 31.10

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eesti ajalugu 1920-1940

aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid ­ riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja ­valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest,

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti aeg

aastal. Poliitilise kriisi süvenedes muutus põhiseaduse reformi hädavajalikkus ühe ilmsemaks. Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks esimest rahvahääletusele pandud seaduseelnõu olid koostatud Riigikogu ja kolmas EVKL-i poolt. Kõik need nägid ette luua täidesaatev võim. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, mida toetasid ka Põllumeestekogud, kiideti rahvahääletusel 1933. a oktoobris ülisuure häälteenamusega ­ 417000 poolt ja 157000 vastuhäält ­ heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts,

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabadussõja lugu

olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni nii suureks, et tagavarapataljonis oli rohkem mehi, kui põhipataljonis. Eriti suureks muutus Tartus inimeste arv siis, kui lisaks pataljonimeestele ja linnaelanikele hakkasid sinna põgenema ka Läti sõjapõgenikud. Vaid natukene aega peale Riia vallutamist jõuavad Saksa väed Eesti saartele ning sealt algab Saksa okupatsioon. Kui Saksa väed jõuavad Haapsallu, siis on selge, et autonoomia tuleb koheselt välja kuulutada. 23. Veebruari õhtul kuulutatigi Pärnus, Endla teatri välisrõdul välja iseseisvus. Tallinnas oli iseseisvuse välja kuulutamisega natukene keerulisem, kuna Saksa väed olid Tallinnale juba väga lähedal. Eestlaste õnneks suudeti aega võita, öeldes, et linnas valmistatakse ette majutuskohti keiserlikele vägedele. 24. veebruaril, vaid üks päev enne sakslaste saabumist, kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik. 1918

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

I EESTI AJALUGU konspekt

Veebruarirevolutsiooniga Venemaal loobus tsaar Nikolai II troonist ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes üritas asuda demokraatlike reformide teele. Selles vaimus avaldati märtsi lõpus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eesti sai autonoomia Vene riigi koosseisus. Sellele järgnenud aasta jooksul kujunesid Eestis välja oma erakonnad. Septembri lõpupäevil aga jõudis sõda Eesti pinnale ­ saksavastases vaimus kogusid populaarsust ja võimu enamlased, Oktoobripöördega tulid nad võimule. 1918 aasta 19. veebruaril loodi aga Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms, mis koostas iseseisvusmanifesti. 24.veebruaril 1918 moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ja kuulutati välja iseseisvus. Vabadussõda Eesti sattus praktiliselt kohe peale iseseisvuse välja kuulutamist sakslaste võimu alla, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Poliitikas: demokraatia asendus enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, tööd alustas punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur 31. 32. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine 33.  Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali  Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada  Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon  1.veebr. 1918.a.üleminek uuele kalendrile  18.veebr 1918.a. saksa armee uus pealetung  19.veebr. moodustati Päästekomitee – K.Päts, K.Konik, J.Vilms  21.veebr

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

kasutada. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvust tuli kaitsta Vabadussõja, kus osalesid paljud koolipoisid. Inimeste elujärg paranes märgatavalt. Eesti talude toodangut, näiteks peekonit ja võid, eksportiti teistesse maadesse.Ametiasitustes ja koolides (k.a Tartu ülikoolis) kasutati eesti keelt.Kodudes oli rohkem tehnikat ning mööblit. Väga tähtis roll Eesti omariikluse saavutamisel oli tulevasel Eesti esimesel presidendil (1938.a) Konstantin Pätsil. Tallinnas andis ta välja ajalehte Teataja. Nõukogude sundis Eestile peal lepingu, millega paigutas siia oma sõjaväebaasid. Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. President vahistati ja viidi koos perekonnaga Venemaale, kus ta 1956.a vangistuses suri. 1990.aastal maeti ta põrm Tallinna Metsakalmistule. 40.peatükk Elu Nõukogude Eestis Iseseisvast Eesti Vabariigist moodustati Nõukogude Liidu koosseisu kuuluv Eesti

Eesti ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun