Paljunemine ja areng (0)

• Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
  
• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.
  
• Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega.
  
• Vegetatiivselt paljunevad bakterid ,protistid, seended ,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid . Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel.
  
• Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
  

MITOOS

• Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu.
  
• Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku.
  
• Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks.
  
• Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks.
  
• Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.
  
• Ühe kromosoomi kromatiidid on omvahel ühendatud tsentromeeri abil. Neid osasid nim. Kromosoomi õlgadeks.
  
• Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas , metafaas , anafaas ja telofaas .
  

Profaas
Kromosoomid keerduvad kokku. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas -selle tulemusena rakk polariseerub . Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Metafaas
Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
Anafaas
Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaas
Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel – tsütokinees.

• Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
  

MEIOOS

• Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes vähened kaks korda, nim. Meioosiks.
  
• Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. (n) organismide sugurakkudes on enamasti haploidne kromosoomistik. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e. Diploidne kromosoomistik. (2n)
  
• Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi mõlemas jagunemises on neli faasi.
  
• Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid.
  

I Jagunemine
Profaas
Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahel moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.(kromosoomide ristsiire) sellega kaasneb ka geenivahetus.
Metafaas
Homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Anafaas
Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele . Algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisegateineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele.
Telofaas
Nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku.tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostiseks kaks paari tsentrioole.
II Jagunemine
Profaas
Tsentrioolide paarid liiguvad raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.
Metafaas
Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
Anafaas
Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromatiidid lahknevad teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele.
Telofaas
Keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarraku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett.

• Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
  

SUGURAKKUDE ARENG

• Sugulisest e. Generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organimsi: isas - ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e. Gameetide tuumad . Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks.
  
• Mehe seemnerakud on spermid. Spermide esmasteks eelasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
  
• Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid . Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Naisel lõpeb ovogoonide paljuneminejuba looteeas.