Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI AJALUGU (KULTUUR)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
algkool, kunstnikud, kultuurielu, avaaktus, taasavamine, autonoomia, aegsed, kirjanikud, tammsaare, ristikivi, gailit, konrad, laikmaa, kristjan, muusikud, loorits, keeleteadlane, kogerman, puusepp, arstiteadus, neurokirurg, loodusteadus, botaanik, öpika. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu. · Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi. · 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna
· 1.jaan. 1938 Kolmas põhiseadus EV riigipeaks sai president (K. Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja
Keskhariduskoole oli 1917 umbes 35 kooli; Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool; Ei soositud ja takistati õpetajate ühingute tegevust; Vallandati rahvuslikult meelestatud pedagooge. Pärast 1918.a. Saksa okupatsiooni: Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks); Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks;
ette tihedamat majanduskoostööd ning regulaarseid kohtumisi. 1930. aastate lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda, kui kasvas kallaletungioht nii NSVL kui ka Saksamaa poolt ning abi polnud kuskilt loota. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseks. Eesti sõjaväelased alustasid lähenemiskatseid Saksamaale, kui see polnud Eestist kui partnerist huvitatud. Eesti osutus Teise maailmasõja puhkemisel isoleerituks ning muutus kergeks saagiks. §18-19. Kultuurielu Riiklik kultuuripoliitika Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal jõuti Kultuurkapitali loomiseni. See kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest
-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena alates 1923. Aastast. Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni.
Uued tegevussuunad: eestlaste materiaalse kultuuri uurimine, minevikukäsitluse (eepos) ja rahvausundiga tegelemine. Estofiilsuse õitseaeg oli 1830.-40. aastatel. Periood lõppeb estofiilide pettumisega eestlastes. Üheks põhjuseks eestlaste õigeusku siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta
c)Alfred Neuland, Arnold Luhaäär tõstjad 19. Selgita: vaikiv ajastu 1935. a asendus demokraatlik riigikord Eestis autoritaarse diktatuuriga. Poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu) kultuurkapital 1925. a loodud kultuuri finantseeriv asutus, et kultuuri arengut ei peaks vaid riigieelarvest toetama, sest selline lahendus mõjus väikeriigi eelarvele laastavalt ning ei võimaldanud kultuurielu piisavalt rahastada. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaatsiisidelt ning lõbustusasutuste maksustamisest. kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli
Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. ·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist "Pallas" ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis.
* Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik
KULTUUR EV AJAL 1925 kultuurkapitali seadus Kultuuri toetati tubaka, alkoholi, lõbumajade maksudest, sihtkapitalide kaudu. Lisaks mitmesugused erinevad stipendiumid, vaikivast ajastust alates riiklike audasude jagamine. Iga riigi kult kõige olulisem on haridusküsimus. 20ndal aastal viidi läbi I haridusref, mis kestis 34nda a-ni. Põhimõtted olid 1) ühtsuskooli printsiip. Kehtima hakkas kaheastmeline koolisüst 6 klassiline tasuta kohustuslk algkool ja 5 klassiline tasuline gümn. Gümn olid hum, real, kaubandus ja majapidamiskallakuga. Õpetus algkoolis emakeelne. Õppemaksu suurus keskm a 60 kr, eragümn 90.-. 20ndate lõpuks oli tekkinud keskharidusega in üleprodukts. 2) 34 a uus haridusref, mis tõi kaasa kahe suunalise ja 3 astmelise haridussüst. I aste - 4 või 6 klassi algkooli, II aste kui 4 alg, siis 5 progümn või kui 6 alg, siis 3 reaalkoolis. Järgnes 3 aastaga gümn. Suurendati kutset andvate õppeasutuste hulka
Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism.
● 1865. aasta- Vanemuise selts; ● 1869. aasta- I eesti üldlaulupidu; ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (Paciuse viis); ● 1879. aasta- II eesti üldlaulupidu; ● Eesti ajakirjanduse rajaja, ärkamisaja üks juhtidest. Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“; ○ ISAMAALUULE - hümniline; ■ „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“; ■ „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“ ● Näidendid:
Siin kohtus ta esmakordselt Ants Laikmaaga ja peagi said kaks eesti kunsti tulevast suurkuju lähedasteks sõpradeks. 4 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Esiteks tuli tal kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses, juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.Laikmaa oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse Sezession näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. 1900.a novembri keskpaiku asus Laikmaa teele Müncheni poole, et külastada sõpra Kristjan Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud
o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5
o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5
Suurema osa moodustasid kaupmehed ja käsitöölised. Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus. Käsitööga tegelemine sai vabaks ja kaubandusega võidi tegelda laiemalt. Tekkis trükiavaldus järjest suurema kandepinnaga. Teater muutus baltisakslaste seas väga populaarseks. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 oli väga oluline nii eesti kui ka baltisaksa kultuuri jaoks. Algul oli olulisem baltisakslastele oli nende kultuurikeskus. Ülikool oli saksakeelne ja meelne. Alternatiivile Tartule oli Miitavi Lätis (Kuramaa rüütelkond), kuid otsustati ikkagi Tartu kasuks. Ülikool polnud sõltuv kohalikest rüütelkondadest, kuna allus otse vene haridusministeeriumile. Suured muutused tartus linna suurenemine, elanike kasv, hoonete juurde ehitamine, linnapildi muutumine
Leedu o Leedus edenes tööstus suhteliselt aeglaselt, põhinedes eelkõige põllumajandussaaduste töötlemisel. Metallitöötlemisettevõtted tekkisid alles 1930. aastatel Väliskaubanduspartnerid o Peamiselt Suurbritannia ja Saksamaa. Ekspordis olid esikohal põllumajandus saadused, neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang. Impordis domineerisid keemiakaubad, tööstusseadmed, samuti toorained ning mõningad toidutained. 3. Kultuurielu o Omariiklusel kujunes väljarahvuslik kõrgkultuur. Kultuuri hakati finatseerima riigieelarvelistest vahenditest. Lätis loodi Läti Kultuurifond ja Eestis Eesti Kultuurkapital. Need jagasid väljapaistvatele loovisiksustele toetusi, stipendiume ja preemiaid. o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt.
Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid algatuse suhtes ükskõikseks ja skeptiliseks. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd
III põhiseadus hakab kehtima jaanuaris 1939. Parlamentaarne riik Presidendile jääb võim Riigikogu koosneb kahest kojast- 1)riiginõukogud(ülemkoda)(40) 2)rahvaesindusorgan(80) Päts sai presidendiks, rahvas teostab riigivõimu presidendi valimistega, rahvahääletustega jne. 1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940). Demokraatia on piiratud, sest puuduvad parteid. HARIDUS Venestamine lõppes 1917. Autonoomia saavutamisel hakati kohe oma keelele üle minema. A. 1dets 1919- avatakse Tartu ülikool rahvusliku ülikoolina, 1920-tallinna tehnikum B. 1938- luuakse personaalne teadusteakadeemia, kus on 20 akadeemikut liikmeteks, 2 haru-loodusteaduste ja tehnikateaduste haru. Kuulsamad teadlased on bioloog Th. Lippmaa, arstiteadlastest A. Paldrock, neurokirurg L. Puusepp, keemik Paul Kogermann, astronoom Ernst Öpik. C
1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) · Hilisperiood (loomingus avaldub modernism)
imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i. 1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud.Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v? imukandjaid.Need kunstnikud, kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma. Suur osa kunstnikest suundus New York'i ja t?nu sellele muutus see linn maailma kultuurikeskuseks. Itaalias tulid võimule faistid.Nende juht Mussolini seadis eesmärgiks luua Itaaliast suurriik, mis jätkaks Rooma riigi traditsioone.Kunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j? rgimine, omap?rane monumentaalne paraadlik uus-klassitsism, eriti arhitektuuris. Kujutavalt kunstilt oodati igaveste, suursuguste ideaalide kehastamist
2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki
puudus ja piisava ettevalmistusega õpetajate vähesus. 1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. Reform tekitas aga pahameelt, kuna kõigile kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg. Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Võimalik oli valida: ) 4-klassiline algkool + 5- klassiline progümnaasium + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium. Senisest märksa suuremat rõhku pandi koolireformiga kutseharidusele rajati uusi kutsekoole, nende õpilastele tehti mitmeid soodustusi. Alus eestikeelsele kõrgharidusele pandi ajal, mil kestis veel Vabadussõda. 1. Detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Tartus tegutsesid lisaks endisaeaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- ja loomaarstiteaduskond. Teadus
Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias. Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism).
Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias.Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism).
1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918)
Andekamatele teadlastele anti abirahasid, võimalus end välismaal täiendada. Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum. Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu. Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk. Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp. Noorsookirjanduse alal Oskar Luts, kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1920. aastatel ei kammitsenud riik loomevabadust, ei avaldanud survet kultuurielule. 1930. aastate teisel poolel piirati mingil määral loomevabadust. Kultuuriautonoomia Riigijuhid püüdsid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka rahvusvähemuste kultuuri. Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile.
■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942); ○ “Hingede öö” (1953); ○ “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles.
Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt)
- Esimene Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega kunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. - Haris ennast ise, luges palju, Peterburi kunstiakadeemia (1848- 1855), andekuse tõttu, 1. Korraga ei lõpetanud, 2. Korral sai väikse kuldmedali. - Saab tellimuse vene tsaari Aleksander II portree tegemiseks, tõuseb õukonnakunstnikuks. Aleksander II tütre kunstiõpetaja. - Köleri eeskujud vähem tuntumad vene klassitsistlikud kunstnikud, natuke ka Brüllovi mõju (koloriit). - Portree Aleksander II, portreed tema pereliikmetest, aga kaduma läinud või oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree. - Köleri kunstiakadeemia lõputöö ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" antiikmütoloogia, 1855, õlimaal. - Autoportree 1859, õli. - Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma)
õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad Sport :jalgpall, maadlemine 1936 Kristjan Palusalu berliini olümpial ,korvpalli hakati mängima , spordi
- Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis
annaabi.ee 
