Erasmus pakub kahe üilkooli vahelist lepingut. Erasmus pakub välistudengitele inglise keelseid õppeaineid. Ülikool pakub vastava kvalifikatsiooniga õppejõude, kes on suutelised ainet õpetama inglise keeles. Õppejõud on ülikooli töötaja. Erasmus pakub omavahelist andmetevahetust kodu ja lähteülikooli vahel. 1.3 Organisatsiooni eesmärgid Erasmuse programmi eesmärgid on : Pakkuda sissetulevatele välistudengitele kvaltiteetset haridust. Võimaldada väljaminevate üliõpilaste silmaringi avardamist ja välisülikoolis uute teadmiste saamist 2 Pakkuda silmaringi avardavat ja kontakte loovat projekti. 1.4 Põhiprotsesside loetelu Erasmuse põhiprotsessid on : Inglise keelsete ainete loomine. Vastava kvalifikatsiooniga õppejõudude leidmine. Välistudengite registreerimist andmebaasi. Eksamite sooritamine. Tulemuste vahendamine kahe ülikooli vahel ( lähte-ja kodu ).
Eesti Üliõpilaste Selts Sini-Must-Valge lipu saamislugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd, leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 3 esimest põhimõtet: 1.Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõp...
Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa annab aga riik, muutes seega enese täiendamise ja oma oskuste arendamise Eestis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM REKTOR ...
abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste sinises paviljonis(paviljoni nimi sinine), Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Eesti üliõpilaste seltsid, kaitseministeeriumi põhimäärus, Tartu ülikooli matemaatika õppetool, Tartu linnavalitsuse haridusosakond, Vana ja Uus Maailm, Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalid, Põhja-Korea filmid, Igavene Linn, purjekas Kolm Õde, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee, reformierakondlased, rahvasteliitlased ja mõõdukad; aasta õpetaja,
............................................................................... 13 Kokkuvõte....................................................................................................................... 20 Lisad................................................................................................................................21 2 Sissejuhatus Oma aruandes uurisime Eesti Maaülikooli erinevate erialade üliõpilaste andmeid. Antud aruande andmestik koosneb sellistest andmetest nagu üliõpilaste sugu, matemaatika keskkooli hinne, eriala, kood, matemaatika riigieksamieksami tulemus, matemaatika testi tulemus. Analüüs on koostatud 2000, 2002, 2003 ja 2008 aasta andmete põhjal. Esmalt võtsime vaatluse alla keskkooli matemaatika hinde ning riigieksami tulemuse, kus eesmärgiks oli uurida, kas riigieksami tulemus on seotud keskkooli hindega.
Uurimus väärtuseks on, et see paneb kogu intervjuudes saadud info põhjal mõtlema, kuidas oleks võimalik õppejõuks kujunemist toetada ja vastavalt sellele tegutseda. Antud uurimuse kinnitamiseks ja ilmestamiseks on kasutatud ka tsitaate. Pillia, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõed, Ü., Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 1, 2013, 156–191. Artikli eesmärgiks on uurida, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati etteantud vastusevariantidega ankeetküsimustikku. Eesmärk oli luua küsimustik, mis kõnetaks üliõpilast, kuid annaks ühtlasi õppejõule esmase arusaama, mida üliõpilane ootab õppeprotsessist ning kuidas paremini toetada õppijakeskset lähenemist. Küsimustikule vastasid viie Eesti kõrgkooli esmakursuslased, kelle vanus jäi vahemikku 18-51 eluaastat
64prokrastinatsioon Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengite seas, ehk siis see, miks üliõpilased 65prokrastineerivad akadeemiliste ülesannetega. Uurimistöö tulemusena on võimalik paremini 3 3 4 66aru saada prokrastinatsioonistüliõpilaste seas, ennetamaks järgmiste õppurite prokrastineerivat 67käitumist. Töö eesmärk on välja selgitada üliõpilaste arusaamad akadeemilisest 68prokrastinatsioonist õpetajaks õppijate seas, nende kirjeldused, mil moel see nähtus ilmneb ja 69missugused on üliõpilaste strateegiad prokrastinatsiooni ennetamiseks. 70 Järgnevalt antakse töö teoreetilises osas lühiülevaade varasematestprokrastinatsiooni 71teemalistest uurimustest ja selle ilmnemisest akadeemilises keskkonnas. 72 73 1.1. Prokrastinatsiooni olemus 74
Inhibitor Complex: Crystallographic Insight (Proteiinkinaasi ja bisubstraatse inhibiitori vahelise kompleksi kristallograafiline analüüs), Tartu Ülikool, Füüsika- keemiateaduskond, Orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut Teaduspreemiad ja 2012, Darja Lavõgina; Tänukiri üliõpilaste -tunnustused teadustööde riiklikul konkursil I preemia pälvinud teadustöö juhendajale (Katrin Kalindi konkursitöö bakalaureuseõppe astmes ,,Isokinoliinil põhinevad bisubstraatsed inhibiitorid proteiinkinaasidele" juhendamise eest ) 2009, Darja Lavõgina; Üliõpilaste teadustööde
doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule) avaldanud perioodikas "Lugulaul" (2002; romaan) palju kirjandus- ja
päevas suhtlemisportaalilides. Suhtlusvõrgud köidavad paljusid teismelisi ja noorukeid, aga ka täiskasvanuid. Huvitav on see, et hiljutised aruanded on näidanud, et kasutajate arv suureneb koos vanusega. Kui 12-13 aastastest kasutas suhtlusportaale 41% siis 14-17 aastaste osakaal oli tõusnud juba 61%ni (American Life Project) Ühe suure uuringu (Wiley & Sisson, 2006) kohaselt, kus uurimus oli korraldatud mitmetele USA kesklääne ülikoolide üliõpilaste seas leiti, et 91% vastanutest kasutavad suhtlemisel veebikeskkonda facebook.com. Ajaveetmine suhtlusvõrkudes näib olevat osa kõigi USA noorukite igapäevasest elust. Suhtlusvõrkude eesmärk on edendada sotsiaalset suhtlemist virtuaalses keskkonnas. Kommunikatsiooni hõlbustab kasutajate profiil st kasutaja isikuandmete leht, mis sisaldab sageli fotot liikmest ja isikliku teavet, kirjeldab tema huve. Kõik liikmed saavad vaadata
Kuldsed 60ndad -lõppeb Praha kevadega -iseloomulik: olude liberaliseerimine / rahvuskommunistid (usuti, et praegust poliitika reziimi saab inimlikustada, demokratiseerida) / noorte aktiivsus (tegutsesid EÜE Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev & EÕM Eesti Õpilasmalev) / kujuneb eestlaste poliitiline liit Venestamine 1978 -Karl Vaino parteijuhiks -kakskeelsus propaganda -teadustöid kirjutati venekeeles -protest venestamise vastu -1980 noorsoorahutused (protestid üliõpilaste ja kooliõpilaste seas) -1980 40 kiri (taheti juhtidaa võimu tähelepanu ühiskonna probleemidele -> maailma tähelepanu, venestamispoliitika nõrgenes)
regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse üliõpilase avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
kvaliteedi parandamise vahendina ega anta neile mingit muud eesmärki. Esmalt kavandame mingi õppetegevuse või õppekava tulemused või väljundid. Väljundilause ütleb, mida on õpilaed suutelised tegema ja kui palju pärast õppimist. Väljundid, mida ei olnud kavandatud on ülimalt soovituslikud ja tahetud. Loomulikult tuleb sellisteks asjadeks ruumi jätta. (lk 7) Kujundav ja kokkuvõttev hindmaine Üliõpilasi hinnatakse mitmetel põhjustel: et teha üliõpilaste vahel mingi sugune valik, et kontrollida nende vahelisi teadmiseid, kontollida nende motivatsiooni ja neid motiveerida, et rahustatda kõrgollolide usaldusväärtust ja taset. Tvalist- ja ebaõnnestunud hindamist nimetatakse hindamiseks. Kujundav hindamine kasutab õpitulemusi selleks et anda tagasisidet õppimise jooksul. Nii õpilased kui õpetajad soovivad teada õppimise edukusest. Kujundava hindamise abil saab muuta nii õpilast kui õpetjajat
Kolledz oma hoonete ning maavaldustel järgida ja edendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning tehnoloogiaid, säilitada ning hoida loodusressursse ja vältida keskkonnareostust. TÜ Türi Kolledz järgib täielikult keskkonnaalaste õigusaktide ja ametlikult heakskiidetud tegevusjuhendite tava, ning teeb jätkuvalt jõupingutusi: Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust; Teha koostööd teiste asutustega, et edendada asjakohast keskkonnapoliitikat; Rakendada tehnoloogiat ja tegevust, mis vähendab Kolledzi ökoloogilist jalajälge; Minimeerida ladestamisele minevate jäätmete hulka ning propageerida taaskasutamist ning komposteerimist; Kasutada Kolledzi kohviku menüüs kohalike ressursside põhjal valmistatud roogasid;
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas t...
teravaks. baltisakslastel. *Manitses rahvast kõigi *Nägi liitlasena mõisnike ülemate sõna kuulama. vastu Vene valitsust. *Pidas olulisemaks rahva *Nõudis kooli vabastamist kultuurilist arengut. kiriku mõju alt. *Võitles rahva emakeelse *Võitles rahva emakeelse hariduse eest. hariduse eest. Eesti Üliõpilaste Selts Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti soost üliõpilaste kooskäimisi. 1870.a. toimus esimene Kalevipoja õhtu, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts ( EÜS). EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta
õppijatele on olemas peamised tugisüsteemid, õppekavasid on uuendatud ja õppejõud on varasemast enam hakanud tundma huvi oma õpetamisoskuste parandamise vastu. Samas andis uurimus selge pildi kõrghariduse valupunktidest. Kuna antud artikkel käsitles nelja valdkonda, mille edendamisel on positiivne mõju kõrghariduse kvaliteedile ( üliõpilaste sotsiaal-majanduslik toimetulek, õppekavade vormiline ja sisuline arendamine, õppejõudude suhtumine oma töösse ja tugiteenuste kättesaadavus), siis soovitusi anti ja järeldusi tehti just neis konkreetsetes punktides. Artikli autorid leiavad, et lisaks majandustoetusele vajavad üliõpilased toetust õpioskuste omandamisel, karjääri kavandamisel ning oma varasemate õpingute ja töökogemuse märkamisel. Samas on autorid ühel meelel, et teadmispõhise ühiskonna
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaim...
Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine ...
EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS (EMEÜS) EESTI METSAÜLIÕPILASTE SELTS • 31. oktoobril 1989. aastal kogunes metsandusteaduskonna Metsamajja 23 tudengit Eesti metsaüliõpilaste Seltsi asutama • Tihenenud välissuhtlus oli üks põhjuseid, miks loodi EMEÜS • Mittetulundusühing • Asub Tartus F.R. Kreutzwaldi 5 (Metsamaja), ruum 0A14 KELLELE ON SELTS SUUNATUD? • Eesti Metsaüliõpilaste Selts on metsandust õppivate üliõpilaste organisatsioon • Selts on suunatud metsandust õppivate üliõpilaste huvide kaitsmiseks • Seltsis on seisuga 04.04.2022 41 liiget • Võimaldab üritustel kogutud teadmisi ja kogemusi edastada suurele osale metsandusüliõpilastele – et noored oleksid õpitaval erialal läbilöögivõimelised, ei piisa ainult koolis käimisest, vaid selleks on vajalik ka eneseharimine kooliväliselt SELTSIST
valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku
aprillil 1802. aastal taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist juriidiliselt saksakeelne Vene riigiülikool. Aastatel 1828-1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts. 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorskij Jur'evskij Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Tartu vene ülikooli lõpp 1918
.................Kool................................. ......Klass......... ......... SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Juhendaja: ..................... .................... 2014 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1.Sissejuhatus............................................................................................................... 3 2.Riigilipp.......................................................................................................................4 3.Riigivapp.................................................................................................
Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o ...
Kõrgkooli pääsesid õppima heade hinnetega ja sisseastumiseksamid edukalt sooritanud õpilased Sisseastumist lihtsustas komsomolipileti olemasolu Õppimine oli tasuta Elati ühikates Paljud tudengid protestisid nõukogude korra vastu ja eriti mässumeelsed olid EÜEkad EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) Malevasse kogunes tudengkonna mässumeelsem kontingent EÜE oli üliõpilaste suvine teenimisvõimalus EÜEs sündisid legendiks saanud kommunismi vastased lood ja laulud Lõpp Keidi Tamm 10c
toimetulekutoetuse saamiseks tugineda EÜ artikli 12 esimesele lõigule, kui ta on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja. See kehtib ka ühistranspordi jne soodustuste suhtes. Rääkides just ühistranspordi sõidusoodustust siis saab öelda et selline soodustus on väga levinud paljudes liikmeriikides. ALUS Komisjon arvab, et ühistranspordi sõidusoodustust kuulub direktiivi 2004/38/EC artikli 24 all. Siiski kuna ühistranspordi sõidusoodustus ei kuulu üliõpilaste toetusele ei saa selle soodustuse jaotada mitte-residenti ja residenti järgi. J Ä R E LD U S Komisjoni arvamus, et ühistranspordi sõidusoodustuse piiramisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke ei ole õigustatud. Teine küsimus. Meditsiiniharidus Austrias on üks mõjukusest meditsiiniharidusest kogu Euroopas ning iga aastaga tulevad palju soovijaid õppida just sellel erialal.
leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Korporatsioon Tehnola asutajaliikmed Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevand, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson. Korporatsioon Tehnola tegevuse eesmärgid
Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ja "Mul meeles veel". 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946. aastal kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast. Pikemaks ei kujunenud ka osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948. aastal. Tema loomingul läks tol ajal väga hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrot jt
metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase. Metsanduslik info Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös
parandatud viisi", 1864) Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". ... Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, ... 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta
13. sajandist pärinev Cambridge ülikool Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ülikooli ülesehitus Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste või sellide seisuses. Ülikooli tegevuse kinnitas paavst oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus
vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti kultuuri ajaloo teadusliku uurimise, tekkisid rahvuslased(Jaan Tõnisson), radikaalid(Konstanti Päts), sotsiaaldemokraadid(Peeter Speek).Päts asutas tallinna ajalehe,
- : 2009 ............................................................................................................... 3 ..................................................................................................................... 3 1 ..........................................................................................5 1.1 .....................................................................................5 1.2 .........................................................................................................6 1.3 .................................................................................................7 2 .............................................................................................11 2.1 .............................................................................................11 2.2 ................................
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
tsunfti.Õpetamise tsunft ta oligi oma meistrite (doctor), sellide (baccalaureus) ja õpipoistega (scholarius või ka studiosus). Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtlemise keeleks, mida ülikoolides kasutati nii õppe-kui kõnekeelena, siis kujunes ülikoolide terminoloogiast välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud tudeng) tuletati verbist studere, mis tähendas hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema ja mis pidas vähemalt osa üliõpilaste suhtes paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas- võime, s.o. võime ja oskus õpetada mingit teadust.Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan, kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste
- elukestva õppe mis tahes tahuga seotud nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused; - kutsehariduse ja -koolitusega seotud süsteemide eest vastutavad asutused kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; - elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja -asutused; - kõrgkoolid; - mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused ja valitsusvälised organisatsioonid. Erasmus Erasmus on üliõpilaste liikuvuse ja ülikoolide koostöö programm. Alates programmi Erasmus rakendamise algusest 1987. aastal on selles osalenud 1,5 miljonit üliõpilast. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide
· Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale · 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust · 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni · 1946. aasta 1. juulil kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast · Lühike osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948.aastal · Jäi ilma abieluõnnest. 1946.aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi. · Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse · Muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. aastal
Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
Eestlaste kohta andmed kahjuks puuduvad ja tõenäoliselt ei olnudki sel ajal tudengite hulgas eestlasi. Kuigi Skytte kutsus avakõnes ka talupoegi ülikooli õppima, ei olnud see neil siiski võimalik ja enamus eestlasi olidki sellel aja talupojad. Aastatel 1632-1656 oli ülikooli immatrikuleeritud 1016 üliõpilast. Kõik üliõpilased, professorid ja lektorid oli kuninga kaitse all. Kokku kestis õpiaeg üheksa aastat. Sisemise struktuuri, ametiisikute õigused ja kohustused, üliõpilaste käitumisnormid ja kogu igapäevaelu määras kindlaks ülikooli põhiseadus ehk constitutiones. Õppetööks olid põhiliselt loengud ja dispuudid. Paljud üliõpilased õppisid samaaegselt mitmes eri ülikoolis, mida võimaldas Euroopas ühise õppekeelena kasutusel olnud ladina keel. Selline korraldus soodustas õpilaste suuremat haritust, mida tänapäeval on võimatu teostada. Kuid samas olid kohalikud ametnikud ja pastorid sunnitud õppima kohalikku keelt
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
Teda huvitas inimese vereringe ja süda, ning tegi nendest jooniseid. Ka tema oli oma aja tehnilistest võimalustest nii palju ees, hiljem tehti tema avastused uuesti üle. Leonardo da Vincit peetakse tänapäevalgi helikopteri leiutajaks. Ta on ülemaailma kuulus mees. Keskajal asutati Euroopasse palju ülikoole. Enamasti tekkis ülikool 11. saj- 13. saj vahemikus. Euroopa vanim ülikool on Bologna ülikool, mis asutati 1119. aastal. Algselt oli ülikool üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid ehk doktoreid. Peagi suurenes ülikool nii palju, et välismaalased ja Itaalia elanikud valisid endale juhi ehk rektori. Selleks, et kontrollida üliõpilaste eksamineerimist ja magistritööde kaitsmist moodustasid doktorid omaette organisatsiooni e kolleegiumi. Ülikoolide teke oli väga tähtis samm teaduse ja hariduse areguks. Inimesed said harituks ning avastasid ja leiutasid palju asju
Elutee algusaastad: Jüri Vilms, keda on kutsutud Eesti iseseisvuse märtriks, sündis talurentniku peres13 märtsil 1889.a . Tema koolitee algas Pilistvere kihelkonnakoolis. Kool asus 7 kilomeetri kaugusel tema kodust ning see oli internaatkool. Tema õpitulemused olid märkimisväärt ja tema tahe õppida oli väga suur. Edasi kulges 1901. aastast Pärnu gümnaasiumis kuhu ta saadeti ksamit tegema juba aasta enne kihelkonna kooli lõpetamist. Seal oli ta nii edukas õpilasene, et peagi õppemaksust vabastati. 1904 asutas Vilms koos oma klassikaaslastega Pärnus illegaalse õpilasringi "Taim", mis andis välja samanimelist ajakirja. 1906 sai JV selle toimetajaks. Loeti keelatud kirjandust, peeti koosolekuid ja kõnesid. Vilms paistis silma osava oraatorina, agiteeris ja organiseeris. Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassis...
1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. Rühmitus korraldas esialgu palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas, olles ainsaks vaid ühte kunstilaadi
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
