valgetest pidzaamapükstest, mida nimetatakse salvariks, ja lahtiselt nende peal rippuvast särgist ja turbanitega mehi, silmatorkavalt palju pimestavalt valgeid rõivaid ja ülikondi. Keeled Indias on kolmteist põhikeelt mida tänapäeval tarvitatakse ja mida võib jagada kahte rühma. Üheks rühmaks on indo- euroopa keeled, mida räägitakse maa põhjaosas. Need keeled on hindi, urdu, gudzarati, bengaali, marathi, pandzaabi, oria, assami ja kasmiiri keel. Lõunas seevastu räägitakse draviidi keeli, mis pärinevad ürgelanikkonna dialektidest ja millel pole Põhja- India keeltega mingit sugulust; need on telugu, tamili, kanaresi ja malaialami keel. Kultuur Kui kohatakse hindut, siis ei tervitata mitte kättpidi, vaid pannakse käed piiblikus harduses rinna kõrgusel kokku ja öeldakse: Namaste. Usk Delhi keskel asub muhameedlaste punane hiiglamosee, mis on India suurim ja islami maailma üks tähtsamaid. Kui muezzin õhtuti palvusele kutsub, siis kogunevad kümned
ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult desifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500
Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid end aarjalasteks. Nad on siiamaani hindude esivanemad. Nende keelest arenes hiljem välja, nende kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide
Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng 6. 2 7
Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit. India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Linnade basti'd (agulid), mille on elanikud üles ehitanu, asuvad sageli otse säravate pilvelõhkujate varjus. Siin kannavad naised oma pealael tellisekoormai sama elegantselt kui veenõusid. Naised vastutavad veel ühe India maastiku iseloomuliku joone eest, nimelt lehmakookide eest, mida kütteks oskuslikult suurtesse virnadesse kogutakse. Vaatamata muljetavaldavale majandusarengule, elab tohutu hulk inimesi absoluutses vaesuses, seda
Ajaloolased arvavad, et asi võis olla looduskatastroofides või vaenlaste sissetungis. Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi)
lõpetades ahvide ja mungodega. Elukeskkonna hävimine ja salakütid aga kujutavad India kõige tuntumatele loomadele - sealhulgas tiigritele tõelist surmaohtu. Tiigrite salaküttimine jätkub kaitsealade moodustamisest hoolimata. Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit. Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid.
ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e
Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Pushkari järv Rajasthanis, jumal Brahma poolt kõrbe visatud lootoslill, ning sellega külgnev linnake Taj Mahal 3 Lühiajalugu 1920
VÄHEMTUNBTUD INDIA Lääne Indiasse jääb maa kõige läänestunum suurlinn Mumbai (endise nimega Bombay) ja kunagise Portugali asumaa Goa kuldsed rannad. Igatahes on läänestumine pigem väline - näiteks paljud naised kannavad teksaseid ja käivad diskoklubides. Pealegi on siia koondunud ka sellised Lääne pahed nagu narkootikumid, prostitutsioon ja AIDS. Lõunaosariikides Karnatakas, Andra Pradeshis, Keralas ja Tamil Nadus elavad aga draviidi keeli kõnelevad rahvad, kelle keel ja kombed ülejäänud indialastest erinevad. Samuti on nende nahavärv tumedam ja paiguti esineb kergelt negriidseid näojooni. Inimestena on nad aga vähempealetükkivad ning sümpaatsemad kui islamikommetest enam mõjutatud põhjapoolsetes osariikides. TOIT India toidud pole alati vürtsikad ja teravad ( kuigi lõuna pool kasutatakse rohkem maitseaineid - see on otseselt seotud vajadusega toitu palavas kliimas säilitada; samas
Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi. 4 Näiteks kuuluvad nostraatilisse sõnavarra ka mõnede eesti sõnade tüved: ajama, algama, ava, kala, kivi, käsi, külm , kaevama, noor, nimi jt. Enamik kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Paraku
tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud. Kõige varasem, ,,Rigveda", sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide, loitsude ja rituaalsete juhistega. Enne kirja
(Ferdinand de Saussure) Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal
kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud kõigis keelterühmades. Nendest tüvedest on eesti keeles vaste olemas 101 sõnatüvel. Enamik nendest eesti keele sõnatüvedest kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Tema nostraatiliste keelte hüpoteesil on rohkesti pooldajaid, kuid leidub ka kahtlejaid ja vastaseid.
sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa. Karmaga on seotud sansra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust. Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline sai alguse Induse kallastel, kes rääkisid draviidi keeles. Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Umbes 1700 eKr algas tsiv allakäik. Hüpoteesideks võivad olla klimaatilised muutused või vaenlaste sissetung. 9.1. Veedade periood 1500 eKr tungisid Indiasse Indo-Euroopa hõimud, aarjalased. Toimuvad suured muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis
iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. India ja sealsed inimesed India ei ole koht nõrganärvilistele. See on pidev väljakutse nii kehale kui ka vaimule, täielik sokk kogu teie olemusele. See on meeliületav, kurnav ja marruajav maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide saladused. India palju
määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80.5% on hindud, 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste. India rahaühik on India ruupia (INR). 1 india ruupia (INR) = 0,011792 euro (EUR) . India lipp 2. Riigi geograafiline asend 2.1. Geograafiline asend
Maailma keeled (EKSAMIKS???) Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt Keelte liigitamine: 1) genealoogiline liigitus keelte suguluse järgi, pärit samast algkeelest. (Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud suguluskeeli, nt baski keel ja korea keel). Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks peetakse nt afro-asiaadi, draviidi, indo-euroopa, korea jms 2) Tüpoloogiline liigitus keele liigitus struktuuri järgi: analüütilised ehk isoleerivad keeled(sõnad ei muutu, lausestruktuuri ülesehitus sõnade järjekorra abil), aglutineerivad ehk afiksaalkeeled(palju käände ja pöördelõppe ehk grammatilisi morfeeme, mis liidetakse sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud
Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur.
Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis.
samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. 13. Keelte tüpoloogiline liigitus. Keelte tüpoloogiline liigitus – liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
käändsõna noorgrammatism- saksa noorgarammatism oli 19. sajandi silmapaistvaim ajaloolise keeleteaduse koolkond. Noorgrammatikud pidasid eriti tähtsaks häälikulugu ja häälikumuutusi reguleerivate seaduste uurimist. normatiivsed e. preskriptiivsed grammatikad- neis antakse reeglid ja juhised, millest tuleb korrektse keelekasutuse nimel kinni pidada. nostraatiline hüpotees- selle järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. nullmorf- räägitakse siis, kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru objekt e. sihitis- see, millele tegevus on sihitud objektkeel- üksikkeel, mis on uurimise objektiks obstruendid- klusiilide, afrikaatide ja frikatiivide koondnimetus onomatopoeetilise sõnad- mitmesuguseid hääli matkivad sõnad ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane
Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi
Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise
Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate
samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate
sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda
ich jne. Kuid me ei tea, kas mina varianti seal üldse kasutatigi. * Civis romanus sum - mina olen Rooma kodanik ja vaid väga harva lööb keegi endale vastu rindu ja ütleb: "Ego sum" * Isikuliste asesõnade kasutamine võis tulla alles suhteliselt hiljuti. (Meie grupi liige ehk ei tehtud vahet kas mina või sina või tema.) * Vanaheebrea keeles "minu laul" - sir-i-ja, st "laul siin" ja "sinu laul" - sir-i-ka - "laul seal". Tamili (draviidi ürgkeel) keeles tan - "ise" või "mina", aga tan-gel - "ise-seal" ehk "sina". * Sumeri: Mu-du - "mina ehitasin" või ka "sina, tema ehitas" või "meie ehitasime" ehk teisisõnu: "ise (nimi, mees, inimene) ehitas". Kas isikud ei olnud veel diferentseeritud? Oluline, kas ehitamine du leidis aset oma grupis (mu-du) või mujal, väljaspool gruppi: e- du - "Teie teised seal eemal - või keegi teist - ehitas".
kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho
nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt, üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid, t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad. • Hiina-Tiibeti keeled (üle 300 keele) — hiina mandarini-hiina k (Pekingi dialekt, 612 milj. kõnelejat) Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased • Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri Lankal (20 keelt, 165 tuh rääki- jat), tamili keel • Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat keelt); khmeri, vietnami jt. • Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos, Birma, India, Vietnam, Birma) • Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras,
annaabi.ee 
