Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kellele lüüakse hingekella" - Kirjand (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest antud teosest räägitakse?
  • Mida tähendab käsk sõduri jaoks?

Lõik failist

Kellele lüüakse hingekella-- Kirjand #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Nurmeots Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kellele lüüakse hingekella

Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) ­ inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Ernst Hemingway ,, Kellele lüüakse hingekella'' arutlus

Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" filmi analüüs

Nende armastus võis olla lootus elule, et sõda ei võta neid, kõik läheb hästi, põhjus edasi elada armastuse nimel. Maria suutis teha Roberti nende kolme päevaga maailma õnnelikumaks meheks, kuigi Robert seda ise välja ei näidanud. Võibolla leidis ta oma elule lõpuks kindla mõtte, kuid saatus oli otsustanud, et sellega lõppevad ka tema elupäevad. 6."...iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." See lause väljendab seda, et kõik maailmas toimuvad õnnetused ja sõjad ei jäta meid ükskõikseteks, et ikkagi tuntakse hukkunute lähedastele kaasa. Iial ei tea ka ette, kuna inimene sureb, sest igaüks sureb nagunii varem või hiljem , seda määrab juba saatus. 7.Missuguseid Hemingway loomisprintsiipe tunned ära antud filmis? Antud filmis oli nii biheiviorismi kui ka "jäämäe teooriat" . Biheiviorismi all mõistetakse objektiivset tegelaste käitumise ja kõne fikseerimist

Kirjandus
thumbnail
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime

Kirjandus
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea ­ eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Kellele lüüakse hingekella

Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see.

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Erich Maria Remarque konspekt

Lisaks käis ta ka Aafrikas jahil ja külastas korduvalt Hispaaniat, kus ta uuris oma lemmiksporti ehk härjavõitlust. Neil aastail ilmusid novellid „Surm pärastlõunal“ ja „Aafrika haljad künkad“. Esimene neist räägib härjavõitlusest, teine jahimatkadest. Oma aja parima novellisti kuulsuse tõid talle aga novellid „Francis Macomberi üürike õnn“ ja „Kilimandžaaro lumi“. Hispaanias kirjutas ta ka näidendi „Viies kolonn“ ja romaani „Kellele lüüakse hingekella“. Seal lõpetas ta ka romaani „Kellel on ja kellel pole“, kus kritiseeritakse Ameerika Ühendriike. (Bannikov 1971: 568–569) „Kellele lüüakse hingekella“ räägib Hispaania kodusõjast. Peategelane Robert Jordan on Ameerika haritlane, kes on olnud kuskil Ameerika kolledžis hispaania keele õpetajaks ning on läinud vabatahtlikuna Hispaania kodusõtta. Ta on spetsialist raudteede ja sildade

Kirjandus
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

(Muide Nastasja ei ütelnud vürstile ära, mitte sellepärast, et ta teda ei armastaks, vaid seetõttu, et ta leidis, et ta on liiga rüvetatud selleks, et siduda end nii hea ja puhta inimesega). II osa Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun