1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 1 Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbipaistva ülevaate kuludest, mille tule- musena luuakse eeldused eesm. tulen. põhjend. juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Neid aluseid seost. teiste e/v eksist. vajal
jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude kavandamisel, hinnakujundusel jne). Seega peab kuluarvestus olema: · planeeritud planeerides, eelarvestades kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud kogu ettevõttele; · oluline ettevõtte kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest. Ettevõtte tegevusele olulisi kulusid vaadeldakse eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid aga kulugruppidena;
Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine) 4)Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib 5)Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones) Lk 2 teine pool Investeerimistsükkel kulude jagunemise: -püsikulud -ABS -intervall püsikulud Ehituse elukaar parandamine - (renoveerimine) -on investeerimistsükli kasutusel Ehituskulude selgumine kande eri etappidel. Kus tehakse põhiline osa kuludest? Millisel tsükli etapil saab neid ette prognoosida? Kulude kogunemine näitab tegelike ehituskulude moodustamist. Põhiline osa tegelikest tehakse ehitamise etapi. Ehitushanke investeerimiskulutusi mõjutavad kõige rohkem üldplaneerimise ja projekteerimise etapil, kus võetakse vastu objekti, suuruse jne. kohta, mis kõige rohkem mõjutavad maksumust. Hanke kulud konkretiseeruvad ehituse ajal, kuid valmis projekti alusel ehituse korral ei saa kulusid enam oluliselt mõjutada.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
3) leitakse alternatiivsed asukohad, määratakse asukoha regioon, määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti 4) hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid (kaalumismeetod, raskuskeskme meetod, tasuvusanalüüs, transpordikulu meetod, regressioonimudelid, eksperthinnangud). Peamiselt kasutatakse: 1) kaalumismeetod, mis hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid sisendeid, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni vajadustest. Asukoha hindamiseks on vaja: 11 - määrata olulised kriteeriumid ( turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid, juurdepääs, maksud, kulud) - seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja dividendid, tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks
teabeettevõtete ajastuga ning peamine on see kuidas suudetakse realiseerida oskusteavet. Nende seisukohalt on oluline töötajate teoreetiline ettevalmistus ja nende kogemusedehk seavad esiplaanile mitte sisu vaidbselld vormilisekylje, midakiiremini suudetakse oma tegevust muuta seda suuremnon konkurentsi potensiaal, selle teooria arenduses hakatakse 90ndatel a rõhutama seda kui hästi suudetakse kasutadanoma põhi oskusi ja lisaks hakatakse suurt tähelepanu pöörama invest tulususe kysimustele. Sellega jõutakse järeldusele et otsustavaks on ettevõtte oskus tegutseda yhel v teisel alal parimal viisil. TOOTMINE TEENINDUSES JA TEENINDUS TOOTMISES Süvanevates konkurentsi tingimustes jälgivad ev-d yhapingsamalt konkurentide tegevust, selleks etneilt ylevõtta parim lisaksjálgitakse mitteyksnes konkurente vaid koguturgu sest ka teistest valdkondadest võib midagi positiivsetnrakendadanmõnes muus valdkonnas
Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned
Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned
Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned
turuväärtuse viimine maksimumini. 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia miinimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 25. Bilansis on näha kõik ettevõtte kantud kulud, kuid mitte teenitud tulud. Bilanss ei kajasta ettevõtte tehtud kulusid ja teenitud tulusid. 26. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada töötajate jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja 2
Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku moment ostjale. Üldjuhul on see kaupade lähetamise või teenuse osutamise moment, sõltumata raha laekumise ajast. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha nende kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned
jaotusest. Kuna neid jaotusi, millest vahetused saavad alata, on palju, siis on ka Pareto optimumide arv suurem kui üks. Tegelikult on neid suur hulk kuna ka esialgse jaotuse võimalusi on suur hulk. Erinevaid Pareto optimume ühendavat kõverat nimetatakse lepingukõveraks. 12.Heaoluökonoomika teine põhiteoreem. Kui on olemas turud ning majandusagentidel on täielik informatsioon ja kui ülekannete ning maksudega seoses pole mingeid täiendavaid kulusid, siis on iga Pareto-efektiivse ressursside jaotuse korral turud tasakaalus ka selliste maksude ja ülekannete korral. 13.Täieliku konkurentsi mudeli eeldused. Üldiselt võime rääkida konkurentsiturgudest siis kui on täidetud järgmised tingimused: 1) vaba sisenemine turule; 2) vaba väljumine turult; 3) vabad hinnad; 4) homogeenne kaup; 5) täielik informatsioon. Üheks valitsuse sekkumise põhjuseks ongi asjaolu, et paljud turud ei ole konkurentsiturud ning
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum jagatud omakapitaliga 15. Du-Pont analuus. Võtab arvesse muugi rentaablust/edukust, efektiivsust ning kapitali struktuuri. 16. Rahavoogude aruande analuus (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Tegemist on seitsmena mudeliga. Ehk ettevõte kasvab kiiresti ning raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. Kui CFO on miinusega siis laheb raha valja ja kui on nt CFI on positiivne siis rohkem muuakse investeeringui ja kui CFI on negatiivne siis investeeritakse rohkem. Kui CFF on pos siis ettevõttesse laenatakse raha, kui on negatiive, siis makstakse raha neile rohkem tagasi. Sisuliselt selline lahenemine tahendab, et tehakse margi teste, et juuda jareldusele, milline ettevõtte nendest on- mudeli idendifitseerimine. 17
tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast.
Amortisatsiooni arvutatakse lineaarselt. Tootmishoones asub trükimasin, mille maksumus oli 20000 ja millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu.
milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest. Teisalt, peab juhtimisinformatsioon viitama võimalustele ja hoiatama riskide eest. Järelikult sõltub informatsiooniga varustamise süsteemsusest nii planeerimise kui ka sellest tulenevalt plaanitud eesmärkide täitmise edukus. Infovarustussüsteemi rakendusprotsess jaotub järgmisteks etappideks ja alam- etappideks:
kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem. Piirkulu MC – on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes. Nt toodan ühe kapi rohkem, tuleb ka selle võrra rohkem kulusid. Keskmine kulu AC – näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega – nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q 10 leiba, 1tk on 5 euri. 50/10=5 euri kulus keskmiselt ühe leiva tootmisel. Keskmine muutuv kulu AVC Keskmine püsikulu AFC Mingi kindla tootmismahuni AVC kahaneb, selle tootmismahuni on tootmistehnoloogia mastaabisäästuga ja suuremas mahus on odavam toota.
amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP mõõdab kodumaist toodangut, ei arvestata tema koosseisus teistes riikides toodetud kaupu ja teenuseid, seetõttu tuleb import lahutada. Liites kokku eelpool toodud kulutused , saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Eesti Statistikaametis arvutatakse SKP-d institutsiooniliste sektorite kaupa: *kaupu
sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning
sisemistest ja välistest allikatest ning nende kasutamist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil. 1 Maksimaalse kasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist).
11 TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad: Turustuskanalite valik ja koordineerimine Toodete transport Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine o Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel o Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm o Turustuskanali astmed, vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid Majandusteadlased konstrueerivad mudeleid selleks, et paremini selgitada erinevaid majanduslikke muutujaid.Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel. Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele. Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
13. Kuidas mõjutab amortisatsioon NPV-d? Kui amortisatsiooni arvestamine toimub kiirendatult, suurendab see projektist saadavat maksuefekti ning projekti NPV-d. 14. Kuidas inflatsioon mõjutab NPV-d? Inflatsiooni mõjul väheneb maksusääst amortisatsioonilt (v.a. juhul kui maksusüsteem võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis. Staatilised indikaatorid (finantssuhtarvud) – EPS, ROI, ROE, likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud. Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele; ● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks:
alaneb nii palju kui võimalik, ehk tükikulu tasemeni. Turupakkumine kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvisekogus mingi hinnataseme juures Turupakkumiskõver turupakkumisfunktsiooni graafik, väljendab kõigi vastavat hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide summat Tootja hinnavaru viimase ühiku hind katab täpselt selle tootmise kulud, kõigi eelnevate korral ületab hind nende ühikute tootmise kulusid. See vahe on tootja hinnavaru. 3.1. lihtsustavad eeldused firmateoorias Tootmistegurid rühmitatakse kahte gruppi: kapital ja töö. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa (toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul). Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena,
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
