kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. Ernest Rutherford- oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed. Charles Chaplin- oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Ernest Miller Hemingway- oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja
Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena
2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.
koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku. Teise maailmasõja algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, vastastikune abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Majandus Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd.. 1918 1929 a
Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased
Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
· Venemaa andis Eesti riigile meie territooriumile jäänud ettevõtted ja sadamatesse jäänud laevad · Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine.
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat, kusjuures valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema.
kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskustest tekkinud sotsiaalsed pinged. Vaesema rahva hulgas leidus endiselt neid, kes kommunistide lubadusi uskusid. Kommunistide ja nende toetajate üle peeti sadu poliitilisi protsesse, kus kohtualuseid oli mitu tuhat, langetati ka surmaotsuseid. 1922. aastal lasti maha üks fanaatilisemaid riigikukutajaid Viktor Kingissepp, juhuu. RELVASTATUD RIIGIPÖÖRDEKATSE 1924. a 1. detsembril tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Valitsus oli ohtlikust olukorrast teadlik, kuid ei võtnud selle ära hoidmiseks midagi ette. Ootamatust ära kasutades vallutasid mässajad mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal
o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
· lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; · vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; · saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). · Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist
rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsusedAsutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim)
1919.a aprillis oli töötute arv kasvanud hoolimata mobilisatsioonile 14000 inimeseni. Kiratseva tööstuse elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost. Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetetööstuse ettevõtteid
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
tööpuudus; - vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; - saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks e kantsleriks. Kui 1934 suri Saksamaa president Hindenburg, uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ning Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füüreriks). 2.2.3. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid
......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalmimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
auastmeid ja aumärke. Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40- liikmeline teine koda, kuhu 6 liiget kuulus ameti poolest, 10 liiget määras president ja 24 liiget valiti omavalitsuse ning ühiskondlike organisatsioonide poolt. Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi. 1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt. Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner Venemaale
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K.Päts- Eesti ajutise valitsuse peaminister, Eesti päästekomitee koosseisus 4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 10. A. Zdanovi -Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti
karistussalgad kohtu ja uurimiseta lasti maha üle 300 inimese Inimesi saadeti vanglatesse ja asumisele jagati ihunuhtlust suleti ajalehti ja organisatsioone Võimud tahtsid tagasi tagasi pöörduda revolutsioonieelsesse aega see ei olnud võimalik 1906 lubas nikolai 2 kokku kutsuda esimese riigiduuma(rahvaesindus) eestist valiti 5 saadikutkellest 4 olid eestlased ja 1 venelanerevolutsiooni tulemused 1. tekkis konstitutsiooniline monarhia 2. hakkas kehtima põhiseadus. Tehti järeleandmisi töölistele ja talupoegadele nt kehtestati 10 tunnine tööpäevlubati ametiühinguid 5. baltimaades lubati avada emakeelseid erakoole ning õpetada algkoolis kahel esimesel aastal emakeeles 1905. aasta relutsioon oli pöörduspunktiks eesti ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus avaliku poliitilise võistluse areenile aktiivse jõuna. Vabadusliikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt
põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret.
vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid
2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused: · Poolt-propaganda puudumine · Jõuline vastupropaganda · Osalemise kohustus 6. Autoritaarne Eesti 193440. Sisepoliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
