Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimiseks (DNS, WHOIS, NTP) IP aadress IP aadrss ehk võrguaadress
................................................................ 4 Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks...........................................................4 Andurite liigitus edastatava signaali järgi:.......................................................4 Andurite Signaalid.................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus10 Sissejuhatus Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega
Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on
magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muutuvate magnet- ja elektriväljadelevimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s.Ristilained
inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Paarsuskontroll ja Valitud sümbol ja Aeg esimese 0 nivoo algusest Mitu bitti selle aja edastatava sümboli valik sümboli ASCII kood kuni viimase 0 nivoo lõpuni jooksul edastati Odd, sümbolis "1" arv V (0110101) 464,0 mks 9 paaritu Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/464mks=19 390(bit/s) 3.3 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 30,0 Hz 368 Hz 2 spektrijoone sagedused Edastatakse mõlemalt
selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust 2x2 x1 20,72 0,34 0,76m 6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c
12aastaste laste tähelepanu püüdmiseks. Seega, kohus otsustas: 1) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ei keela liikmesriikidel võtta üldiste õigusnormide kohaselt, mis käsitlevad tarbijate kaitset eksitava reklaami eest, meetmeid reklaamija suhtes teisest liikmesriigist edastatava telereklaami tõttu, kui need meetmed ei takista iseenesest sellest teisest liikmesriikidest pärinevate telesaadete taasedastamist tema territooriumil. 2) EÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et see ei keela liikmesriikidel reklaamija vastu teisest liikmesriigist edastatava telereklaami tõttu oma õigusnormide alusel meetmeid võtta, välja arvatud juhul, kui need õigusnormid ei mõjuta õiguslikult ja faktiliselt
Vaakumis levib see kiirusega 3 * 108 m/s. * Ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. 13. Mis on modulatsioon ja demodulatsioon? Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Moduleerimise eesmärk on: · võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud. · vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. · võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil). Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis. 14. ÜLESANNE vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuse kohta (õp annab) 15
Paarsuskontroll (even) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Valitud Aeg esimese Mitu bitti Paarsuskontroll sümbol ja 0 nivoo selle aja ja edastatava sümboli algusest kuni jooksul sümboli valik ASCII viimase 0 edastati kood nivoo lõpuni Even, sümbolis 100010 7.6 ms 8 "1" arv paaris http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 2/5 15.11
genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus 5 capacity - salvesti maht, mälumaht Maksimaalne andmemaht (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada antud andmekandjale (kettale või lindile) 6 bandwidth - ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. 7 connection interface - ühendus andmeedastuseks loodud seos 8 serial - jada-, järjestik- Järjestikku, ühekaupa toimuvaid sündmusi kutsutakse jada- ehk järjestiksündmusteks. 9 parallel - rööp-, paralleel- Tähistab samaaegselt toimuvaid sündmusi ja protsesse. 10 rotate - pööratud võrguga ülediskreetimine 11 revolutions per minute - pööret minutis 12 graphics output - graafika 13 memory capacity - mälu maht
Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine 2 Osad inimsesed on ka kurdid ning lõpetuseks näide viipekeelest: Kasutatud kohad: M. Melsas, Kommunikatsiooni võimalused www.kaokeskus.ee/ul/Kommunikatsioonivoimalused.doc ; Stanislav Nemerzitski, TLÜ Kunstide Instituut www.tlu.ee/files/arts/7820/5
ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda, valib igaüks ise. Elus me
kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele küljele: 1) artikulatsioon - kõneorganite talitlus kõneüksuste kujundamisel. Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat; 2) kõneakustika - häälelaine ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Siin kasutatakse füüsika terminoloogiat; 3) kõnetaju - häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine (äratundmine). Siingi kasutatakse anatoomia, aga ka psühholoogia terminoloogiat. Häälikul iseenesest ei ole tähendust. Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades
väga aeganõudev ja kulukas, tehakse seda harva omavoliliselt ja see on tihedalt seotud sponsorite, linnaametnike ja omanikega. Kui grafiti- ja tänavakunstnikel on illegaalselt tegutsedes lõputu vabadus – piirab vaid omaenda südametunnistus –, siis muralismi puhul moodustab enamiku protsessist kooskõlastamine, kus kunstnik on vaid üks mitmest osalisest. Võrreldes isetekkelise tänavakunstiga on mural’i tegijal palju vähem iseseisvust nii pildi asukoha, motiivi valimise kui ka edastatava sõnumi suhtes ja koos sellega kaob tänavakunstile omane tegutsemisvabadus oma parima äranägemise järgi. Mulle endale tänavakunst meeldib, see on väga huvitav ning see muudab muidu igavad seinad huvitavateks ning annab sellele kohale niinimetatud hinge juurde. Graffitid aga kahjuks mulle väga ei meeldi. Mina isiklikult ei näe grafitites midagi erilist ning mulle väga ei meeldi, kui nad hoonete seintel on. Muralism meeldib mulle aga nendest kolmest vormist kõige rohkem. Nad
Vale lahendus: Edastatavate bittide arv: N=matrikli nr. x 19 N=73787 x 19=1401953 bitti Saatmiseks kuluv aeg: Vastavalt tabelile on baud rate 1200. Edastusaja saan, kui jagan bittide arvu baud rate'iga. T=1401953/1200 ~ 1168 sec. Seega vastus: matriklinumbri 073787 puhul edastatakse 1401953 bitti 1168 sekundiga. Õigem lahendus: Edastatavate databittide arv: N=matrikli nr. x 19 N=73787 x 19=1401953 bitti Edastatava symboli pikkus: 1 startbit + 8 databitti + 1 paarsusbitt +1 stopbit = 11 bitti Seega on 8 databiti kohta veel vaja saata 3 bitti, Arvutan kui palju bitte tuleb saata: N/8 = 175244 datasymbolit, jääk 1 bitt 175244 * 3 = 525 732 lisabitte + veel 3 bitti jäägi bitti jaoks = 525 735 lisabitti Kuna 1 bitt jäi üle, siis lisan veel 7 bitti et saaks terve symboli koostada selle 1 biti jaoks,
suhtuda ja vajadusel parandusi teha. 1.8 Prooviesinemine 3 Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest. Ettekandjal peab olema hea diktsioon. Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt, hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses
veenda sind enda heades kavatsustes) Lauatennisemängija (pilk hüppab ühelt teisele, pidevalt ja liiga kiiresti vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp) Eee-tamine (pausid on täidetud häälitsustega "eee", "mmm") Parasiitsidesõnad (et-nagu-vä) Kiivriga rüütel (põmisemine, monotoonne, justkui Loengupidaja endamisi rääkimine)
Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole. (Joonis 1) Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise. Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.
teatama viivitamatult, aga mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungile järgnevast tööpäevast kohtulahendi tegemise aja ning esitama kliendi nõudmisel kirjaliku vahearuande menetluse kohta; 2.7.2 edastama viivitamatult seisukoha võimalike esile kerkivate probleemide osas ning nõustama klienti parimal võimalikul määral ülesande täitmisel; 2.7.3 edastama kliendile üle vaatamiseks kohtule või teisele poolele edastatava õigusbüroo koostatud dokumendi hiljemalt 1 tööpäeva enne dokumendi esitamise tähtaja saabumist, kui käsundi täitmisel ei ole kokku lepitud teisiti; 2.7.4 edastama kohtulahendi ühe tööpäeva jooksul arvates selle kättetoimetamisele järgnevast tööpäevast ning esitama seisukoha kohtulahendi vaidlustamise otstarbekuse kohta hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates kohtulahendi kättetoimetamisele järgnevast tööpäevast; 2.7
taalset audiosignaali nt MP3-tehnika abil) . Videoandmed on vaja tihendada selleks et, digitaalset telesignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda . Tihendamata digitaalse televisioonisignaali ülekandmiseks tarvis andmeedestuskiirust umbes 250 Mbit/s : PAL-kaadri edestamiseks läheb vaja 720X576X3 = 1244160 baiti (piksli iga värvi R,G,B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25 X 1,244 =31 MB ehk 38X8=248 Mbit/s . Edastatava info mahtu vähendatakse juba videosignaali digiteerimisel .Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata pildi teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi .Seepärast kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikom- ponentide U(sinine) jaV(punane) diskreetmisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali Y puhulkui heledusnäidud võetakse näiteks sagedusega 4:2:2 (Y:U:V) .Digitaaltelevisioonis kasutatav süsteem 4:2:0 erineb eelmisest selle poolest,
inimajaloo kaugetesse aegadesse. Jutustamise praktika põimus meie kultuuri ning muutus selle lahutamatuks osaks; tegemist oli (ja ka on) ühe meelispärase meelelahutusvõimalusega perekonnas ning seda juba enne televisiooni laiemat levikut ja kättesaadavust. Jutustamise vormi kasutavad nii poliitikud kui ka ajakirjanikud ning endiselt püsib see ühe kõige efektiivsema meetodiga kellegini jõudmises ning nende puudutamises enda poolt edastatava sõnumiga. Jutte saab kasutada erinevatel eesmärkidel ning üheks on loodava visuaali ilustamine, teadmiste ja tarkuste edasiandmine ning organisatsiooni identiteedi ja kultuuri vormimine. Jutustamise all mõistetakse üht kõige efektiivsemat ja mõjuavaldavamat tehnikat ning seda on dokumenteeritud loendamatutes valdkondades. Järgnevalt toon välja jutustamise rolli: 1. Normide ja väärtuste jagamine: Jutud on kui meedium, mille kaudu kantakse
Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013) Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega. Semantiline veeb ei ole eraldiseisev veeb, vaid olemasoleva Web 3.0 laiendus. Semantilise veebi peamiseks eesmärgiks on panna arvutid omavahel suhtlema niimoodi, et nad mitte ainult ei küsiks ja vahetaks infot, vaid saaksid aru ka edastatava info sisust ilma inimese sekkumiseta. Veebi põhiidee on esitada andmeid semantilise võrguna, kus objektid on esitatud sõlmedena ja sõlmi ühendavad kaared näitavad ära nendevahelised seosed. Joonis 2 annab sellest hea ülevaate. 7 Joonis 2. Semantilise arvutivõrgu näide (Priming 2013) Selleks, et semantiline veeb oleks kasutatav, on vaja luua infrastruktuur. Selle struktuuri
Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info. OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised 7.rakenduskiht 6. esituskiht 5. seansikiht 4. transpordikiht 3. võrgukiht 2. andmelülikiht
Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 5 arvutist. Kuna kogu info Internetis liigub pakettide kaupa, siis võivad edastatava sõnumi erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti. 6 Interneti ajalugu · Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus
foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4. Nimetage ja kirjeldage häälduslikke protsesse kolmest aspektist lähtuvalt. /Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid kirjeldada (kolm aspekti) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine
Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust võetakse, sõltub igal konkreetsel juhul liinide koormatusest: ükskord võib selleks kasutatavate arvutite jada koosneda näiteks viiest, teinekord aga hoopis 16 arvutist. Kuna kogu info Internetis liigub pakettide kaupa, siis võivad edastatava sõnumi erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti. 6 Teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad.
Osalus on edukas, sest inimese loomuses on soov kontrollida temaga seotud asju. Suhtlemine ja suhted Suhtlemine on inimestevaheine teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikuna tajumine ja tundmaõppimine ning sostsaalsete suhete jaluleseadmine. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Tähtsaim osa on aru saamine. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab. Organisatsioon ei saa eksisteerida suhtlemiseta. Kordineerimata suhtlemisega ettevõtet tabab krahh. Osalejate järgi eristatakse nelja suhtlemistasandit: isikusisene, isikutevaheline, hühmasisene ja organisatsioonitasandiline. Suhtlemisvormid on suuline, kirjalik ja piltlik ehk visuaalne suhtlemine. Suhtlemine jaguneb kolmeks: otsene, kaudne ja massiline. Organisatsioonis toimub
Faasmodulatsiooni korral on faasinurga muutus i = c + f(t ) võrdeline moduleeriva signaali hetkväärtusega : << c - deviatsioon (t ) = f (t ) -faasmodulats indeks Sagedusmodulatsioon- Modulatsioonimeetod, kus edastatava signaaliga moduleeritakse kandevlaine sagedust. Kui on tegemist analoogsignaaliga, nimetatakse seda lihtsalt sagedusmodulatsiooniks, digitaalsigaali puhul aga digitaalseks sagedusmodulatsiooniks või diskreet- sagedusmodulatsiooniks. Kuna ultralühilainealas töötavad ringhäälingusaatjad
Märguande peale tuleb andurisse paigaldada uued patareid. · 1 x nädalas vajutage testimisnupp umbes 5 sekundiks alla, andur annab häiresignaali edastamisega märku oma töökorras olekust. Suitsuandur on varustatud standardse patareiga, mille tööiga on üldjuhul 9-12 kuud. Kui patarei hakkab tühjaks saama, siis annab andur sellest märku seitsme päeva jooksul 30-40sekundilise intervalliga edastatava hoiatussignaaliga. Nüüd tuleb patarei kiiremas korras uue vastu vahetada. · 1 x aastas vahetage suitsuanduril patareid (va. 10 aastat kestvate patareidega suitsuandur). · 2 x aastas - Puhasta suitsuandurit tolmuimejaga, kasutades selleks tolmuimeja pehmet harja. Kogudes tolmu muutub suitsuandur oluliselt tundlikumaks ja seetõttu kasvab valehäirete võimalus. Peale puhastust tuleb suitsuandurit kindlasti testida.
26 55. Planeerimise edukust tagavad tegurid 56. Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis 27 57. Võimu jaotus organisatsioonis 58. Delegeerimine kui juhtimisvõte 59. Töötajate volitamine 28 60. Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon 61. Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga 29 62. Kontroll kui juhtimistegevus 63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68. Konflikti katkestamine ja lahendamine
Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crt-väljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. Videokaart: video RAM, graphics controller (accelerator), 3D/mpeg co-processor / controller, bus connector form CPU, DAC + bus to crt. Saab CPU-lt andmeid edastatava pildi kohta, arvutab täpsed aadressid ja värvid (color lookup table), konverteerib need analoogi. LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool
Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa vähemolulist informatsiooni. Algsed andmed ei ole enam täielikult taastatavad kuid edastatava informatsiooni hulk väheneb märgatavalt. • Komprimeerimistegur näitab kui palju väheneb andmete maht allika koodri läbimisel. Koodek - Saatjas teostatakse allika kodeerimine mille käigus pannakse igale allika sümbolile aj vastavusse koodsõna cj; Vastuvõtjas tuleb enne andmete kasutajale edastamist teostada vastupidine operatsioon Seadet või tarkvara mis teostab mõlemat kirjeldatud operatsiooni, ehk kodeerimist ja dekodeerimist, nimetatakse koodekiks
Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja omistame kõigile samasse vahemikku jäävatele lugemitele ühesuguse väärtuse. Kvantimine tähendab ka seda, et tulemusena me vähendame edastatava signaali täpsust. Tekkivat viga nimetatakse kvantimisveaks või heli edastuse korral ka kvantimismoonutuseks. Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv. Telefonitehnikas kasutatakse 256 kvantimisvahemikku. Eelmiselt jooniselt on näha, et kui kvantimisvahemikud on ühesuurused, siis on tekkivad kvantimismoonutused samuti ühesuurused ja signaali amplituudist sõltumatud.
Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), Helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB Ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli Kuna heli on oma olemuselt analoogsignaal, siis tuleb see arvutisse viimisel digitaliseerida. Heli Digitaliseerimisel kasutatakse diskreetimist ehk analoogsignaali parameetreid kirjeldatakse diskreetsete suuruste kaudu. Digitaalset helikvaliteeti kirjeldab kaks väga tähtsat suurust: Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD
parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality)
Elektrivõrkudeks nimetatakse ka suurema võrgu osi näiteks vastavalt nimipingele, tarbijate iseloomule või mingile muule tunnusele. Elektrivõrkude kompleks ja vastastikune toime allub paljudele füüsika- seadustele. Nendest tuleneb rida “põhitõdesid”, millest lähtutakse elektri- varustussüsteemide planeerimisel ja projekteerimisel: 1. Majanduslikult ökonoomsem on edastada elektrienergiat kõrgel pin- gel. Mida kõrgem on pinge, seda madalam on kulu edastatava kilovatti kohta. 2. Mida kõrgem on pinge, seda suurem on elektriülekande edastusvõime, kuid seda suurem on ülekande seadmete maksumus. Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar-
muutma materjale, ülesandeid või õppematerjale.(Lago-Delello, 1998, viidatud Sutherland jt. 2008: 226 järgi) Kahjuks neil õpilastel, kes ei vasta õpetaja ootustele, on suurem sotsiaalse ja akadeemilise ebaedu tõenäosus.( Lane, Wehby, & Cooley, 2006, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Keele roll õppetöö juhendamises muutub umbes kolmandas klassis, kui kogemusepõhise õppimise vahetab välja õppimine, mis toimub läbi formaalsete keelevormide kaudu edastatava informatsiooni. See muutus õpetaja juhtnööride jagamise stiilis nõuab lastelt suurenenud võimet mõista keerulisemaid keelelisi intruktsioone nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kuid laste keelelised võimed arenevad veel ka läbi põhikooli ja gümnaasiumi, mil keele süntaks, semantika ja pragmaatika täiustub. Nende õpilaste jaoks, kelle keelearengus esineb probleeme, lisab üleminek keelepõhistele instruktsioonidele toimetulekuraskusi õppetöö edukusele. Eduka
Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks. Signaalina edastatav info võib olla kas pidev või diskreetne (üksikute signaalidena) Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3.1 määramatu deterministlik info 3.2 määramatu tõneäosuslik info 4 ebamäärane info 4.1 ebamäärane deterministlik info 4.2 ebamäärane tõenäosuslik info 3. Informatsiooni hulk (Shannoni valem), edastatava info hulk. Maksimaalne info hulk , mis teates sisaldub, on võrdeline tema pikkusega. Hmax=log2N. Tegelik info hulk sõltub mitte üksi võimalike teadete maksimaalsest arvust, vaid ka nende tõenäosusest. Shannoni valem: keskmise info hulga leidmiseks bittides H(x)= -p(xi)*log2p(xi). Teate kätte saamine kõrvaldab täielikult esialgse määramatuse. Seetõttu info hulk on H bitti. Kui kõik teated on võrdse tõenäosusega, siis p(xi)=1/N kõikide sündmuste xi jaoks ning H=log2N=Hmax
tarbijat, omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole. Seega mee kui toidu märgistusel ei tohi kasutada ka rahvameditsiinist pärinevaid väiteid.! Näiteks ei ole lubatud kasutada järgmisi väited: Mesi kadakamarjadega aitab neerude alatalitluse korral. Päevane annus 1 sl. Mesi saialillega on nõrga põletikuvastase toimega. Arooniamesi omab nõrka vererõhku reguleerivat toimet NB! Selline piirang kehtib ka toidu reklaamil, kodulehel edastatava teabe, toidu esitlemise suhtes jne. 1. Toitumisalane teave Kui soovitakse anda tarbijale teavet näiteks mee kalorsuse kohta, siis ei piisa vaid energiasisalduse esitamisest. Sel juhul tuleb esitada toitumisalane teave mee energiasisalduse ning valkude, süsivesikute ja rasvade koguse kohta (ehk 1. rühma näitajate osas ehk nn lühike teave). Toitumisalane teave esitatakse 100 g mee kohta kasutades pealdist ,,100 g mett sisaldab" või ,,Toitumisalane teave 100 g mee kohta"
edastada andmeid erinevate ettevõtete infosüsteemide vahel. Üsna peatselt jõuti ka arusaamisele, et kui iga ettevõtte infosüsteemi arendaja lahendab andmevahetuse teema vaid temale meelepärasel viisil, jõuame olukorrani, kus tuleb omada eraldi liideseid kõigi B2B partneritega. Seetõttu algas elektroonilise infovahetuse standardite välja töötamine, millest on näiteks kasvanud välja EDI (Electronic Data Interchange) oma paljudes erinevates vormides. Edastatava informatsiooni formaadi teema kõrval on oluline ka viis, kuidas andmed infosüsteemide vahel liiguvad - meil on praegusel internetiajastul üsna raske ette kujutada, et kunagi tuli selleks tellida eraldi andmesideliin. On elementaarne, et B2B saab toimida ainult juhul, kui on kokku lepitud vahetatava informatsiooni formaadis. Olgu selleks siis UN/EDIFACT (ÜRO soovituslik standard Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport) või Eesti Panga
parandamiseks ning otsib uusi võimalusi informatsiooni laiendamiseks ja lokaliseerimiseks, mis on pidev jätkuv protsess. WMO . 1950 . . - , . Meteoroloogias kodeerimiseks kasutatavate standardite hulk on aukartustratav niteks sisaldavad WMO (World Meteorological Organisation) Manual on Codes 4 osa kokku üle 1000 leheklje erinevaid kooditabeleid ja nende kasutamise juhiseid, kus kogu rahvusvahelisse andmevahetusse edastatava informatsiooni struktuur on vga tpselt reglementeeritud. Kige enam kasutatakse numbrilist koodi, kus kogu edastatava informatsiooni muutuvosa on esitatud tisarvudena ja character tpi mrke kasutatakse vaid erinevate struktuuriblokkide thistamisel ja eraldamisel. See vimaldab vastu vtta ja tdelda vga suurel hulgal laekuvat informatsiooni lhikese aja jooksul. Eriti oluline oli see aegadel, mil tehnoloogilised vimalused olid tnapevastest hoopis piiratumad. ldiselt
videokaamerates. *Isokroonne - isokroonseks nimetatakse perioodilist protsessi, mis mille perioodi pikkus on konstante, näit. kellapendli võnkumine. Multimeediumrakendused nõuavad isokroonset andmeedastust, et andmed jõuaksid kohale just niisama kiiresti, nagu neid kuvatakse ja et audio oleks videoga sünkroniseeritud. *Ribalaius (bandwidth) ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid
alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu - Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks - Heakskiit – kui vastuvõtja on sõnumist aru saanud, on neil võimalus see heaks kiita või tagasi lükata
MAC (medium access control) meediumipöörduse juhtimine. Üks 802.16 standardi väljatöötamise eesmärk on võimaldada lairiba teenuseid, edastada nii heli, andmeid kui ka videot. MAC kihi väljatöötamisel on aluseks võetud DOCSIS standard, mis võimaldab edastada muutuva bitikiirusega andmeid samas kanalis. Ühele terminalile edastatav andmehulk võib muutuda ühest ajapilust kuni terve kaadrini. Kuna andmed edastatava info kohta antakse edasi iga kaadri päises, on võimalik ühele terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802.16 määrab ära vaid füüsilise kihi funktsioonid (PHY ja MAC). Selline
MAC (medium access control) meediumipöörduse juhtimine. Üks 802.16 standardi väljatöötamise eesmärk on võimaldada lairiba teenuseid, edastada nii heli, andmeid kui ka videot. MAC kihi väljatöötamisel on aluseks võetud DOCSIS standard, mis võimaldab edastada muutuva bitikiirusega andmeid samas kanalis. Ühele terminalile edastatav andmehulk võib muutuda ühest ajapilust kuni terve kaadrini. Kuna andmed edastatava info kohta antakse edasi iga kaadri päises, on võimalik ühele terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802.16 määrab ära vaid füüsilise kihi funktsioonid (PHY ja MAC). Selline
) - Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical I.) - Sellel tasemel toimub fuüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti p i d i , mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral.
veenma. Päheõpitud esitlus - on esitluste lihtsaim variant, milles klientide erinevusi ei arvestata. Päheõpitud esitlus eeldab detailset ettevalmistust ja veenvat läbiviimist. Siin ei kavandata mitte ainult esitluse üldisi seisukohti, vaid mõeldakse läbi iga lause, fraas ja faktide esitamise järjekord. Eelised: i. edastatava informatsiooni hulk ja kvaliteet ühtlustuvad (firma erinevate müügimeeste esitlused on ühesugused); ii. annab algajale müügimehele kindlustunde (ühese määratletuse tõttu); iii. võtab väga vähe aega (täpse ja ratsionaalse läbitöötatuse tõttu). Päheõpitud esitlusi kasutatakse sagedamini mittetehniliste toodetega kauplemisel (raamatud, kosmeetika, lauanõud jt.) ja telefonimüügil.
palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika (häälikulise struktuuri uurimine; teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist): • artikulatoorne - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis • akustiline - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi • auditiivne e tajufoneetika - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid. Foneetika põhimõisteid:
2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist. (31) Keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse struktuuriüksusel on tunnistajakaitse teostamisel õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada järgmisi jälitustoiminguid: 1) posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatust; 2) tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajast pealtkuulamist, vaatamist või salvestamist. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 ja 3. lõike punktis 2 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega. 8. jagu Tõendite kogumine jälitustoiminguga § 110. Jälitustoimingu lubatavus tõendite kogumisel
annaabi.ee 
