Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, omavalitsus, pärisorjus, baltisaksa, uuenduste, vaimuelu, baltisakslased, õigeusk, keiser, talurahvaseadus, koormised, kubermangudesse, gümnaasiumid, kristian, janeli, lätlased, omavalitsussüsteem, 1620, kindralkuberner, 1832, usuks, sõjaväes, aegsed, seisukord, vallasvara, maksud, kadus, kodukariõigus, karistada, vabastamineEesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802
Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude
eesõigused ja privileegid). - linnad säilitasid omavalitsuse; seda teostasid linnavalitsused ehk raed. 2 2. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796): · 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli: - Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine - piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks
lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine
Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga.
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpetaja perekonnas. Ta pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil
Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. 8) Milles seisnes Balti erikord? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen
· Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis
Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel.
truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe. Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg
Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege. Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19. saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte VenePrantsuse sõjas 18121814, ta organiseeris
koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika
· Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks
Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. b. Sisu: · Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise. · Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad. · Maapäevade rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused. · Kehtima jäid luteri usk ja saksa keel.
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur,
Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed. Luteri kiriku peaülesanne - aidata kaasa kiirele "rootsistamisele" selleks... 1) suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse 2) kirikus käimine ja kirikumaksud olid rangelt kohustuslikud, muidu karistus Nõiaprotsessid Eestis - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine ja peks häbipostis
annaabi.ee 
