*Eduard Monch "Karje" *Konrad Mägi "Norra maastik" *Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine, mitte esemete jäljendamine *Matisse "Tants" (5 punast) Ekspr:20.saj (saksa fovism) kõik dramaatilises valguses, deformeeriti esemeid ja inimesi räiged värvikontrastid, et vaatajani tuua piin ja ängistus kunst peab parandama maailma *Ernst Ludwig Kirchner "Autoportree sõdurina" (sõdur,suits,taga inimene) Kub:20.saj *Pablo Picasso "Avignoni naised" (5 roosakat naist) kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. määrav eseme vorm, kuju Värv tagaplaanil, vormi rõhutamiseks tähelepandamatuid toone
EKSPRESSIONISM Ehk Väljenduskunst Ekspressionismi ajalugu Tekkis 20ndal sajandi algul. Levis peamiselt Saksamaal. Kaks ekspressionismi lainet. Eelkäijateks võib pidada foove ja Edward Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisu Dramaatilises valguses esemed ja inimesed. Räiged värvikontrastid ja porised värvid. Inimesed piltidel sageli jõhkrad,inetud. Sageli piltidel piin ja ängistus. Ekspressionismi üks kuntsnikke ERNST LUDWIG KIRCHNER Kuntsniku stiili tunnusteks Seotud inimeste ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega,millel on tihti ohtlik ja vaenulik värv. Sarnane foovidega,kuid olles tunduvalt kirglikum. Pildid ülesehitatud teravad sakiliste nurkadega
Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid Kõike kujutati dramaatilises valguses Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega Ekspressionism kunstis Ekspressionismi "teine laine" oli veelgi ühiskonnakriitilisem Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler Ekspressionismi kunstnikud olid : Otto Dix, Max Beckmann,Ermst Ludwig Kirchner,Franz Marc,Egon Schiele Click to edit Master text styles Second level Third level
seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasutades teravaid, isegi tooreid värvikontraste Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni Looming Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus
vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud
erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR Trikoloor oli 1789. aasta revolutsiooni sümbol ja kunstnik teadis et see toob meelde Napoleoni impeeriumi algusaastate hiilguse. SUREVAD JA SURNUD LAHINGUOHVRID Kunstnik näitab surnud ja surevaid lahinguohvreid, kelle näod ja kehad tõusevad esile dramaatilises halos. SURMAVALT HAAVATUD Kodanik pingutab oma jõudu kokku võttes, et heita viimane pilk vabadusele. Tema keha on väga oluline kontseptsioonis,Näha on ka trikolooli värve KUNSTNIKU SIGNATUUR KUNSTNIK Prantsuse maalikunsti romantilise liikumise liidri, Baudlaire`i ja Victor Hugo lähedase sõbra Delacroix`i enda elu sarnanes romantilise romaanikangelase eluga: rahutu energia, kuid vilets tervis, palju armuafääre, kuid ei abiellu mitte
1. Ekspressionism ilmus Euroopa muusikaellu 20. sajandi algul. Ekspressionism tähendab ladina keeles expressio- väljendus. Tendentsid: Muusikas on oluline tunnete ja mõtete väljendamine. Omane on süvendatud huvi inimese siseelus toimuva vastu- inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss, jõuetus, mängu tulevad ka deemonlikud jõud. Kunstis kujutati kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e.
Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvi kontraste ning pori. Inimesid on kujutatud töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahetakse iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit , ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud ärava ja pingestatuna. August Macke, Daam rohelise jakiga, 1913 Click to edit Master text styles Second level
nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Ta pidas süzeed teisejärguliseks või isegi lausa ebaoluliseks. Lautrec ühendas oma töödes ilmekate üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega. Fovism tekkis 20 saj algul Prantsusmaal. Nende maalide joonistus oli väga tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad Ekspressionism algas Lääne-Euroopas. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel Naivistid olid muu tööga elatist teenivad nn. pühapäevamaalijad nad pole tavaliselt üldse kunstitegemist õppinud ja nad on maalinud ainult enda lõbuks. Kuulsaim eesti naivistidest oli Paul Kondas oma lüürilise ja humoorikate piltidega
mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, mida on raske päevi, vahel ka nädalaid mõtetest eemale saada. Need tunded elavad minus tugevamini just oma siiruse tõttu. Raamat on lugeja vastu aus nii tragöödiaga rikastatud komöödia loos kui ka koomiliste sugemetega dramaatilises jutus. Raamatud tekitavad peale kustumatu elamuse minus ka teistlaadi mõtteid. Seal kajastatud sõnadel on võime muuta mind ja minu mõtteviisi. Mõni sündmus või haigus võib mind tavaolukorras külmaks ning ükskõikseks jätta, kuid raamatust seda lugedes poeb see mulle vägagi hinge ning pakub mõtteainet pikemaks ajaks. On raske öelda lahti millestki, mis on end sõnade abil nii sügavalt sinusse juurinud, et ka tugevaim mürk seda maha ei murra
toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Ekspressionistid: Otto Dix (1891 - 1969) Max Beckmann (1884 1950) Ernst Ludwig Kirchner (1880 1938) George Grosz Max Beckmann Armuhaige mees Öö (1916) (1918 1919)
1) "Mona Lisa"(1508) Leonardo da Vinci (15.04.1452-2.05.1519) Renessans. Taustaks suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Pildil on naine, kelle isiksus pole teada. Tekitab mulle rahulolu tunde, sest naine pildil on rahuliku ilmega. Mulle meeldib, kuidas on "Mona Lis" maalil olevat naist kujutatud, sest seda on tehtud elegantselt. 2) "Karje"(1893-1910) Edvard Munch (12.121863-23.01.1994) Ekspressionism. Nähtava maailma värvid ja vormid muudetud. Kõik on kujutatud dramaatilises valguses. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja "tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. Mulle meeldib, kuidas autor on üritanud anda maaliga edasi tundeid, mis võivad olla inimese sees. 3) "Tähine öö"(1889) Vincent van Gogh (30.03-1853-29.07.1890) Impressionism. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon,
said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed
Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Tuntud kunstnikud ja nende looming Otto Dix Lucian Freud Emil Nolde Ekspressionism muusikas Tuntud heliloojad:
lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust
Ekspressionistid Sümbolistid põlgasid Kubistide eesmärk kujutasid kõike nähtava maailma oli vabastada teos dramaatilises erapooletut Naivistlik jutustavast sisust ja valguses. Oma jäljendamist, järelikult kunst läheb kujutada asju suhtumist realismi ja
sajandi alguses, peamiselt Second level Third level Saksamaal. Eelkäijateks Fourth level võib pidada foove ja Edward Fifth level Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Esimene laine Tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal. Ekspressionistid Click to edit Master text styles kujutasid kõike dramaatilises Second level valguses, deformeerides sel Third level Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. Fifth level Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant
· Võikad fantaasialoomad, luukered, kolbad JUUGEND: · viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust · Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr) · orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni · voolavad ja väljavenitatud figuurid · piirjoonte rõhutamine · kõik mõjub tasapinnalisena EKSPRESSIONISM: · Kõike kujutati dramaatilises valguses · Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel · Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega · Maalid olid sünged, grotesksed. ---FUNKTSIONALISM: · Arhitektuuris tulid kasutusele uued materjalid(teras, klaaspinnad, terasbetoon jne) · Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). · Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi
Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Tunnused- Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940
Eesmärk:kunstniku siseelu rõhutatud kujutamine Tunnused: kombineeritakse punkti,jooni,pindu,värveteostel puudub eeskuju võeti Goghist ja Munchistjätkati romantismi seos ümbritseva loodusegapuhtad erksad värvid* traditsioonelihtsustati,moountati inimesi ja esemeidkasut rühmitused.Der Blaue Reiter-helesinine ratsanik;De Stijl * 2 teravaid värvikontraste või nn porist koloriitikuj kõike suunda:1.ekspressiivne abstraktsionism(kardinsky,macke)- dramaatilises valgusesinimesed on tihti jõhkra ja inetu väljendusid rahutute rütmide,värvide ja faktuuri kaudu; välimusega *Rühmitusse kuulusid:algataja Ludwig tasism-äärmuslik vorm(mõtlematu ja automaatne pritsimine) Kirchner; siis veel Karl Scmidt-Rotluff,Emil Nolde * Jackson Pollock 2.konstruktiivne abstr (kazimir,malevits)- ekspressionismi esimese laine lõpetas 1914 puhkenud I MS; panid rõhku geom
Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Ekspressionism, Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta Saksamaa E. L. Kirchner ,,Marcelle" 20.saj nähtava maailma värve ja vorme selleks, et (Lääne-Euroopa) (1880-1938) väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja Emil Nolde ,,Prohvet", ,,Püha mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. (1867-1956) õhtusöömaaeg" Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada O. Kokoschka ,,Literaat ja publitsist inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed (1886-1980) Herwarth Walden" on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega Egon Schiele ,,Autoportree"
Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemist vastureaktsiooniga impressionismile ja naturalismile. Traditsioone hüljates võtsid ekspressionistid eeskuju loodusrahvaste ja keskaja kunstist. Nad pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Taotleti väljenduse intensiivsust, mille tõttu kujunes põhisisuks rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti, mida mõnigi kord kandsid pinnale vabalt voolavalt. Inimene on ekspressionistide töödes sageli jõhkra ja/või inetu ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat.
Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Skoda olid algselt tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted. Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga
Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve. Ekspressionistid Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud
patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). ,,Saa- remaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suund- usid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud
Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev. Matisse ja teised foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks.
väljapääsulootust orjus-aja pimedusest "koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. Draamalooming ▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus- ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni.
3 1) Kasutati puhtaid segamata värve, 2) maalid olid tasapinnalised, 3) väljendab kunstniku meeleolu, 4) värvid olid sageli vastupidised loodusele 10. Kes oli tuntuim fovistlik kunstnik? Mis oli tema loomingu eesmärk? Henri Matisse, kunsti eesmärk oli inimest rõõmustada 11. Mis on ekspressionismi iseloomulikud jooned? (4) 1) väljendab kunstniku tundeid, elamusi, 2) joonistus oli lihtsustatud, üldistatud või nurgeline, 3) kõike kujutati dramaatilises valgused, 4) inimesed jõhkra ja inetu välimusega, ,,porised" värvid 12. Nimeta mõni ekspressionistlik kunstnik. Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Otto Dix 13. Mis muutused toimusid Eesti kunstielus 20.saj alguses? pandi alus näitusetegevusele, pandi alus kunstiharidusele, pandi alus kunstnike organisatsioonidele, professionaalsel tasemel kunstikriitika. 14. Mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? Nimeta mõni tema tuntud teos?
Ta visandas liikuvate kehade üldised piirjooned. Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Ta oli ka foovide rühmituse eestvedaja. ,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. Mida tähendab ekspressionism? Millest saab alguse? Kus levib? Foovidega samal ajal algas Lääne-Euroopas kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (pr.k- väljendus). Levib Saksamaal. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine
Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks tegelesid ekspressionistid ka graafikaga.Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka,üldistatud joone. 1907. aastal kerkis esile kubism
Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid. Samal ajal tekkis ka Saksamaal väljenduslik kunst, aga seal oli eneseväljenduse põhisisuks hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi
luua ideaali ning ülendab ideaali tabamatusest tuleneva kurbuse. Luikede järv on teostumata ihade lugu, suurte soovide surmatants, tõeline romantiline draama, mille keskmes on unistav kangelane, kellel on kõik olemas, aga kes ometi tunneb end üksildase ning mittemõistetuna; siin on ka kaunis, vangistatud printsess, kes ootab armastuse puudutust; siin on ahvatlev kiusatus ja sellele järeleandmine, reetmine ja andeksand; siin on surma trotsiv armastus, see kõik väljendub nii Tsaikovski dramaatilises muusikas kui ka Lev Ivanovi lüürilises, psühholoogiliselt täpses ja efektses koreograafias, pakkudes ikka ja jälle avastamis- ja lavastamispinget loendamatutele tantsuloojatele. Dirigendid 7 Kaspar Mänd Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014
Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda.
voolu, mis oli eelnevast ühiskonnakriitilisem. Ekspressionistlikud kunstnikud pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega "poriseid" värve, inimesed ja esemed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Just säärased ekstreemsed meeleolud, olid ekspressionismis kõige populaarsemad. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu või ühiskonna seisundit. Pärast esimest maailmasõda, teise ekspressionismi laine tulekuga, muutus ühiskonnakriitika osakaal maalides veelgi, kunstnikud hakkasid väljendama ängistust, leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati tihti I maailmasõja koledusi ja selle tõttu vaesunud rahvast. Kahtlemata üks kõige kuulsam ekspressionismi viljelev kunstnik on Edvard Munch.
ppt) Kuulsaimaks fooviks võib lugeda Henri Matisse'i,kelle arvates ei peaks loodust kopeerima, vaid tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendama. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida nimetatakse ekspressionismiks . Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi .Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant imub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff
- Gerhard Munthe- “Kosilased – Püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil. - Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11
paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson
ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914
ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914
ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus
Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. Ekspressionism Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. 9 Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nende teosed ei pidanud ilusad olema, vastupidi. Oma suhtumise väljendamiseks deformeerisid nad sageli inimest või esemeid oma maalil. Kasutati üldistatud ja nurgelist joonistust, teravaid värvikontraste või hoopis segati värvid "poriseks". Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati
(selle ajal tegevus jätkub) - Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. - Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. - Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. - Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid. Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja
Vaadake neid arvutis või esitage teleris. · Fotod - Vaadake ühes kohas oma Facebookis, Flickris, SkyDrive'is või teises arvutis olevaid fotosid ja videoid. · Muusika - Avastage, laadige alla ja kuulake uusimaid lugusid ning andke oma esitusloendeid ühiskasutusse. · Mängud - Avastage ja laadige alla uusi mänge, redigeerige oma profiili ja võrrelge oma tulemusi sõpradega. · Uudised - Kohandage oma uudiseid ja vaadake neid dramaatilises, ohtrate fotodega vormingus. · Skype - Teie arvutiga kaasasoleva või Windowsi poes tasuta saadaoleva Skype'iga saate kõike koos teha ka siis, kui olete lahus, kasutades hääl-, video- ja kiirsõnumsidet. · Bing - Liikuge otsimiselt tegutsemisele, nautides puutesõbralikku liidest ja oivalisi, haaravaid pilte. · SkyDrive - Sujuv juurdepääs failidele Windowsi rakendustest ja ka muudest seadmetest.
Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm. Sinine Periood: õnnetud, muserdatud inimesed, hallikas-sinine koloriit. Silma torkab ka inimese anatoomia tugev moonutamine. Järgnes Roosa Periood suht
ekspressionism 20. saj algus; Ekspressionistid pidasid Emil Nolde ,,Prohvet", Saksamaa võimalikuks muuta nähtava Egon Schiele maailma värve ja vorme, selleks et ,,Autoportree" väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel neoimpressionism 19. saj lõpul, Neoimpressionistide eesmärgiks Georges-Pierre Seurat Prantsusmaal oli valguse tõepärane ,,Pühapäeva pärastlõina kujutamine
Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. kuulsaimad ekspressionistid · Otto Dix · Max Beckmann · Lucian Freud · Ernst Ludwig Kirchner · Käthe Kollwitz · Franz Marc · Emil Nolde · Max Pechstein · Karl SchmidtRottluff · Egon Schiele KUBISM (19071925) Kubism on 20
Sügissalongis. Kunstnike maalide värvid olid puhtad ja kõlavad, maalid olid tasapinnalised ning mõjusid jõuliste, peaaegu metsikutena, püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, ei olnud täpsed üksikasjades, tihti olid värvid hoopis vastupidised looduslikele värvidele. Henri Matisse „Tants”, Raoul Dufy. Ekspressionism algas 20. saj Lääne-Euroopas Saksamaal tänu foovidele. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutasid teravaid, tooreid värvikontraste, tuhmiks muudetud koloriiti. Emil Nolde KUBISM Kubism tekkis 1907. aastal Pariisis, lähtekohaks oli loomingus esemete põhivormide ja struktuuride otsimine. Kujutatakse loodust geomeetriliste vormidega, teiste värvidega ning nähtavat reaalsust lagundati osakesteks. Ka Picasso (pilt „Avignoni
visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta tihti värvinuga. 64. Fovism- ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal. Nende oppdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli oli värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. 65.Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid hoiakuid ja mõtteid. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgalist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 66. Kubismi esikteoseks on Picasso ,,Avignogi neiud" Kubismi alustasid Pablo Picasso ja George Braque, mis jaguneb kolme ajajärku: 1) Cezanne`lik ajajärk kõik taandati geomeetrilistele elementidele
ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud
Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa.
annaabi.ee 
