Mõeldes teosele ,,Kellele lüüakse hingekella" Raamat jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Mis on need probleemid, millest antud teosest räägitakse? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki inimesed, kellele surm ei loe midagi. Tegelikult ei ole ükski inimene taoliseks hävitavaks mõttetuseks loodud, humanism on ülioluline. Ent seda tuleb tihti kehtestada relvaga, mis tähendab mõrvariist käes, sõja ja tapmise vastu võitlemist
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta
1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 10: 1) E. Hemmingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid
") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: ,, Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid"), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: ,, Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides minu käsi: ma täidan nad!"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!")
Harjumus sunnib loomust tagant. o Inimese loomuseks on keha ja hing. Kuna pole võimalik, et see osa meist, mis mõtleb, oleks midagi muud kui vaimne. Ja kui väidetaks, et me oleme lihtsalt kehalised, siis otsustuksime ju veelgi võimetumaks asju mõista, sest pole midagi arutumat oletusest, nagu mõistaks mateeria iseennast. Me ei mõista kuidas me saaksime iseennast mõista. Inimene on iseendale looduse kõige suurem mõistatus, sest ta ei suuda taibata, mis on keha ja mis on vaim Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? o Inimesed pelgavad tõde. Nad ei taha öelda teisele et tol on mõni halb omadus, selle asemel nad kiidavad teist rohkem kui too väärt on mõne teise omaduse eest. Kui teised näevad meie puudusi ja räägivad meile neist, siis see ei ole
......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. Kauka jumal Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
· Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne (1572-1631) Devotions upon Emergent Occasions, 1624 Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin).
7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
poole: algul ühe poole ja kui ta taipab, et kõigi kehade ilu ei ole üks ja sama, siis hakkab ta armastama kõiki ilusaid kehi ja kirg ühe suhtes jaheneb. Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa! 4 2. Apostel Paulus Jumala armust
tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus
Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Grupp või ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et subjektiivsuseni jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: · esteetiline tasand Sel tasandil olemise peamiseks eesmärgiks on nauding. Inimene tegelikult ei mõista, et ta on oma meelte vang. Oma tegutsemistes saab ta ajendatud ainult oma tundemaailmast. Sel tasandil ei julge inimene tegeleda iseendale otsa vaatamisega, vaid tegeleb oma soovide, naudingute, ihade ja muu sellise rahuldamisega. Inimene kulgeb, ilma et ta tajuks kõrgemat eesmärki endal. · eetiline tasand Sel tasandil püüab inimene leida oma tasakaalu kõigis oma elu nähtustes. Ta püüab saavutada iseendaga rahulolu läbi ühiskonnas tunnustatud standardite. Inimene püüab sobituda ühiskonda standardite järgimise abil, et seeläbi leida endas rahu. · religioosne tasand
(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29
ühise vaenlase puudumisel hakkavad nad sõdima ka omavahel oma isiklike huvide pärast. Kui me saaksime oletada, et suur hulk mehi lepib kokku õigluse ja 10 Ptk 14 Esimesest ja teisest loomuseadusest, ning lepingutest; ptk 15 Teistest loomuseadustest. Tlk. teiste loomuseaduste järgimises, samas kui neil ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, siis me võiksime eeldada, et ka kogu ülejäänud inimkond käitub samamoodi, ja siis ei eksisteeriks ega poleks vaja ühtegi valitsust või riiki, sest siis kestaks rahu ilma allumiseta. Üks otsus peab inimesi juhtima järjepidevalt. Ei piisa turvalisuseks, mida inimesed soovivad kestma kogu nende eluajaks, ka sellest, kui neid valitseb ja juhib üks otsus ainult teatud piiratud aja kestel, nagu näiteks ühes lahingus või sõjas. Sest kuigi nad saavutavad võidu tänu oma üksmeelsetele
karile ajada · Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima · tõlgendus pääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid · Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma moistest, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on küll valgustatud, aga neil puudb vabadua · valgustusest progressi idee · valgustusaja kangelane Prometheus · autorid ei näe teoses progressiideed · näevad hoopis inimest on nüüd parem kontrollida · 1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) · 2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS · pessimistlik hoiak marksisimist taandumine · fasism kui ka stalinism jumala kaotamise reziimid valgustuse tagajärjg
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks õnne otsida loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes, mitte tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti:
selle järg said kuulsaks otsekohe pärast ilmumist. Modernism Modernismi kõige olulisemad esindajad on ameeriklased Thomas Stearns Eliot (tähtteos poeem "Ahermaa" 1922) ja Ezra Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused
MUUD BIOLOOGILISED UURINGUD Kromosoomanomaaliate uuringud Püüd siduda kuritegelikku käitumist genotüübiga. Pikka aega väga head metoodikat genotüübi hindamiseks ei olnud ning vaadati kromosoome. Kõige lihtsam on kromosoomide puhul seda, kas on suured kromosoom anomaaliad. Üks anomaalia on, et ühte kromosoomi on indiviidil topelt. Silma hakkas torkama see, et (meestel XX, naistel XY) anomaaliaks oli XYY. Selle anomaalia peale tähelepanu hakati pöörama juhuslikult. Ühe konkreetse kaasuse puhul (ei hõlmanud kurjategid) oli juhtum, kus oli tegu vägivaldse vaimuhäirega isikuga. Temal avastati selline kromosoomanomaalia. Hakati mõtlema, et äkki on konkreetsel indiviidil see probleem seonduv kromosoomanomaaliaga. Kohe hakati püüdma teha uuringuid, kui sagedasti see anomaalia esineb normikuulekatel ja kui sageli esineb see vaimuhaigetel. Tulemuseks saadi, et 10 korda oli sellise anomaalia esinemine sagedam vaimuhaigetel
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h
erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest "Me kõik nõustume, et õnne (happyness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest)
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
nagu me seda käesolevas kontekstis mõistame, tähendab, et inimestel on võimalus poliitilises otsustamises oma sõna kaasa öelda, eriti selliste otsuste puhul, mis puudutavad neid ennast. Võrdsus tähendab seda, et niisugune vabadus antakse kõigile. Rousseau jaoks seisneb poliitilise korra probleem selles, et tuleb "leida niisugune assotsiatsiooni vorm, mis kaitseb terve ja ühise jõuga iga liitunu isikut ja hüvesid ning kus igaüks, ühinedes kõigi teistega, võib siiski alluda üksnes iseendale ning jääda niisama vabaks kui enne" (Ühiskondlik leping, I raamat, 6. ptk., lk 191). On tähelepanuväärne, et Rousseau usub end suutvat seda probleemi lahendada. Kuidas saab ükski poliitiline süsteem võimaldada "igal liitunul alluda üksnes iseendale"? On aeg pöörduda nüüd Rousseau juurde ja vaadata, kuidas ta asub demokraatiat kaitsma nii instrumentaalsel alusel (kui viisi üldise hüve saavutamiseks) kui ka eesmärgina iseeneses (vabaduse ja võrdsuse väljendusena).
säilitada oma kaitse, s.t hoida oma lapsepõlve ja vanemaid idealiseerituna, milleks on vaja, et enda kasvatuspõhimõtted kinnitaksid vanemate omi; hirm vabaduse ees; hirm, et tuleb tagasi väljatõrjutu, mida kohatakse uuesti oma lapses ja mille vastu tuleb lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale
· vältida igavust ning mõttetuid tegusid. · edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). · leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See tähendab et · ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil kaine mõistuse relvituks tegema. · ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju järglasi, suutmata neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil inimesed lastetegemiselt kõrvale. · valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista vajadust lapsi soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil lapsi soetama Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes võimalikest? · Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest.
Kahjuks ka noorte inimeste suhtluses. Hiina vanasõna ütleb: ,,Kui sa pole kolm päeva midagi lugenud, muutub sinu jutt igavaks." Uurimuse käigus selgus, et umbes pooled Eesti elanikest on viimase aasta jooksul raamatuid ostnud. Aasta jooksul on vähemalt ühe raamatu läbi lugenud 81% elanikest. Pooled Eesti elanikest sooviksid rohkem raamatuid lugeda, aga puudub aeg ning raha. 25 See on hea märk, et inimesed tahavad lugeda. See on kinnitus sellest, et lugemine ei sure välja ja kestab igavesti. Rahvas peab lugemist väärtuslikuks. See tahtmine näitab iseseisvust, võimet ise otsustada, olla enesekindel. 24 J. Sarasvuo, Sisemine sangar. - Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 48. 25 U. Eslas, Teada saad seda, mida küsid. - Postimees, 09.09.2006. 21 Noor põlvkond ütleb, et me tunneme uhkust selle üle, et oleme e-riik, et meil on Skype
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
selle teele? D: Miks peaks keegi nii tegema? Ma pole kunagi taolist kuulnud. Sellel pole lihtsalt mõtet. A: Kas teil on masinad või mingisugused transpordivahendid? D: Midagi taolist. Väljaspool planeeti reisime sellistega, mida maalased nimetavad "lendavateks taldrikuteks" aga planeedi piires neile sarnaste aparaatidega kuid väikse- matega. A: Millist kütust te kasutate? D: Me ei kasuta kütust. See on midagi igiliikuri taolist. Need töötavad igavesti, ilma kütuseta, kuigi neisse on ehitatud midagi ringidetaolist vastassuunaliste poolustega magnetitest, mis loovad välja see omakorda aktiveerub sellega, mida maalased nimetavad Merkabaks. Mõtete abiga aktiveeritakse kaks tetraeedrit, millede keskel on magnetid. Nende väli on haaratud miskit moodi tetraeedrite sees ja need hakkavad pöörlema, luues omamoodi jõuvälja, mis paneb aparaadi liikuma. Pooluste vaheta-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
