Matemaatika kodutöö Töö autor: Mari Mets Mäng: ,,Numbrid ritta" Laste vanus ja arv: 3-4 aastased, 14 last Õpiväljund: Laps teab arvurida 1 kuni 5. Vahendid: Paberist numbripall, klotsid, ettevalmistatud laud, sedelid numbritega 1-5 Mängu kirjeldus: Õpetaja on varasemalt ettevalmistanud numbripalli. (Selleks on valgele paberile kirjutatud numbrid 1 kuni 5 ja need on kortsutatud üheks suureks palliks). Numbritega lehti on nii palju, et iga laps saaks harutada endale palli küljest ühe numbrilehe. Lapsed istuvad koos õpetajaga põrandal ringis. Mängu alguses on pall õpetaja käes. Õpetaja hakkab palli lastele veeretama salmi saatel. ,, Veere veere pallike, leia üles lapsuke" . See laps kes saab palli võtab palli küljest lahti ühe lehe, vaatab mis number seal kirjas on, ütleb selle kõvasti välja ja veeretab palli edasi järgmisele lapsele. Seda tehakse nii kaua, kuni kõik lapsed on oma numbrid kätte saanud. Edasi tõustakse püsti, õpeta...
Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted Arendav õppevara- mänguasjad jms Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest: - inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused. - põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele.
Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused
annaabi.ee 
