Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli
veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 1920-ndad aastad Kultuurkapitali loomine. kuulusid Eestile. Seadusandlik võim, 1920-1923 tööstuse sündmused Venemaa tunnistab Eesti Kultuurautonoomina Maakonnad jagunesid riigikogu sajaliikmeline. eelisarendamine, loodeti iseseisvaks. seadus. valdadeks. 1920. Esimene Täidesaatev võim, valitus Vene turule ja toorainele Vastuvõtmine Rahvuskultuuri õitseng. põhiseadus eesotsas riigivanemaga
perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. nõukogud. käsumajandus. Lokkas varimajandus. Poliitika Massirepressioonid, Ühiskonna elu teatav Loobuti Stalini juhikultus, liberaliseerimine ehk kuritegude demokraatia ,,sula". Usk kritiseerimisest.
Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? Vastus:
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944)
4) Taga-Kaukaasia FNSV 1922.a. ühendati Vabariigid üheks riigiks. Ühinemine ei olnud vabatahtlik. Liidu Vabariikide otsustada ei jäänud sisuliselt midagi- kõik käsud tulid Moskvast. 1936. a. jaotati Taga- Kaukaasia FNSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks. Industrialiseerimine kollektiviseerimine Mõiste - rasketööstuse, sealhulgas - talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. selgitus sõjatööstuse eelisarendamine. eesmärk Muuta NSV liit tööstusmaaks ja Tagada rasketööstuse kiire areng, toita kaasaegse relvastusega riigiks, kasvavat töölisklassi ja sõjaväge. mis võimaldaks asuda ellu viima Maailma vallutamise plaane. ajend Konkreetset ajendit ei olnud 1927.a. tekkinud viljavarumiskriis, sest riik lasi kokkuostuhinnad nii madalaks, et
2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludes. Neid prooviti ma suruda vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja, pandi terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. 4
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad
ja milles see seisnes? Ja see seisnes: · rahareform · toiduainete andmise kohustus asendati maksuga, ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"? ühendamine kolhoosidesse. Miks algas suur terror 1934.aastast Stalin organiseeris Kirovi tapmise. alates? Mis oli Bulaar? Kes kirjutas sellest Sunnitöölaagrite süsteem. süsteemist raamatu? Aleksandr Solzenitsõn.
1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks : välis- ja kodueesti kultuurieluks. Peale sõda jagunes kogu eestlaskond kolmeks : kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlasteks. Kõige rohkem inimesi läks USA-sse. Ühiskond hakkas taas ärkama, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS jne, inimesed hakkasid meeltavaldama ja iseseisvust looma. Suveräänsusdeklaratsiooniga taodeldi sõltumatust NSV Liidust
parteisiseselt), kõik juhid pidid olema Moskvale sobilikud * PARTEILINE AMETNIKKOND julgeolekuorganid, kontroll uute liikmete üle, peasekretäri amet kuni surmani * VALIMISED sai valida vaid valitseva partei poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt, peasekretär valiti parteisiseselt MAJANDUSSÜSTEEM: * PLAANIMAJANDUS majandus riigisatud, partei poolt koostatud tootmise plaan, sõjatööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus, tarbekaupu ei olnud, plaanid olid ületamiseks 6. ISELOOMUSTA NLI MAJ JA POLIITILISI OLUSID STALINI, HRUSTSOVI JA BREZNEVI AJAL! STALIN: * MAJANDUS plaanimajandus, sõjatööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine * POLIITIKA diktatuur, hirmuvalitsus ja vägivald, julgeolekuorganid, isikukultus, KOM Partei, propaganda ja tsensuur HRUSTSOV: * MAJANDUS plaanimajandus, ebaratsionaalne majanduspoliitika(maisikasvatus, uudismaad, keemiakombinaadid)
Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma. See tõi kaasa rahva rahulolematusi. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? Vastus:
Stalin kõrvaldas paljud teised mõjuvõimsad juhid nt. Punaarmee juht saadeti riigist välja. · Stalinit kujutatakse positiivsena ning näidatakse väga tähtsana samal ajal erates ajalugu. Poliitjulgeoleku tegevus: · NSVL-s oli selleks KGB · Kõrvaldas kommunismivastased ja ,,ohtlikud" inimesed, kontrollis inimeste eraelu. Ainupartei: · Ainuke partei, mis oli NSVL-s lubatud, oli Kommunistlik Partei. Teised parteid keelustati. Rasketööstuse eelisarendamine(sõjatööstus): · Sõjaväekohustuse elluviimine. Sellest kõrvaleviilijad kuulutati tagaotsitatavaks ja nimetati riigivaenlasteks. · Eelisarenduses seetõttu, et kommunistidel oli ikka plaan viia ellu kommunistlikku maailmarevoltsiooni ja nende välispoliitika oli agressiivne. · Loodi kommunistlik Punaarmee ja sõjaväekohustus. · Inimesed olid näljas(1932-1933), sest nõudlus oli liiga suur, aga enamus kergetööstuse toodangust oli
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne
NSVL sisepoliitika Sõjaväereform-vähendati armee suurust, suurendati väljaõpet, kõik mehed pidid läbima sõjaväe, tekkisid rahvuslikud väeosad 1924 Lenin sureb, Stalin võimule Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada Uus majanduspoliitika Palga maksmine, kuid 80% siiski ei saanud veel raha Lubati väike eraettevõtted 1925 indrustaliseerimine tööstuse eelisarendamine Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses 1928-1929 algab kollektiviseerimine kolhooside rajamine 1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi Probleemid: Kolhooside esimeheks võhikud Puudus vajalik tehnika, elekter Palka ei makstnud Kord aastas anti ülejääke Ukrainas võeti kogu viljasaak ära, nälga suri üle 5 miljoni inimese teadlik tegevus
USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) Mao oli seadnud eesmärgiks viia seni nõrk ja lõhestatud Hiina Suurriigi seisundisse Neil oli koostööleping NSVL-ga Algasid repressioonid Mao industrialiseeris Hiinat läbi kampaaniate ning suht.ja lauspropaganda Rasketööstuse eelisarendamine Põllumajanduse kollektiviseerimine Likvideeriti eraettevõtlus Tsensuur Mao kritiseerijatega juhtusid õnnetused Suur Hüpe 1958 loobuti nõukogude majanduslikust abist ja üritati leida hiina enda arengutee Talupojad põgenesid linnadesse Levis nälg Suri miljoneid inimesi Pisike punane raamat: 1966 viidi läbi kultuurirevolutsioon Põletati raamatuid, represseeriti kultuuritegelasi, teadlasi Uue mõtlemise aluseks pidi saama ,,Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik", mille kõik olid
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle
sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon SS- Hitleri kaitsemalev, neist saavad suurimad piinajad Gestapo- Saksamaa salapoitsei Wehrmacht- Saksa armee Kolmas riik- Hitleri loodud Saksamaa (keisririik, Weimari Vabariik, Hitleri Saksamaa) Füürer- Hitleri nimetus
5) Majanduse ruumiline arengutase riigis Mida ühtlasemalt on piirkonnad arenenud, seda arenenum riik. 6) Riigis toodetava konkurentsivõime. 7.) Mõisted: Geograafiline tööjaotus üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. Spetsialiseerumine ühe tootmisharu või mingite kindlate toodete eelisarendamine mingis riigis või piirkonnas, enamus müüakse väljaspool riiki. Kapital tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu Majandus igasugune inimtegevus mis on suunatud tema enda vajaduste rahuldamiseks Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik Regionaalpoliitika riigi teadlik tegutsemine eesmärgiga vältida üksikute piirkondade mahajäämist teistest.
majandusraskused Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöördega NSVL-1922 ühendati VNFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV NSVL-ks. , 1936 jaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks. NEP-toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga , 1924. a rahareform , lubati tegutseda eraettevõtjatel Industrialiseeruimine-suurtööstuse eelisarendamine Sundkollektiviseerimine-talumajapidamise ühendmine ühismajanditesse; Põhjus-riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks, talupidajad keeldusid müümast madalate hinddega Tulemus: 1932-1933 suur nälg-hukkus 7 milj inimest, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti siberisse 1934 suur terror-klassivaenlaste vastu, 1934 atentaat sergei kirovile, arveteõiendamised Lenini aegsete juhtidega, 1937 hävitati peaaegu kogu
maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7
Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922. a moodustati NSV Liit ( Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ). Sellesse ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia liiduvabariigid. 1918 1920 a toimus Venemaal kodusõda. 1924. a Lenin suri. 1924 1953 a oli riigi juhiks Jossif Stalin. 20ndate aastate lõpust algas NSV Liidus taas uus majanduspoliitika (NEP), mille käigus toimus: · Indrustrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine ja plaanimajanduse kasutamine · Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia I maailmasõda tõi Itaaliale palju raskusi ja võlgasid. Antanti riigid olid Itaaliale palju maid lubanud, kuid liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt, seepärast tekkis itaallastel soov muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli siseriiklik olukord raske, sest:
Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse · parteiliider omab kogu võimu · riiklik kontroll kõige üle · majanduses sõjatööstuse eelisarendamine · tsensuur meedia üle · inimõiguste rikkumine Saksamaa, NSV Liit Erinevus autoritaarsest eesmärk uue ühiskonna ülesehitamine
6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin
Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon
väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Hiljem - 1960. aastate algul - tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu, kuid nende mõju jäi ajutiseks. Eestisse rajatud suurettevõtted vajasid palju vastava väljaõppega töötajaid, mis tõi kaasa massilise võõrtööliste sissevoolu. Rasketööstuse (sh sõjatööstuse) eelisarendamine ning normaalsete turusuhete asemel riikliku kaubajaotuse sisseseadmine põhjustas NSV Liidus alalise toidu- ja tarbekaupade puuduse (defitsiidi). Samas jäi Eesti NSV tarbimis- ja elatustase nii sõjajärgse madalseisu ajal kui ka edaspidi märgatavalt kõrgemaks NSV Liidu keskmisest. hoolimata jõudis Eestisse teadmine ning materiaalne tõestus lääne tavalise inimese elatustasemest (peamiselt läänes elavate sugulaste postipakkide abil, samuti Soome turistide vahendusel)
augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik
Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamat Beria. Siis hiljem Hrustsov jne. · millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev, NSVL-s valitses Hrustsov 1953 1964. Breznev valitses peale Hrustsovi 1964 - 1982. · milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik (lk 49), Kolhoosiaeg, hirmuaeg, ümberkorralduste aeg jne. . Nendele perioodidele oli iseloomulik käsumajandus, plaanimajandus, tööstuse eelisarendamine ja kolhoosid. · mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellelNSVL-s (lk 50), Dissidentluseks nimetatakse teisitimõtlemist vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentlusel oli ühiskonnas suur roll pakkudes inimestele teistsugust nägemust. Aktiivseid teisitimõtlejaid oli vähe kuna kardeti oma mõtteid ning arvamust avaldada. Kardeti ka enda ja oma pere pärast. · millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s (lk 50-51)
riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg,
toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1
võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem
põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Metsavennad Eesti, Läti, Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 Nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt vajadusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. Massirepressioon - surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine, rasketööstuse, sõjatööstuskompleksi eelisarendamine, turumajanduse põhimõtete ignoreerimine, käsumajandus, plaanimajandus, keskkonnaga mittearvestamine, riiklik palga ja hinnapoliitika 2. Poliitiline kaart 1945 – 1991. 2.1. Paigutage numbritega loetletud maade hulgast sobivad õigesse lahtrisse. (Allajoonitud riigid ei sobi kummassegi lahtrisse.) 1 Tšehhoslovakkia 6 Soome 2 Ukraina 7 Poola 3 Ungari 8 Afganistan
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord
Punaarmee. Kuivõrd edukad olid nad maailmarevolutsiooni teostamisel Alguses püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis asjatult. Otsustati Sotsialismi esialgu üles ehitada vaid Venemaal. Kodusõjas suri 13 miljonit inimest. Enamlaste võit mis innustas neid kogu maailmas revolutsiooni tegema, kuid ebaõnnestunult. Sõjakommunism 1918 1920 Uus Majanduspoliitika NEP 1920 aastad Industrialiseerimine (tööstuse eelisarendamine) mis tagaks riigi sõjalise võimsuse ja võimaldaks teostada maailmarevolutsiooni. Riik juhtis majandusplaani majanduse kaudu. Millised uue majanduspoliitika põhimõtted aitasid kaasa majandusliku olukorra paranemisele ettevõtlus, kaubandus vabadus. Stalin tuli võimule 1922, kasutas vägivalda ja oli ainuvalitseja. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk püüti kaotada ühiskonnakihtide ebavõrdsus. Fasistlik Itaalia
Oluliseks aknaks läände oli eestlastel Soome . Põhja -eestis oli võimalik vaadata Soome telekanaleid . 1965. aastal avati Tallin- Helsingi laevaliin, mis võimaldas turismi arengut . Turistide kaudu jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskaubad ja tarbeesemed . KÄSUMAJANDUSE JUURUTAMINE Lõplikult purustati talumajandusele tuginev põllumajandus sõjajärgsetel aastatel .Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustab tööstuse jõuline eelisarendamine , põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikel elualadel . Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor .Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus . Sellega kaasnes massiline võõrtööjöu sissevool , mis kahandas osaliselt eestlaste osatähtsust ühiskonnas . Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. EESTI NVS VALITSEMINE Nõukogude võim taastati Eestis 1944
1 Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik ulatuslikud repressioonid dessantude liikumise mahasurumine majanduslik allakäik suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks
Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaupade tootmine jäi tahaplaanile. Kõik kolm riiki rikkusid relvade tootmisega ka Versailles'i rahulepingut. Inimesed olid samas rahul, et tööpuudus oli likvideeritud, kuid neid valdas ka pahameel, sest puudusid eluks vajalikud kaubad. Kõik kolm riiki rikkusid relvade tootmisega ka Versailles'i rahulepingut. Plaanimajanduse kasutusele võtmine
- 1919 Eesti mark - 1920-1922 majandustõus - Vabadussõja reparatsioonid - NL ja Lääne vahendaja - tööstuste rajamine - maareformi järel põllumajanduse hoogustumine - 1923-1924 majanduslangus - liigne laenamine - NL sulges turu Eesti toodetele - asundustalude rohkus, ületootmine - pankrotistumine, tööpuudus - 1924 Strandmani reformid - ekspordi suurendamine - laenude piiramine - põllumajanduse eelisarendamine - 1928 eesti kroon - 1920. aastate lõpus suurenev eksport - 1931-1933 majanduslangus - krooni devalveerimine (raha väärtuse langetamine) - 1934 majandustõus, riigi kontroll - tööstuse arendamine KULTUUR, HARIDUS JA OLME - Eesti rahvuskultuuri kujunemine - Professionaalse kultuurieliidi kujunemine - Tugev seltsiliikumine - professionaalsed kultuuriseltsid: Siuru, Arbujad, Eesti lauljate liit - teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts
püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929.Otto Strandmani majanduspoliitika:valitsuse sekkumine majanduse kontrollimisel, keskendumine Euroopa turgudele, põllumajanduse eelisarendamine, ühisuste loomine.1928.a.rahandusreform-üleminek kroonile.Välispoliitika:tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine(põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses.
aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa · 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL · Uus majanduspoliitika 1921-1929: kindlad maksud, rahareform, ettevõtete tegevusvabadus, segamajandus · 1929 tuli võimule Stalin (isikukultus) · Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse
Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J.Pilsudski- Poola riigijuht marssal. Käskis okupeerida oma sünnilina Vilniuse ja ümberkonna, et nihutada Poole piiri Lätini. K
pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eesti krooni devalveerimine, Eesti majandus orienteerub Lääne Euroopast Saksamaale ( peamine sihtturg kaupadele). Demokraatia lõpp Eestis ( K. Pätsi autoritaarne võim). Riigi sekkumine majandusse. Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Kuna tulevases II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid. (Soome) 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa jagati 56000 asundustalu vahel ära. Keeruliseks tegigi asja see, et nõnda vähe maad tuli jagada ära nõnda paljude talude vahel. 7
mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste sissevool, tööstuslinnad. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE · 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine. · 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid
EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge. VIETNAMI SÕDA külma sõja pöördepunkt, sest see muutis Lääne rahvast, selle läbikukkumine tõi kaasa kommunismi laienemise Aasias. 1946-1949 Hiina kodusõda ja riigi lõhenemine: kommunistid ( Mao Zedong, NSVL) ja Goumindage (USA). Jagunes Hiina mandriosa Hiina Rahvavabariik (Mao Zedong) ja Taiwani saarel Hiina Vabariik. KOREA SÕDA 1950-1953 P-Korea Korea Rahvadem
Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Eesmärgiks oli koguda viljavarusid talupoegadelt, et toita sõjaväge ja kasvavat tööliskonda Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv. 16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks. Tagajärjed- industraliseerimise käigus kadus tööpuudus, Nõukogude Liitu ei mõjutanud eriti ka ülemaailmne majanduskriis, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. 17. Itaalias tuli võimule Mussolini 1922. a Saksamaal tuli võimule Hitler 1933. a Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL moodustamine 1922. a Locarno konverents 1925. a Briand-Kellogi pakt 1928. a 18.
annaabi.ee 
