vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid laps on tervik last ei tohi loodusest lahutada lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Kasvatus põhimõtete kujunemine Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927) Võib pidada Eesti koolieelse pedagoogika teerajajaks viieköiteline teos "Kasvatuse radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M.Terri, E.Lootsar Johannes Käis (1885-1950) Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis
Esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks peetakse Tallinnas alles 1912. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Lasteaia haruselts poolt avatud lasteaeda. Selles lasteaias olid õppivad ja mängivad lapsed eri rühmades, õpiti eesti keelt, arvutamist ning piiblilugu. Mängimise kaudu õpiti lugemist, võõrkeeli ja laulmist. Ennekõike võeti vastu lapsi kehvematest perekondadest . Eesti lasteaiapedagoogika rajaja Carl Heinrich Niggol`i (18511927) eestvedamisel ja tema tütre Marie Niggol`i juhtimisel moodustati Haridusministeeriumi korraldusega 1920 aastal Tartu Õpetajate Seminari juurde Lasteaednikkude Seminar koos harjutuslasteaiaga. Lasteaednike koolituse õppekavas, mille koostajaks oli C. H. Niggol, olid nii pedagoogilised, psühholoogilised kui ka didaktilised ained. Vastu võeti esialgu 7-klassilise, hiljem gümnaasiumi haridusega tütarlapsi. Teiste hulgas olid õppejõududeks C. H. Niggol, M. Niggol, M. Kampmann ja
-Tema maailma aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. -Neli pedagoogika põhiprintsiipi Täiuslikkuse printsiip Isetegemine Mäng Usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel -Töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeast algab läbi mängu. -Leidis, et lasteaias peaks olema võimalik mängida: liikumismänge ettekujutamismänge matkimismänge kõndimis- ja jooksumänge tähe- ja lillemänge Carl Heinrich Niggol (1851-1927) -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu ,,Fröbel ja Montessori") -"Kasvatuse radadelt", esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. Johannes Käis (1885-1950) -Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused
algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) - Millised on peamised erinevused ja sarnasused Fröbeli ja Montessori põhimõtetes mida C. H. Niggol on leidnud? -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“) -“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele
liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele. Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel.
Tehnikaülikool, kunstiharidust võis omandada Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, muusikalist haridust andis Tallinna Kõrgem Muusikakool, algklassiõpetajaid valmistati ette Õpetajate Seminaris. 12. Olulisemad Eesti Vabariigi haridus- ja kultuuritegelased Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav
Hans Kruus välisminister Nigol Andresen siseminister Maksim Unt majandusminister Juhan Narma (Nihtig) sõjaminister Tõnis Rotberg põllutööminister Aleksander Jõeäär teedeminister Orest Kärm sotsiaalminister Neeme Ruus haridusminister Johannes Semper kohtuminister (1.) Boris Sepp (kuni 4. VII 1940) kohtuminister (2.) Friedrich Niggol Enamik olid tuntud tegelased. Polnud ühtegi kommunisti. Tuumiku moodustasid pahempoolsed sotsialistid (5 olid kuulunud Eesti Sotsialistlikku Tööliste Parteisse). Okupatsiooni vormistamine 22. VI 1940 Varese valitsuse deklaratsioon, mis selgitas valitsuse programmi: Riigikogu laialisaatmise ja uute valimiste läbiviimine kohalike omavalitsuste reform riigiaparaadi puhastamine amnestia poliitvangidele
Kooliuuendusliikumine: reformpedagoogika eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4
annaabi.ee 
